Halqym súıdim men seni,
Erkelettiń sen meni
Mahatma Gandı
Adamzattyń anasy – qasıetti qara jer men tireýsiz, kıeli Aspan jaratqan, kók kúmbezdeı tóńkerilgen zeńgir kókke Aı men Kún ornatyp, ony altyn shege – samaladaı samsaǵan sansyz juldyzdarmen bekitken quzyreti sheksiz, meıirimi mol, shapaǵaty zor Alla Taǵalanyń halqymyzǵa syılaǵan baǵa jetpes eki baqyty bar, biri – qannan da qymbat, jannan da tátti Táýelsizdik, ekinshisi – Táýelsizdik týyn berik ustap, taqyr jerge taý turǵyzǵandaı, shól dalany gúl qalaǵa aınaldyrǵandaı asqan erlikpen, aldaǵyny kórip, alysty boljaǵan kóregendikpen memleket qurǵan, onyń keregesin keńeıtip, shańyraǵyn shaıqaltpaı ustap turǵan, ult baǵyna týǵan tulǵa Nursultan Ábishuly Nazarbaev!
Bul jaıdaq sóz, jalań madaq emes, oǵan ol zárý de emes. Ult úshin týǵan tulǵanyń qadir-qasıetin bala da, dana da biledi, syrt kóz synshylar da, álemdik deńgeıdegi áıdik saıasatkerler de Nursultannyń kemel oıly kemeńgerligin talaı márte súısinip, qadap, qaıtalap aıtýmen keledi. Elbasymyz jaıly álemge aıan parasatty paıymdaýlardy qaıtalap, oqyrman ýaqytyn almaı-aq qoıalyq.
Demokrıttiń sózimen aıtsaq: «Memleket basqarý – óner ataýlynyń tóresi». «Óner ataýlynyń tóresinde» tóbe bı bolyp otyrǵan Nursultan talaı qıyn kezeń, qystalań shaqta qıyn isterdiń qısynyn keltirip, ótpeli kezeńniń ózinde de eldi órge súırep keledi. Oǵan dálel bolar mıllıon mysaldyń birer mysaly mynaý: Ulttyń kósemi Ahmet Baıtursynov: «Alashqa aty shyqqan adamdar! Kósemdikterińdi adaspaı túzý isteńder! Sender adassańdar – arttaryńnan alash adasady: arttaryńnan ergenderdiń obal-saýabyna sizder qalasyzdar», dep jazdy.
Nursultan Nazarbaev kósemdikti «adaspaı, túzý istep» keledi. Buǵan daǵdarystar kezinde qabyldaǵan shuǵyl sheshimderi, teńgeni der kezinde ómirge ákelýi, Astanany Arqaǵa kóshirip, qysqa merzimde symbaty bólek sulý qala salýy, birin-biri qaıtalamaıtyn jyl saıynǵy halyqqa Joldaýy, Semeı polıgonyn japqan erligi, eldi daǵdarystan damýǵa jetkizgen eren eńbegi, Birikken Ulttar Uıymynyń mártebeli minbesinen sóz uzatyp, adamzat taǵdyry jaıly tolymdy oı tolǵaýy, Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵa bolyp, tómennen tórge ozyp qana qoımaı, 2010 jyly jeltoqsan aıynyń ekinshi juldyzynda túngi saǵat on ekide 56 eldiń kósemderin mámilege keltirip, Astana deklarasıasyn qabyldaýy, Qazaqstannyń BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes múshesi bolyp saılanýy, halyqtyń latynǵa kóshýi, «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty teńizdeı tereń oıly, halyqty kemel keleshekke bastaıtyn asqan aýqymdy, asa mańyzdy maqalanyń jazylyp, onda aıtylǵan oılardyń júzege asa bastaýy aıqyn aıǵaq.
