Qazaqtardyń 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisi Qazaqtardyń 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisi Birinshi dúnıejúzilik soǵys 1914 jylǵy 19 shildede (1 tamyzda) bastaldy. Soǵysqa deıingi tusta Reseıde jańa ónerkásip salalary jedel qarqynmen damydy. Ónerkásip oryndary el ekonomıkasynyń damýyna úles qosýmen qatar, soǵys qajettiligine oraı iri memlekettik tapsyrmalardy da atqardy. Ónerkásip óndirisiniń ishinde metalýrgıa óndirisi úlken jetistikterge jetti. Áıtkenmen, Reseı soǵysqa daıyndyqsyz, áskerı-ónerkásiptik áleýeti tómen, kóligi nashar damyǵan jaǵdaıda kiristi, armıa áskerı-tehnıkalyq jaǵynan nashar qamtamasyz etilgen edi. Soǵys bastalǵan soń jalpy ımperıada, ishinara Qazaqstanda óndirgish kúshterdiń damý deńgeıi birte-birte kemı berdi. Birinshi dúnıejúzilik soǵys Qazaqstan ekonomıkasynyń quldyraýyna ákelip soqty. Aýyl sharýashylyǵy ólkedegi eginshilik oblystar boıynsha birkelki damymady. Ol qunarly, eginshilik sharýashylyǵyn jetik meńgergen aýdandarda jaqsy damydy. Soǵys egin sharýashylyǵyna da eleýli ózgerister engizdi. Eń aldymen, aýyl sharýashylyq baqsha daqyldarynyń egis kólemi ulǵaıdy. Máselen, Qazaqstan boıynsha kúzgi bıdaıdyń egis kólemi 1913 jylmen salystyrǵanda 1917 jyly 63,5%-ǵa, jazǵy bıdaı - 8,4%-ǵa, tary - 22,1%-ǵa, kartop - 46,3%-ǵa qysqardy. Al baqsha daqyldarynyń egis kólemi 433,8 myń desátınadan 1115,0 myń desátınaǵa deıin, ıaǵnı eki eseden astam kóbeıdi. Ólkeniń soltústik-batys jáne batys oblystary boıynsha dándi daqyldardyń ónimdiligi 1914 jyldan 1917 jylǵa deıin ár desátınadan alynatyn 38,7 puttan 29,8 putqa deıin tómendedi. Soǵys jyldaryndaǵy ólke eginshiligi jaǵdaıynyń sıpatty ereksheligi onyń júrgizilýi deńgeıiniń tómendigi boldy. Bul engizilgen aýyspaly egis júıesiniń bolmaýynan, jerdiń jáne tuqymdyq materıaldardyń óńdelý sapasynyń tómendiginen kórindi. Egis kólemi men ónim kóleminiń qysqarýynyń negizgi sebebi jumys kúshiniń jetispeýi bolatyn. Máselen, Aqmola oblysynyń Kókshetaý ýezinen ǵana 1915 jyly armıaǵa aýyl sharýashylyǵymen aınalysyp kelgen orys tildi halyqtyń 39%-y shaqyryldy. Qazaqstannyń basqa da aımaqtarynda mundaı kórinister baıqalyp turdy. Er azamattardy jappaı maıdanǵa alý mal sharýashylyǵynyń da quldyraýyna ákelip soqty. Oǵan san jáne sapa jaǵynan úlken zardap keltirdi. Usaq mal kóbirek, al iri mal azyraq ósirile bastady. Baıyrǵy halyqtyń basym kópshiligi turatyn jerlerde jylqy, túıe, iri qara mal sany kemidi. Máselen, İshki Ordada 1915 jyly jylqy sany 310,3 myń bolsa, al 1916 jyly 160,2 myń bolyp, úles salmaǵy jóninen 48,5%-ǵa kemip ketti. Mańǵystaý ýezinde, Syrdarıa men Jetisý oblystarynda da osyndaı kórinister baıqaldy. Soǵys jyldarynda qazaqtyń mal sharýashylyǵy, birinshi kezekte, mal jaıylymdyq alaptardy tartyp alý saldarynan zardap shekti. 