A. Týtýbaev kim? Ol nege kásipkerge qysym kórsetip otyr?
Kúni keshe Abai.kz portalynda Masiphan Qonai atty kásipkerdiń QR Bas Prokýrory J. Asanov myrzaǵa jazǵan ashyq haty jaryq kórdi. Kásipkerdiń hatyna qaraǵanda, Asqar Tutýbaev (Týtýbaev) degen kisi (qazir Taldyqorǵan qalasy ákiminiń orynbasary) ekeýiniń arasyndaǵy qarjylyq daýdyń sońy qorqytyp-úrkitýge ulasqan. 2007 jyly A. Týtýbaevtan 60 myń dollar alǵan kásipker (saýdalyq bailanyspen) ózi ýáde etken qolhat negizinde ol aqshany 2009 jyly qaitaryp bergen. Al qolhat A. Týtýbaevtyń adamdarynyń qolynda qalyp ketken. 2015 jyly Asqar Týtýbaevtyń inisi Baqytbek Týtýbaev kásipker Masiphan Qonaidy Ile aýdandyq politsiiasyna ustatyp, "ózi tergegen" ári oǵan kúsh kórsetý arqyly 92 myń AQSh dollaryna qaryzbyn degen qolhat jazdyryp alǵan. Osy ekinshi qolhat negizinde kásipkerdi sotqa berip, aqshasyn óndirip alý ári kásipkerdiń barlyq mal-múlkin tárkiletip, ózin Qytaiǵa qaitarýdy kózdep otyrǵan kórinedi (M. Qonai - Qytai azamaty). Sodan beri kásipker men ákim arasyndaǵy qaishylyqqa bailanysty sot protsesi 4 ret ótken. Kásipkerdiń aitýynsha, "Asqar Týtýbaev bu iste tasada turyp, sotqa inisi Baqytbek Týtýbaev aralasyp otyr. Ol únemi kásipkerdi sottatatynyn ári Qazaqstandaǵy barlyq biznesin toqtatyp, ózin túrmede shiritetinin aityp, qoqan-loqqy jasap keledi".
Biz "Abai" saitynda jariialanǵan ashyq hatty gazetimizge basýdy qup kórdik. Qarjylyq talas-tartys, bizneske aralasý, jekemenshikke qol suǵý qanshalyqty zańsyz áreket bolǵanyna qaramastan, qoǵamnyń kóleńkesinde "stsenarisiz" damyp jatqanyn jasyrý qiyn.
Asqar Týtýbaev kim? Ol qandai qyzmetter atqardy? Laýazym tórinde júrgen azamattyń biznespen ainalysýǵa, burynǵy seriktesterine týys-týǵandary arqyly qysym kórsetýge qanshalyqty quqy bar? Bul týraly keler aptada arnaiy zertteý maqala jariialaimyz. Qarsy taraptyń aitar ýáji bolsa, ony da jariialaýǵa daiynbyz. Bizdiki osy istiń shynaiy ári ashyq ótýine yqpal etý. Bul sot protsesin ary qarai jiti qadaǵalaimyz.
Qazaqstan Respýblikasynyń Bas Prokýrory J.Q. Asanovqa
Qurmetti Jaqyp Qajymanuly!
Men Sizge Qazaqstan Respýblikasynyń Bas Prokýrory laýazymyńyzdy qurmettei otyryp, osy hatty jazýǵa bekidim. Sizdi qai kezde de Elbasymyzdyń qasynan tabylatyn azamat retinde maqtanysh tutamyn jáne Prezident jolǵa qoiǵan Bes reformaǵa sai, Ózińiz jetekshilik etetin Zań salasynyń bedelin kóterý úshin jasap jatqan batyl qadamdaryńyzdy telearna jańalyqtarynan kórip, qýanyp otyramyn. Eki jylǵa taiaý ýaqyttan bergi óz basyma túsken qiyn jaǵdai týraly Sizden kómek suramasqa esh amalym qalmady.
Men Masiphan Konai 04.11.1969 jyly Qytai Halyq Respýblikasy, Kúnes aýdanynda týǵanmyn. Ultym qazaq. 2004 jyly, 5 mamyrda Qazaqstan Respýblikasyna kóship keldim. Qytai azamatymyn. Turaqty tirkeýge turyp, yqtiiarhatpen júrmin. Qytai men Qazaqstan arasynda jeke kásipkerlikpen ainalysamyn.