Elbasy atynan qymbat asyl sózderdi shetelderde ǵana emes, óz elimizde de aıtyp júr. Ol sózderiniń bári – halyqqa jol kórsetip, baǵyt berip turǵan baǵdarsham, adastyrmas aq juldyz! Osy tusta Omar Haıamnyń aıtqan:
Meıli, ol bolsyn artyq jaratylǵan,
Meıli, ol dana deıik dara týǵan.
Sózinde turlaý bar ma soǵan qara,
Óıtkeni sonda jatyr bar aqyl, mán, – degeni oıǵa oralady. Eń bastysy, Elbasynyń sózi men isiniń arasynda aıyrma joq.
Elbasynyń senimdi serikteriniń biri Mahmut Qasymbekov «Egemen Qazaqstanda» jarıalanǵan (26.06.2012 jyl) «Prezıdenttiń konspektisi» atty maqalasynda: «Eńbek adamynyń óziniń turmys jaǵdaıyn jaqsartýǵa múddeliligin arttyrý Prezıdent konspektisiniń basty arqaýy deýge bolady», dep jazdy. Bul sózdiń shyndyǵy Elbasynyń kúndelikti qyzmetinen aıqyn kórinip júr. Nursultan Nazarbaevtyń kúni-túni oılaıtyny – halyqtyń qamy. Buǵan Elbasynyń: «Mende halyqtyń taǵdyrynan bóten taǵdyr joq» degen sózi jáne sol sózdiń údesinen shyǵyp júrgen isi, halyq dep soqqan júregi dálel.
Ekinshi tolǵaý. Elbasy – eldiń tiregi
Memleketti qutqarý úshin bir ǵana uly adam jetkilikti.
Marı Fransýa Vólter
Tarıh-Ana uzaq tolǵatyp, sırek týatyn uly adam almastaı asyl, altyndaı az, qus sútindeı qat. Uly adamnyń ómirge kelýi – tarıhı oqıǵa.
Ulynyń aty – uly! Onyń armany da asyl, baqyty da uly. Uly Adam óziniń emes, ultynyń, eliniń jaıyn oılaıdy. «Eldiń búgini men erteńi týraly oı árkez, qaıda júrsem de bir sátte tynysh taptyrmaıdy» dep jazdy Elbasy «Uly Dala ulaǵattary» atty kitabynda.
Ómirde kópti kórip, kókiregine kóp oı túıgen aqylman aǵa Báıken Áshimov ana bir jyly 90-nan asqan jasynda el gazeti «Egemen Qazaqstanda» jarıalanǵan «Azamattyń amandyǵyn tileıik, aǵaıyn» atty suhbatynda bylaı dep tolymdy oı tolǵapty:
«Nursultan Ábishulynyń Magnıtkada gornovoı bola júrip, ottyń ortasynda shynyǵyp, shynyqqany belgili. Elbasymyz sonymen birge san túrli adamdardyń, san túrli ulttardyń basy toǵysqan jerde jumys isteý arqyly da erekshe shynyqty. Shyǵys pen Batystyń dúnıetanymyn qatar sezinip taǵy shynyqty. Eki qoǵam, eki júıe ony zamannyń kórigine salyp taǵy shynyqtyrdy. Osynyń arqasynda biz qazir búkil álem biletin, alys ta, jaqyn da moıyndaıtyn, sanasatyn, syılaıtyn basshyǵa ıe bolyp otyrmyz».
Budan buryn da «El aman bolsyn, El baǵyna týǵan Er aman bolsyn», dep («Egemen Qazaqstanda») aǵalyq aq tilegin aıtqan Báıken aǵanyń Nursultan jaıly sózderi alshy túser asyqqa quıylǵan qorǵasyndaı kóńilge qona ketedi.
Ózin oılaǵan – qulqynnyń quly, halqyn oılaǵan – uly!