1913-1917 jylǵa deıin qazaq halqynan jalpy kólemi 764,4 myń desátına jaıylymdyq alqaptyń jylqy - iri qara jaıylatyn 190 jaıylymy tartylyp alyndy jáne jalǵa alýǵa daıarlandy. Mal sanynyń qysqarýy, eń aldymen, qazaq halqynyń armıa qajetteri úshin májbúrleý tártibimen et berýge mindetti bolǵandyǵynan oryn aldy. San mıllıondyq armıanyń óse túsken qajetterin qanaǵattandyrý múmkin emes edi. Óıtkeni qazaq sharýashylyǵynda mal sany jyldan-jylǵa azaıa berdi. Sondaı-aq soǵys jyldaryndaǵy mal sanynyń qysqarýyna aýyq-aýyq ótkizilip turatyn rekvızısıa da áser etti. Osy jyldarda Túrkistan ólkesinen 300 myń put et, 70 myń jylqy, 13 myń túıe áketildi. 1914 jyldyń ishinde Jetisýdan ǵana 34 mıllıon somnyń maly men mal ónimderi tasylyp áketildi. Qazaq sharýashylyqtarynda maldy rekvızısıalaý jáne jylqy malyn esepsiz paıdalanýǵa baılanysty mal sanynyń qysqarýy selo men aýylda sharýashylyqty qalypty júrgizýge keri áser etti. Jylqy maly ásirese soltústik oblystarda azaıyp ketti. Soǵys jyldarynda armıany jabdyqtaý úshin mol mólsherde azyq-túlik daıarlaý, mal jáne et ónimderi baǵasynyń ósýine ákelip soqty. Osyǵan baılanysty bul kezeńde ólkede anaǵurlym arzan et beretin sala - shoshqa sharýashylyǵy jedel damı bastady. Birinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵan soń, Qazaqstan ónerkásibi de soǵys qajetteri úshin jumys istedi. Ólkedegi ken ónerkásibiniń mańyzdy salalarynyń biri Ýspen jáne Sasyq-Qarasý kenishterinen temir kenin óndirý arta tústi. Bul kenishterden 1914 jyly – 246 put, al 1916 jyly – 1551 put temir keni óndirildi. Soǵystyń úsh jyly ishinde temir kenin óndirý 6,3 ese ulǵaıdy. Salyqtardyń joǵarylyǵynan, qatynas joldarynyń qashyqtyǵynan, qural-jabdyqtardyń jetispeýi saldarynan jáne basqa sebepterden altyn kenishteriniń sany qysqardy. Tústi metaldarǵa degen qajettilikterdiń artýy jáne olardyń baǵasynyń kúrt ósýi soǵys jyldarynda tústi metalýrgıanyń, ásirese, Rıdder jáne Sokolskıı kenishteriniń damýyna túrtki boldy. Tústi rýdalar óndirý 1913 jylmen salystyrǵanda 1917 jyly 25,3 ese óse tústi. Birinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda mys rýdasyn negizinen “Spasskmysrýdalary” aksıonerlik qoǵamymen “Atbasarmyskenderi” aksıonerlik qoǵamy óndirdi. Biraqta, myskenin óndirýjyldan-jylǵakemıberdi. Jer qoınaýyn jyrtqyshtyqpen paıdalaný “Spasskmyskeni” aksıonerlik qoǵamynyń Ýspen ken ishindegi barlyq baı kendi (quramyndaǵymys 25%) alyp qoıýyna ákepsoqty. Soǵys jyldarynda Sarysý baıytý fabrıkasy salyndy. Ol revolúsıaǵa deıin quramynda 25-30% mys bar 128 myń put shıkizat óndirdi. Kómir óndirý Semeı, Torǵaı, Aqmola oblystarynda júrgizildi. Soǵys jyldarynda Ekibastuz ken oryndary eleýli ról atqardy. Ol Ekibastuz qorǵasyn-myrysh zaýytyn, Ertistegi jekeshe keme qatynasyn, Oraldaǵy Bogolovsk jáne Qyshym zaýyttaryn kómir men jabdyqtap otyrdy. Óńdeýshi ónerkásip soǵys muqtajdyǵyna et-sút ónimderin, bylǵary taýarlar jáne basqa da tutyný zattaryn berip otyrdy. Ásirese, bylǵary taýarlaryn óndirý ósti, bul kezeńde ólkede 139 bylǵary kásiporny jumys istedi. Olar negizinen Semeı jáne Aqmola oblystarynda ornalasty jáne búkil aýylsharýashylyq