2004 jyly taldyqorǵandyq Asqar Almabekuly Tutýbaeva degen jigitpen tanysyp, biraz jyl saýda istedim. Alǵashynda birlesip, kirpish zaýytyn ashtyq. 2007 jyly bul zaýyt Asqar Tutýbaevtyń ieligine ótip ketti. Odan keiingi jyldarda da bizdiń saýda jaiyndaǵy bailanysymyz úzilgen joq. Men Asqar Tutýbaevtyń bergen tapsyrysyn Qytaidan tasyp berýmen ainalystym. Osy barysta aramyzda qomaqty aqshanyń alys-berisi júrgeni ras. Biraq, men onyń bar esebin ýaǵynda jaýyp otyrdym. Bul týraly sot aldynda aityp, bultartpas dáleldermen tolyq jáne ashyq dáleldep bere alamyn.
2015 jyly sáýir aiynda sol Asqar Tutýbaev jáne inisi Baqytbek Tutýbaev meniń ústimnen, aqshamyzdy bermei júr dep, Almaty oblysy, Ile aýdandyq sotyna aryz beripti. Quqyq qorǵaý organdary arqyly tutqyndatyp, Ile aýdanynyń ýaqytsha qamaý ortalyǵyna meni úsh kún qamatty. Qamaý ornynda quqyq qorǵaýshylar emes, Baqytbek Tutýbaev ózi suraqqa tartty. Olardyń qolynda meniń «60 myń AQSh dollaryn aldym» dep 2009 jyly bergen qolhatym bar eken. Biraq, bul aqshany men 2010 jyly kúzde Úrimjide Asqar Tutýbaevtyń atynan kelgen óz adamdaryna (Baha degen úsharaldyq rekettiń adamdaryna) bergenmin. Aqshany bergenim týraly Asqar Tutýbaevtyń ózine telefon shalyp aitqan edim. Esep sonymen jabylǵan bolatyn.
Sol joly Asqar Almabekulynyń týǵan inisi Baqytbek Tutýbaev meni túrmede uryp-soǵyp, 60 myń AQSh dollarynyń ústine jáne 32 myń AQSh dollaryn qosyp, jiyny «92 myń AQSh dollaryna qaryzbyn» degizip, zorlyqpen taǵy qolhat jazdyryp aldy. Jáne úsh adamdy jábirlenýshi retinde jáne ózderine qosyp alypty.
Mine, sodan beri tórt ret sot otyrysy boldy. Men Qytaida «Jańa jazý» dep atalatyn alfavitpen oqyǵanmyn. Tóte jazýdy da durys tanymaimyn. Al, kirillitsa áribin tipti bilmeimin. Orys tilin múldem túsinbeimin. Sottyń barlyq otyrysy qazaq tilinde ótip keledi. Biraq, men jazý tanymaimyn. Advokattyń kómegine súienip, jaýap berip kelemin. Meniń aq ekenimdi sot túsinip, bilip otyr. Biraq, áli aqtap sheshim shyǵara alǵan joq. Sebebi, Asqar Tutýbaev Almaty oblysynda laýazymdy qyzmette eken. Ol meniń ústimnen aryzdy týǵan inisi Baqytbek Tutýbaevtyń atynan berip qoiyp, ózi tasada otyr.
Men kóbinde Qazaqstanda bolamyn. Saýda babymen Qytaiǵa da baryp turatynmyn, ol kezde. Eger, men shynymen olarǵa 60 myń AQSh dollary qaryz bolsam, Tutýbaevtar nege meni izdemegen. Olar Úkimet qyzmetindegi laýazymdy tulǵa ǵoi, quqyq qorǵaý oryndaryna aryz berip, shekaradan ótip júrgende nege tutqyndatpaidy? Tutqyndatýǵa múmkindikteri tolyq jetedi ǵoi!
Sot otyrysy bolǵan saiyn Baqytbek Tutýbaev meni dálelsiz aiyptap, bále-qazany úiip-tógýmen keledi. Alaiaq dep, kúsh kórsetedi. Qytaida qylmysty bolǵan dep, jala jabady. Biraq, bir de dáleli joq!
2015 jylǵy mamyr aiynan bastap, meniń búkil jumysym toqtady. Qytaidan Qazaqstanǵa shaqyrǵan, qarjy salǵan qanshama investorlarym osylardyń kesirinen eline qaityp ketti.
Tólqujatym men «Leksýs-470» markaly avtokóligim Ile aýdandyq quqyq qorǵaý oryndarynyń qolynda eki jyldan beri kepilde tur.
Qurmetti Jaqyp Qajymanuly!
Basyma qaýip tónýde. Balarym men áielim Qytaida qaldy. Barmaǵanyma eki jyl boldy. Tutýbaevtar naqaq sottatyp jibereiin dep tur. Eger, shynymen qaryz bolsam, olar meni baiaǵyda sottatyp tynar edi. Dáleli joq, qorqytyp, úrkitip moiyndatqysy keledi...
Sizden Qazaqstan Respýblikasynyń Bas Prokýrory laýazymyńyzben maǵan arasha túsýińizdi, osy qaýipten tezirek qutqarýyńyzdy ótine suraimyn!
Qurmetpen, Masiphan Konai