Táýelsizdikti alýdan ony saqtap turý áldeneshe ese qıyn. Azattyq halyqqa qanshalyqty qýanysh, baqyt syılasa sonshalyqty qıynshylyq ta alyp keledi. Baıaǵydan beri qalyptasqan baıyrǵy memleketterdiń de problemalary az emes. Al endi ǵana azattyq alǵan táýelsiz jas memleketti qurý, onyń kúrmeýi qatty kúrdeli túıinderin sheshý – qıynnyń qıyny. Elbasy el ómirindegi nebir qıyn túıinderdi ózine tán asqan aqyl-parasatpen tarqatyp keledi. Bir ǵana mysal, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda halyq eńbekaqy, járdemaqy ala almaı Qaraǵandy shahterleri mıtıńige shyqqan qıyn kez, qysyltaıań shaqta Elbasy keıbireýler sıaqty jyly kabınette otyrmaı, halyqtyń qalyń ortasyna bardy. Shahterlerge ótirik aıtqan joq, qıyndyqty birge eńserdi.
Táýelsizdiktiń 26 jylynda jetken tabystarymyzǵa álem tańǵaldy. Tarıh úshin qas-qaǵym ǵana ýaqytta ǵasyr júgin arqalap, álemdik qoǵamdastyqtan oıyp turyp óz ornyn alǵan Qazaqstan búgingi bıigine op-ońaı jetken joq. Kósh bastaǵan kósemi kemeńger, eli eńbekker bolǵandyqtan bir bıikten soń bir bıikke entikpeı erkin kóterilip, ańyzdy aqıqatqa aınaldyryp keledi.
Bir-birine oq atqan, baqytyn sodan joǵaltqan aǵaıyn halyq ázirbaıjan men armándarǵa, orys pen ýkraınǵa, Reseı men Túrkıaǵa, ara aǵaıyn bolyp, baıansyz, baqsyz Sırıaǵa da arasha túsip, baqytqa barar baǵytty kórsetip tur.
Óńirlik qana emes, ómirlik shıelenisterdi de sheshýge batyl qadam jasap, oń nátıjelerge jetip kele jatqan Qazaqstan óziniń kemel oıly, keń tynysty kemeńger kósemi Nursultan Nazarbaevtyń bastaýymen «Nurly jolmen» arshyndy adymdap, «Máńgilik elge» bettep barady.
Tarıhtyń daýyly men jaýynynda, órti men dertinde, seli men sergeldeńinde tapqanynan joǵaltqany kóp qazaq halqy dál búgingideı baqytty bolǵan emes. Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan osy dáýir – Nazarbaev dáýiri – darıǵa dáýren, kóńil shat, baqytty shaq!
Sodan da Buqar jyraý aıtqan: «Qaıǵysyz uıqy uıyqtatqan, hanym-aı!» deıtin ataly, bataly sózdi san qaıtalap, sansyz alǵys aıtamyz, ult baǵyna týǵan tulǵa – Nursultan Nazarbaevqa!
Alla Taǵala meıirimi túsip tereń aqyl, tegeýrindi kúsh, qaırat, parasat patshasy deýge laıyq paıym bergen Nurekeń jaıly kezekti aqjarma sezimderimdi aq qaǵazǵa aq qanatty perishte kóńilmen qondyrǵan osy bir sáýleli sátte meniń oıyma adamzattyń Aıtmatovy atanǵan Shyńǵys Tóreqululynyń: «Nursultan Nazarbaev – halyqtyń baǵy» degen sózi oraldy.
Úshinshi tolǵaý. Júdese el dep júdedi
Eń aldymen el qamy,
Sonan keıin qalǵany.
Qadyr Myrza-Áli
Ult baǵyna týǵan tulǵa Nursultan Ábishuly Nazarbaev jaıly oılaǵanda meniń esime uly strateg Shyńǵys hannyń Qaraqorymnyń kúreń qyzyl mármár tasyna qashap jazylǵan:
Altyn denem qalǵysa da,
Ardaqty elim solmasyn.
Bútin denem qajysa da,
Búkil elim tozbasyn.
Abzal elim dańqy artsyn.