óniminiń 64,3% -yn óńdedi. Shynyna kelgende, bylǵary, teri jáne ishek-qaryn óndirisiniń maıdagerlik kásiporyndary odan ári uqsatý úshin Reseıdiń iri ónerkásip ortalyqtary - Perm, Vátka, Rıga qalalaryna ónim jetkizip berdi. Soǵys jyldarynda ıntendanttyq armıa tarapynan bylǵary aıaq kıimge jáne teri tondarǵa suranym erekshe ósti. Soǵys jyldarynda jún ónimine suranym ulǵaıyp, ólkede shuǵa óndiretin tuńǵysh Qarǵaly fabrıkasy áskerı tapsyrys oryndap, shınelge arnap shuǵa daıyndaı bastady, sol sıaqty soǵys suranymyna et ónimin daıyndaýda Petropavlda et-konservi kombınaty ashylsa, Oralda mal soıatyn arnaıy oryn ashyldy. Ólkege daıyn ónim, kıim-keshek pen aıaq kıim ákelýdiń qysqarýyna baılanysty soǵys jyldarynda osy qajetti buıymdardy tigetin sheberlerdiń sany kóbeıdi. Máselen, 1916 jyly Vernyı qalasynda 140 adam jumys istegen iri sheberhana boldy. Ónerkásip oryndaryndaǵy jumysshylardyń, qalalardaǵy eńbekshilerdiń jaǵdaıy kúrt nasharlady. Kásiporyndarda jas balalardyń, jasóspirimderdiń, áıelder men soǵys tutqyndarynyń eńbegi keńinen qoldanyldy. Jumysshylar táýligine 10-12 saǵat, al keıde 16 saǵattan jumys istedi. Jumysshylardyń naqty jalaqysy únemi tómendeı berdi. Máselen, Spassk zaýytynda 1914 jyly kúndik jumys úshin – 1 som 04 tıyn, 1915 jyly – 94 tıyn tólendi. Mundaı jaǵdaı ónerkásip oryndarynda barlyǵynda derlik bolyp jatty. Selolar, qalalar men aýyldar eńbekshileri jaǵdaıynyń nasharlaýy 1914 jyldyń ózinde-aq Qaraǵandy, Ekibastuz shahtalarynda, Orynbor, Tashkent jáneTranssibir temirjoldary jumysshylary arasynda bas kóterýlermen ereýilderge alyp keldi. Tipti, soǵys jyldarynda Qazaqstanda halyq boı kóterýiniń biri “áıelder búligi” deıtinder boldy, olardy ókimet oryndary úkimetke qarsylyq dep qarady. Sharýalar kóterilisteri Qazaqstannyń soltústik aýdandarynda qamtydy. Máselen, 1916 jyly 21 naýryzda Torǵaı oblysy Aqtóbe ýeziniń Aqbulaq selosynda 30 adam bolatyn soldat áıelderiniń tobyry kópester - Nezvanovtyń, Prátkınniń dúkenderin qıratady. Halyq buqarasynyń mundaı boı kórsetýleriniń tolqyny Qazaqstannyń basqa da aımaqtarynda oryn aldy. 1916 jyldyń orta shenine qaraı jumysshylardyń úkimetke ashynýy údeı tústi. Nátıjesinde bul jaǵdaılar qazaqtardyń ult-azattyq qozǵalysyna zor yqpal jasady. 1916 jyly 25 maýsymda patshanyń Qazaqstan, Orta Azıa, Sibir turǵyndarynan 19 ben 43 jas aralyǵyndaǵy er azamattaryn tyl jumysyna alý týraly jarlyǵy shyǵady. Bul jarlyq 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisiniń bastalýyna sebep boldy. Shildeniń bas kezinde Qazaqstannyń barlyq aımaqtarynda derlik stıhıaly narazylyqtar bastalyp, kóp uzamaı qarýly kóteriliske ulasty. Halyq ashý-yzasynyń alǵashqy soqqylaryna tyldaǵy jumystarǵa alynatyndardyń tizimin tikeleı jasaǵan bolys basqarýshylary, aýyl starshyndary jáne patsha ákimshiliginiń basqa da tómeng ibılik ıeleri ushyrady. İs júzinde tizimder jasaý júıesi jappaı paraqorlyq pen burmalaýshylyqqa jol ashqan bolatyn. Onyń ústine patshalyq ókimet