Kúni keshe Abai.kz portalynda Masıphan Qonaı atty kásipkerdiń QR Bas Prokýrory J. Asanov myrzaǵa jazǵan ashyq haty jaryq kórdi. Kásipkerdiń hatyna qaraǵanda, Asqar Tutýbaev (Týtýbaev) degen kisi (qazir Taldyqorǵan qalasy ákiminiń orynbasary) ekeýiniń arasyndaǵy qarjylyq daýdyń sońy qorqytyp-úrkitýge ulasqan. 2007 jyly A. Týtýbaevtan 60 myń dollar alǵan kásipker (saýdalyq baılanyspen) ózi ýáde etken qolhat negizinde ol aqshany 2009 jyly qaıtaryp bergen. Al qolhat A. Týtýbaevtyń adamdarynyń qolynda qalyp ketken. 2015 jyly Asqar Týtýbaevtyń inisi Baqytbek Týtýbaev kásipker Masıphan Qonaıdy İle aýdandyq polısıasyna ustatyp, "ózi tergegen" ári oǵan kúsh kórsetý arqyly 92 myń AQSH dollaryna qaryzbyn degen qolhat jazdyryp alǵan. Osy ekinshi qolhat negizinde kásipkerdi sotqa berip, aqshasyn óndirip alý ári kásipkerdiń barlyq mal-múlkin tárkiletip, ózin Qytaıǵa qaıtarýdy kózdep otyrǵan kórinedi (M. Qonaı - Qytaı azamaty). Sodan beri kásipker men ákim arasyndaǵy qaıshylyqqa baılanysty sot prosesi 4 ret ótken. Kásipkerdiń aıtýynsha, "Asqar Týtýbaev bu iste tasada turyp, sotqa inisi Baqytbek Týtýbaev aralasyp otyr. Ol únemi kásipkerdi sottatatynyn ári Qazaqstandaǵy barlyq bıznesin toqtatyp, ózin túrmede shiritetinin aıtyp, qoqan-loqqy jasap keledi".
Biz "Abaı" saıtynda jarıalanǵan ashyq hatty gazetimizge basýdy qup kórdik. Qarjylyq talas-tartys, bızneske aralasý, jekemenshikke qol suǵý qanshalyqty zańsyz áreket bolǵanyna qaramastan, qoǵamnyń kóleńkesinde "senarısiz" damyp jatqanyn jasyrý qıyn.
Asqar Týtýbaev kim? Ol qandaı qyzmetter atqardy? Laýazym tórinde júrgen azamattyń bıznespen aınalysýǵa, burynǵy seriktesterine týys-týǵandary arqyly qysym kórsetýge qanshalyqty quqy bar? Bul týraly keler aptada arnaıy zertteý maqala jarıalaımyz. Qarsy taraptyń aıtar ýáji bolsa, ony da jarıalaýǵa daıynbyz. Bizdiki osy istiń shynaıy ári ashyq ótýine yqpal etý. Bul sot prosesin ary qaraı jiti qadaǵalaımyz.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas Prokýrory J.Q. Asanovqa
Qurmetti Jaqyp Qajymanuly!
Men Sizge Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas Prokýrory laýazymyńyzdy qurmetteı otyryp, osy hatty jazýǵa bekidim. Sizdi qaı kezde de Elbasymyzdyń qasynan tabylatyn azamat retinde maqtanysh tutamyn jáne Prezıdent jolǵa qoıǵan Bes reformaǵa saı, Ózińiz jetekshilik etetin Zań salasynyń bedelin kóterý úshin jasap jatqan batyl qadamdaryńyzdy telearna jańalyqtarynan kórip, qýanyp otyramyn. Eki jylǵa taıaý ýaqyttan bergi óz basyma túsken qıyn jaǵdaı týraly Sizden kómek suramasqa esh amalym qalmady.
Men Masıphan Konaı 04.11.1969 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasy, Kúnes aýdanynda týǵanmyn. Ultym qazaq. 2004 jyly, 5 mamyrda Qazaqstan Respýblıkasyna kóship keldim. Qytaı azamatymyn. Turaqty tirkeýge turyp, yqtıarhatpen júrmin. Qytaı men Qazaqstan arasynda jeke kásipkerlikpen aınalysamyn.
2004 jyly taldyqorǵandyq Asqar Almabekuly Tutýbaeva degen jigitpen tanysyp, biraz jyl saýda istedim. Alǵashynda birlesip, kirpish zaýytyn ashtyq. 2007 jyly bul zaýyt Asqar Tutýbaevtyń ıeligine ótip ketti. Odan keıingi jyldarda da bizdiń saýda jaıyndaǵy baılanysymyz úzilgen joq. Men Asqar Tutýbaevtyń bergen tapsyrysyn Qytaıdan tasyp berýmen aınalystym. Osy barysta aramyzda qomaqty aqshanyń alys-berisi júrgeni ras. Biraq, men onyń bar esebin ýaǵynda jaýyp otyrdym. Bul týraly sot aldynda aıtyp, bultartpas dáleldermen tolyq jáne ashyq dáleldep bere alamyn.
