Aıdos Edigeulynyń sózinshe, 2022 jyly jergilikti sottarmen qylmystyq 2116 is qaralǵan. Bul kórsetkish 2021 jylmen salystyrǵanda 4,7% kemigen. 1509 qylmystyq ister úkim shyǵarýmen aıaqtalǵan, 34 aqtaý úkimi qabyldanǵan, 397 is qysqartylǵan, 99 qylmystyq is medıasıa arqyly aıaqtalǵan.
Sondaı-aq, mal urlyǵy boıynsha óńirimizde 2022 jyly 60 is qaralyp, aıaqtalǵan.
Al 2021 jyly 82 is tirkelgen. Iaǵnı mal urlyǵy 20%-ǵa azaıǵan. Onyń bir sebebi, zańǵa ózgerister engizilip, mal urlyǵy boıynsha, jábirlenýshi sottalýshyǵa keshirim bergen jaǵdaıda da bas bostandyǵynan aıyrý jazasy kózdeledi. Iaǵnı, zańnyń qataldyǵy qylmystyń azaıýyna sep bolǵan.
Brıfıń barysynda Túrkistan oblystyq sotynyń ákimshilik isteri jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Gúlmıra Egemberdıeva ákimshilik ister boıynsha sot tóreliginde júzege asyrylǵan jumystarǵa toqtaldy.
– Ákimshilik prosesýaldyq kodeks 1,5 jyldan beri jumys istep jatyr. Alaıda sheshilmegen máseleler áli de bar. Bul jumys 2021 jyldyń shilde aıynan bastalǵandyqtan aldyńǵy jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵan taldaý júrgizilmedi. 2022 jyldyń qorytyndysyn aıtatyn bolsaq, jalpy 1541 talap-aryz tústi. Onyń 776-y keri qaıtaryldy. Al 318-ne sheshim jarıalanyp, onyń ishinde 163 istiń talaby qanaǵattandyryldy. Medıasıa jáne bitimgershilik kelisimderin bekitý arqyly 192 is aıaqtaldy. Al tańdalǵan kezeńde aýdandyq jáne oǵan teńestirilgen sottarmen jalpy 98 aqshalaı óndirý, ıaǵnı jalpy 5 640 280 somaǵa aıyppul salynyp, onyń ishinde 4 721 380 teńgesi óndirildi, – dedi Gúlmıra Nıazbekqyzy.
Al Túrkistan oblystyq sotynyń azamattyq isteri jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Nurlan Bıbolov azamattyq ister boıynsha 2493 is tatýlastyrý rásimderin qoldanýmen aıaqtalǵanyn aıtty. Iaǵnı 2021 jylmen salystyrǵanda 908 iske kóbeıgen. Onyń ishinde medıasıa tártibimen kelisim jasaý arqyly 221, tatýlasý kelisimin jasaýmen 241, partısıpatıvtik kelisim jasaýmen 34 is aıaqtalǵan.
Sondaı-aq, Nurlan Zulpyharuly aryz, talaptardy qaraý kezinde sapaǵa basa kóńil bóletinin jetkizdi. Bul rette sot aktileriniń sapasy 2021 jylmen salystyrǵanda 0,5%-ǵa jaqsarǵan.
Aıaqtalǵan daýlardyń kóbi - neke jáne otbasy, sondaı-aq, sharttyq qatynastardan týyndaǵan daýlar. Odan bólek, memlekettik satyp alý men múlikke menshiktik quqyǵymen baılanysty daýlar da bar. Zańdyq mańyzy bar faktilerdi anyqtaýmen jáne turǵyn úıge menshik quqyǵymen baılanysty daýlar da kóp aıaqtalǵan daý sanattaryna kiredi.