oryndary laýazymdy adamdardy, bolystardy, selo jáne aýyl basqarýshylaryn, baıyrǵy turǵyndardan shyqqan tómengi shendi polıseılerdi, ımamdardy, moldalar men múdárısterdi, usaq kredıt mekemelerindeg iesepshilermen býhgalterlerdi, joǵarǵy jáne orta oqý oryndaryndaǵy oqýshylardy, úkimettik mekemelerdiń sheneýnikterin, dvorán jáne qurmetti azamat quqyqtaryn paıdalanatyn adamdardy áskerge alýdan bosatty. Stıhıaly qozǵalys birte-birte uıymdasqan sıpat alyp, qarýly kóteriliske ulasyp, onyń iri oshaqtary (Jetisý men Torǵaıda) paıda boldy. Kóterilis búkil Qazaqstandy qamtydy. Bul kóterilistiń basty maqsaty ulttyq jáne saıası azattyq boldy. Sol arqyly ol qazaq halqynyń bostandyq pe ntáýelsizdik jolyndaǵy burynǵy búkil kúresiniń qorytyndysyn shyǵardy. Kóterilistiń negizgi kúshi ulttyq sharýalardyń qalyń toby, sondaı-aq sol kezde týyp kele jatqan jergilikti jumysshy tabynyń ókilderi, qolónershiler boldy. Sonymen birge kóterilistiń ult-azattyq sıpatta bolýy sebepti qazaq halqynyń barlyq toptarynyń ókilderi (ekiniń birindebaılar, bolysbasqarýshylary, bıler), sondaı-aq demokratıashyl zıalylardyń jekelegen ókilderi qatysty. Qazaqstannyń ártúrli aýdandarynda paıda bolǵan stıhıaly qozǵalys birte-birte uıymdasqan sıpat ala bastady: Jetisýda (basshylary: Bekbolat Áshekeev, Uzaq Saýryqov, Jámeńke Mámbetov, Toqash Bokın, Áýbákir Júnisov, Serikbaı Qanaev, Monaı jáne Muqan Uzaqbaevtar jáne t.b.) jáne Torǵaıda (basshylary - Ábdiǵappar Janbosynov, Amangeldi Imanov, Álibı Jangeldın jáne basqalar) onyń iri oshaqtary paıda boldy. Jetisýdaǵy kóterilis tarıhyn: 1) shilde - stıhıalyq narazylyq kórinisteri, 2) tamyz - onyń qarýly kóteriliske ulasýy jáne 3) qyrkúıek-qazan - kóterilistiń birtindep báseńdeýi jáne jeńilis tabýy degen kezeńge bólýge bolady. M.Tynyshbaevtyń málimeti boıynsha, 25 maýsymdaǵy patsha jarlyǵy Jetisý qalalarynda 8 shildede belgili bolǵan. Oblystyń jekelengen ýezerinde jumysshylardy shaqyrý týraly telegrammalar odan buryn, 2 jáne 3 shilde de kelip túsken. Shilde aıynyń bas kezinde-aq tolqýlar Vernyı ýeziniń batys jáne ońtústik bólikterin qamtyp, olarda kóterilisshilerge Bekbolat Áshekeev, Toqash Bokın, Aqqoz Qosanuly jáne basqalar basshylyq etti. Soǵys oshaǵy ulǵaıyp, halyq narazylyǵy údep ketýine oraı, patsha úkimeti endigi tusta kóterilis qımyldaryn basý úshin is-sharalar qoldanýdy uıǵardy. Nátıjesinde 17 shildede Jetisýda jáneTúrkistan ólkesinde soǵys jaǵdaıy jarıalanyp, patsha úkimeti munda iri áskerı kúshter alyp keldi. Áskerı garnızondardy nyǵaıtyp, Jetisýdaǵy qonys aýdarýshy halyqtyń aýqatty toptarynan qazaq jáne qyrǵyz kóterilisshilerin jazalaý úshin qarýly otrádtar qurdy. Jetisý oblysy Jarkent ýezi kóterilisshileriniń Asy jaılaýynda, Qarqaranyń taýly alabynda, Samsy, Kastek, Narynqol, Sharyn, Jalańash, Quram eldi mekenderi aýdandarynda, Lepsi ýeziniń Sadyr-Mataı bolysynda jáne basqa jerlerde patsha jazalaýshylary meniri qaqtyǵystar bolady. Osyndaı jaǵdaıda Vernyı ýezinde B.