2015 jyly sáýir aıynda sol Asqar Tutýbaev jáne inisi Baqytbek Tutýbaev meniń ústimnen, aqshamyzdy bermeı júr dep, Almaty oblysy, İle aýdandyq sotyna aryz beripti. Quqyq qorǵaý organdary arqyly tutqyndatyp, İle aýdanynyń ýaqytsha qamaý ortalyǵyna meni úsh kún qamatty. Qamaý ornynda quqyq qorǵaýshylar emes, Baqytbek Tutýbaev ózi suraqqa tartty. Olardyń qolynda meniń «60 myń AQSH dollaryn aldym» dep 2009 jyly bergen qolhatym bar eken. Biraq, bul aqshany men 2010 jyly kúzde Úrimjide Asqar Tutýbaevtyń atynan kelgen óz adamdaryna (Baha degen úsharaldyq rekettiń adamdaryna) bergenmin. Aqshany bergenim týraly Asqar Tutýbaevtyń ózine telefon shalyp aıtqan edim. Esep sonymen jabylǵan bolatyn.
Sol joly Asqar Almabekulynyń týǵan inisi Baqytbek Tutýbaev meni túrmede uryp-soǵyp, 60 myń AQSH dollarynyń ústine jáne 32 myń AQSH dollaryn qosyp, jıyny «92 myń AQSH dollaryna qaryzbyn» degizip, zorlyqpen taǵy qolhat jazdyryp aldy. Jáne úsh adamdy jábirlenýshi retinde jáne ózderine qosyp alypty.
Mine, sodan beri tórt ret sot otyrysy boldy. Men Qytaıda «Jańa jazý» dep atalatyn alfavıtpen oqyǵanmyn. Tóte jazýdy da durys tanymaımyn. Al, kırılısa áribin tipti bilmeımin. Orys tilin múldem túsinbeımin. Sottyń barlyq otyrysy qazaq tilinde ótip keledi. Biraq, men jazý tanymaımyn. Advokattyń kómegine súıenip, jaýap berip kelemin. Meniń aq ekenimdi sot túsinip, bilip otyr. Biraq, áli aqtap sheshim shyǵara alǵan joq. Sebebi, Asqar Tutýbaev Almaty oblysynda laýazymdy qyzmette eken. Ol meniń ústimnen aryzdy týǵan inisi Baqytbek Tutýbaevtyń atynan berip qoıyp, ózi tasada otyr.
Men kóbinde Qazaqstanda bolamyn. Saýda babymen Qytaıǵa da baryp turatynmyn, ol kezde. Eger, men shynymen olarǵa 60 myń AQSH dollary qaryz bolsam, Tutýbaevtar nege meni izdemegen. Olar Úkimet qyzmetindegi laýazymdy tulǵa ǵoı, quqyq qorǵaý oryndaryna aryz berip, shekaradan ótip júrgende nege tutqyndatpaıdy? Tutqyndatýǵa múmkindikteri tolyq jetedi ǵoı!
Sot otyrysy bolǵan saıyn Baqytbek Tutýbaev meni dálelsiz aıyptap, bále-qazany úıip-tógýmen keledi. Alaıaq dep, kúsh kórsetedi. Qytaıda qylmysty bolǵan dep, jala jabady. Biraq, bir de dáleli joq!
2015 jylǵy mamyr aıynan bastap, meniń búkil jumysym toqtady. Qytaıdan Qazaqstanǵa shaqyrǵan, qarjy salǵan qanshama ınvestorlarym osylardyń kesirinen eline qaıtyp ketti.
Tólqujatym men «Leksýs-470» markaly avtokóligim İle aýdandyq quqyq qorǵaý oryndarynyń qolynda eki jyldan beri kepilde tur.
Qurmetti Jaqyp Qajymanuly!
Basyma qaýip tónýde. Balarym men áıelim Qytaıda qaldy. Barmaǵanyma eki jyl boldy. Tutýbaevtar naqaq sottatyp jibereıin dep tur. Eger, shynymen qaryz bolsam, olar meni baıaǵyda sottatyp tynar edi. Dáleli joq, qorqytyp, úrkitip moıyndatqysy keledi...
Sizden Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas Prokýrory laýazymyńyzben maǵan arasha túsýińizdi, osy qaýipten tezirek qutqarýyńyzdy ótine suraımyn!
Qurmetpen, Masıphan Konaı