Áshekeev Jetisýdyń bytyrańqy kóterilisshiler toptaryn biriktirý úshin sharalar qoldanyp, 1916 jylǵy 13 tamyzda Oshaqty degen jerde ár túrli bolystar ókilderiniń sezin shaqyrady. Sıeze tyl jumystaryna adamdar alý týraly jarlyq shyǵarǵan úkimet oryndaryna qarýly qarsylyq kórsetýge deıin baryp, baǵynbaýǵa sheshim shyǵardy. Óz jaqtastarymen Úshqońyr taýyndaǵy Oshaqty saıyna ornyǵyp alǵan B.Áshekeev qarýly qarsylyqqa daıyndala bastady, sonymen birge kóterilisshilerdiń qataryn jańa kúshtermen tolyqtyrý jóninde sharalar qoldandy. Alaıda, bul áreketter aıtarlyqtaı jetistikter bermeı B.Áshekeev basshylyǵymen oryn alǵan Jetisýdaǵy ult-azattyq kóterilis basylyp-janshylady. 7 qyrkúıekte Vernyı qalasynda Vernyı áskerı garnızonynyń soty bolyp, kóterilis basshylarynyń biri B.Áshekeevti ólim jazasyna kesip, darǵa asý týraly úkim shyǵardy. Sottyń úkimin oblystyń áskerı gýbernatory Folbaým naq sol kúni bekitip, úkim bir kúnnen soń, ıaǵnı 1916 jylǵy 9 qyrkúıekte Vernyıdyń janyndaǵy Boraldaı degen jerde oryndalady. Sotsyz jáne tergeýsiz atylǵandardy eseptemegende, sot úkimimen Túrkistan ólkesinde 1917 j. 1 aqpanyna deıin 347 adam ólim jazasyna, 168 adam katorgalyq jumystarǵa, 129 adam túrmege jabylýǵa kesildi. Patsha ókimet oryndary qýdalaǵan 300 myń qazaqtar men qyrǵyzdar nemese Jetisýdyń baıyrǵy turǵyndarynyń tórtten biri Qytaıǵa qashýǵa májbúr boldy. Dál osyndaı kóterilistiń iri oshaqtarynyń biri - Torǵaı óńiri boldy. Kóterilisshiler sany 50 myńǵa jetedi. Bul kezde Torǵaı ýezi negizinen qypshaq jáne arǵyn rýlary shoǵyrlanǵan 13 bolystan turatyn. Kóterilistiń bastapqy kezeńinde tolqýlar qypshaqtar mekendegen Qaıdaýyl, Aqqum, Qaratoǵaı, Sarytoǵaı, Qaraqopa bolystaryn, sondaı-aq negizinen arǵyndar mekendegen Tosyn, Maıqaraý, Saryqopa, Naýryzym, ekinshi Naýryzym bolystaryn qamtydy. Kóterilistiń etek jaıýy barysynda Ábdiǵappar Janbosynov qypshaq kóterilisshileriniń hany etip jarıalansa, Sholaq Ospanov arǵyn kóterilisshileriniń hany bolyp saılanady. Keıinnen 1916 jyly 21 qarashada 13 bolys (6 bolys arǵyn, 6 bolys qypshaq, 1 bolys naıman) ókilderiniń quryltaıynda halyq arasyndaǵy ataqty Nıaz bıdiń urpaǵy Ábdiǵappar Janbosynov kóteriliske shyqqan Torǵaı ýeziniń hany bolyp saılanady. Quryltaıǵa qatysýshylardyń kelisimimen Kenesary Qasymovtyń serigi, ataqty Iman batyrdyń nemeresi Amangeldi Imanov kóterilisshilerdiń sardarbegi bolyp taǵaıyndalady. Ortalyq Reseıden kelgen jáne kóp keshikpeı kóterilisshilerge qosylǵan, osy jerlerde týyp-ósken Álibı Jangeldın kóterilisshilerdiń “rýhanı kósemi” boldy. Ondaǵan myń uıymdaspaǵan kóterilisshilerden Á.Janbosynov, A.Imanov jáne olardyń eń jaqyn serikteri ondyqtarǵa, júzdikterge jáne myńdyqtarǵa bólingen tártipti jasaq qurdy. Árbir qoldy basqarýǵa tıisinshe onbasy, elýbasy, júzbasy, myńbasy taǵaıyndaldy. Sardarbek janynda áskerı keńes jumys istedi. 22 qazanda A.Imanov bastaǵan 15 myń qol Torǵaı qalasyn qorshady. Qalany qorshaý birneshe kúnge sozylyp, qorshaý kezinde general-leıtenant A.Lavrentevtiń jazalaýshy korpýsy qalaǵa qaraı úsh baǵytta bet aldy. 16 qarashada A.Imanov bastaǵan 12 myń adamǵa jýyq sarbazdar Túnqoıma poshta stansıasyna shabýyl jasaıdy. Kóterilistiń negizgi kópshiligi adam kúshin saqtaý úshin qarashanyń ekinshi jartysynda Torǵaıdan 150 shaqyrym jerge jetip, Batpaqqara aýdanyna shoǵyrlanady. Osy jerden 1916 jylǵy qarashanyń ekinshi jartysynan 1917 jylǵy aqpannyń ortasyna deıin jazalaýshylarǵa qarsy partızandyq jortýyldar jasalady. Kóterilisshiler men jazalaýshylar arasynda Tatyrda, Aqshyǵanaqta, Doǵal-Úrpekte, Kúıikte shaıqastar boldy. Shaıqas 1917 jylǵy aqpannyń ekinshi jartysyna, ıaǵnı aqpan revolúsıasyna deıin sozyldy. Qazaq halqynyń 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisi Torǵaıdan ózge barlyq aımaqtarda qatań basyp-janshyldy. Semeı jáne Aqmola oblystarynda kóterilisshilerge qarsy 12 atty ásker júzdigi, 11 kúsheıtilgen jaıaý ásker rotasy qımyl jasady, al Torǵaı kóterilisshilerine qarsy patshalyq ókimet oryndary 17 atqyshtar rotasyn, 18 kazak júzdigin, 4 atty ásker eskadronyn, 18 zeńbirek, 10 pýlemet jáne basqalardy ákep tókti. Osyǵan qaramastan, Torǵaı oblysynda kóterilis patsha úkimeti qulatylǵannan keıin ǵana toqtady. Qazaq qaýymynda patshanyń 1916 jylǵy maýsym jarlyǵy men kóteriliske kózqaras birdeı bolǵan joq: aýyldyń feodaldyq-baıshyl bıleýshi toby men jergilikti ákimshiliktiń belgili bólegi patsha jarlyǵyn tolyǵymen qoldap, ony belsendi túrde júzege asyrýshylar boldy; qazaq ıntellıgensıasynyń radıkaldy batyl is-qımylǵa beıim ókilderi (mysaly, T.Bokın, J.Nıazbekov, T.Rysqulov, Á.Jangelın, S.Meńdeshev, B.Almanov, Á.Júnisov t.b.) halyqty qarýly kóteriliske shaqyryp, oǵan ózderi de qatysty. Al «Qazaq» gazetiniń tóńiregine toptasqan Á.Bókeıhanov, A.Baıtursynov, M.Dýlatov sıaqty lıberal-demokratıalyq zıalylar ókilderiniń jetekshileri halyqty jarlyqty oryndaýǵa qarsy shyqpaýǵa úgittep, ony oryndamaǵan jaǵdaıda qazaqtar qantógiske ushyraýy múmkin dep sanady jáne osyǵan baılanysty úlken alańdaýshylyq bildirdi. Osynaý almaǵaıyp kezeńde «Alash» qaıratkerleri halyqty jańa alasapyrannan qorǵashtap, qaıtken kúnde ony aman saqtaýǵa tyrysty. Sondyqtan da olar qarýly kóteriliske qarsy bolyp, qazaqtardy patsha jarlyǵyn oryndaýǵa shaqyrdy. Birinshiden, olar Reseıge tóngen syrtqy qaterdiń bodan bolyp otyrǵan qazaqtarǵa da tolyq qatysy bar dep sanady. Budan syrt qalýǵa bolmaıdy, - dep eseptedi. Ekinshiden, is júzinde qarýsyz qazaqtardyń turaqty orys armıasyna qarsy bas kóterýin boldyrmaýǵa talpyndy.Qarýsyz halyq ókimettiń jazalaý sharalarynyń qurbany bolady dep qaýiptendi. Úshinshiden, soǵys Reseı úshin jeńispen bitken jaǵdaıda qazaqtardyń hal-kúıi jeńildep, ulttyq avtonomıa qurylatynyna úmit artty. Imperıamen aqylǵa qonymdy kelisim taktıkasyn ustanyp, halqynyń aman bolýyn birinshi kezekke qoıǵan «Alash» kósemderi tyl jumystaryna shaqyrýdy keıinge qaldyra turyp, tıisti ázirlik jumystaryn júrgizýdi usyndy. Kóterilis barysynda oryn alǵan qandy qyrǵyn, júzdegen myń adamdardyń qaza tabýy bulardyń qaýipteriniń negizsiz emestigin dáleldedi. Jeke-jeke burq etken tolqýlar kóp uzamaı qarýdyń kúshimen janyshtalyp, jumysshylardy rekvızısıalaýmen maıdanǵa jóneltý bastaldy. Sol kezde “Qazaq” gazetiniń redaksıasy tyl jumystaryna jóneltilgen qazaqtardyń muqtajdyqtaryna qyzmet kórsetýdi uıǵardy jáne osy maqsatpen barlyq qazaq zıalylaryna rekvızısıalanǵandar jumys isteıtin maıdandarǵa óz erkimen baryp, olarda buratanalar bólimin qurýǵa shaqyrdy. Zıalylar (kópshilik bóligi muǵalimder) buǵan ún qosty jáne kóp keshikpeı Mınskide zemstvo odaǵynyń janynan buratanalar bólimi quryldy. Qazaq zıalylary maıdan tylynda eńbek etken qazaq jigitteriniń sózin sóılep, muńyn joqtady. Á.Bókeıhanov, M.Dýlatov t.b. bastaǵan qazaq zıalylary Mınskide, taǵy basqa tyl jumysyna shaqyrylǵandar kóptep shoǵyrlanǵan qalalar men eldi mekenderde bolyp, olarǵa qoldan kelgen kómekteriniń bárin kórsetti. Olar shaqyrylǵandardyń quqyqtaryn qorǵaý jáne olardyń maıdan óńiri aýdandaryndaǵy turýy men jumys isteýi úshin qajetti jaǵdaılar týǵyzý jóninde naqty qadamdar jasady. Al munyń ózi keńes zamanynda kóp jyldar boıy aıtylyp ta, jazylyp ta kelgen Alashorda 1916 jylǵy kóterilis kezinde ulttyq múddege satqyndyq jasady degen pikirdiń syńarjaq tujyrym ekendigin kórsetedi. Alash kósemderi kóterilisshilerge de, maıdannyń qara jumysyna shaqyrylǵandarǵa da eshqandaı satqyndyq jasaǵan joq. 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilis qazaq halqynyń san ǵasyrlyq qozǵalysynyń tarıhynda erekshe oryn alady. Birinshi dúnıejúzilik soǵys jaǵdaılarynda kóterilistiń jalpy jurt tanyǵan basshylary Á.Janbosynov, A.Imanov, J.Mámbetov, U.Saýryqov, B.Áshekeev, O.Sholaqov, A.Júnisov, S.Qanaev kóterilisshilerdiń saıası kósemderi T.Bokın, T.Rysqulov, S.Meńdeshev, Á.Jangeldın, B.Almanov jáne basqalar kezinde Syrym Datov, Isataı Taımanov, Mahambet Ótemisov, Janqoja Nurmuhamedov, Kenesary Qasymov jáne basqalar júrgizgen táýelsizdik jolyndaǵy kúreske halyqty kóterdi. K.Qasymov basshylyq etken ult-azattyq qozǵalystan keıin 1916 jylǵy kóterilis birinshi ret keń-baıtaq ólkeniń barlyq aımaqtaryn ár túrli dárejede qamtyp, búkilqazaqtyq sıpat alǵan kóterilis boldy. 1916 jylǵy kóterilistiń aıryqsha ereksheligi ólkeniń birqatar aýdandarynda (negizinen, Qazaqstannyń ońtústiginde jáne ońtústik-shyǵysynda) oǵan qazaqtarmen qatar qyrǵyz, uıǵyr, ózbek jáne basqa da halyqtar ókilderiniń de qatysýy boldy. Qazaqstan men Ortalyq Azıadaǵy 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilis tutas alǵanda Reseı ımperıasyndaǵy saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq daǵdarystyń odan ári asqyna túsýine sebepshi boldy. Ol Reseıdegi áskerı-otarshyldyq basqarý júıesiniń irgesin shaıqaltyp, shyǵystyń otar halyqtarynyń ımperalıstik ezgige qarsy XX ǵasyrdyń basynda óris alǵan búkil ult-azattyq qozǵalysynyń quramdas bóligi boldy.
Derekkózi:
http://e-history.kz/kz/contents/view/841