Búkil denem qınalsa, qınalsyn –
Búkil elim toptansyn! –
degen sózimen úzeńgilese Elbasynyń «Men úshin elimdi damyǵan memleketterdiń sapyna turǵyzyp, sanatyna qosýdan úlken maqsat joq... Bul jolda aıanyp, jasqanyp qalǵan jerim joq, meniń baqytym – halqymnyń baqyty. Meniń jeńisim – jurtymnyń jeńisi. Meniń tapqanym – elimniń qazynasy. Eldiń búgini men erteńi týraly oı árkez qaıda júrsem de bir sátke de tynshý taptyrmaıdy» («Uly Dala ulaǵattary» kitabynan) degen ishten shyqqan ishti sóz, jan syry oıǵa oralady.
Ǵasyr men ǵaryshty qatar ıgerip kele jatqan Táýelsiz Qazaqstannyń basty maqsaty Elbasy sózimen aıtsaq: «2050» memlekettik strategıasyn júzege asyrýdan tolyq kórinetin bolady. Osy ǵasyrdyń ortasyna qaraı biz Qazaqstannyń álemdegi asa damyǵan 30 memleketiniń qataryna kirýdi mejelep otyrmyz. Bul – ult jospary, qazaqstandyq arman».
Onsyz da kúrdeli ómir naryqtyń nar kótermes júgin artyp, ártúrli kedergi, qıynshylyqtar burynǵydan da kóbeıgen syn saǵattarda eldiń jaıyn kóp oılaǵan Elbasy shuǵyl, syndarly sheshimder qabyldap, synnan súrinbeı ótti. Bir ǵana mysal, anabir jyly Parlamentti taratyp, jaýapkershilikti ózi alǵan tusta eki júzge jýyq Jarlyqqa qol qoıyp, eldi tuıyqtan alyp shyqty Elbasy.
Shákárim qajy:
Men jetelep ólemin,
Órge qaraı qazaqty,
dese, Nursultan: «Óz elińe paıdaly bolý, óz Otanyńnyń taǵdyry úshin jaýapty bolý – árbir saıasatkerdiń, árbir ult perzentiniń boryshy men paryzy» deıdi. («Uly Dala ulaǵattary» kitabynan). Sol borysh pen paryzdy óteý úshin Elbasynyń qansha túndi uıqysyz, qansha kúndi kúlkisiz ótkizgeni bir Allaǵa ǵana aıan.
Memleket basqarý – ardyń isi. Ardyń júgi nardyń júginen de aýyr. Osy tusta Mahmut Qasymbekovtiń: «Elbasynyń ıyǵyna túsetin jaýapkershilik júgin sony kúndelikti kóterip júrgen ózi bolmasa bylaıǵy jurt naqty shamalaı bermeýimiz ábden múmkin», degen sózi oıǵa oralyp tur. Parlament qabyldaǵan saıası, tarıhı qujat – Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy Deklarasıasynda Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń kóregendigi men jasampazdyǵyna joǵary baǵa berildi. Biz sol joǵary baǵany qýana quptap, Elbasyny «Tuńǵysh Prezıdent kúni» merekesimen qýana quttyqtaımyz!
«Qazaqty avtonomıa qylsaq, Qaraótkel (qazirgi Astana qalasy) – Alashtyń ortasy, sonda ýnıversıtet salyp, qazaqtyń ul-qyzyn oqytsaq, «Qozy Kórpesh – Baıandy» shyǵarǵan, Shoqan, Abaı, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyń kim ekenin Eýropa sonda biler edi-aý», dep jazypty Álıhan Bókeıhanov «Grıgorıı Nıkolaevıch Potanın» atty maqalasynda.
Tórtinshi tolǵaý. Halyqtyń arman, tilegi
Óz paıdańa oılama, el paıdasyn oıla,
óz paıdań sonyń ishinde.
Júsip Balasaǵun
Qalamdas, taǵdyrlas aǵa, dos, Ózbekstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń eki márte laýreaty, Qazaqstan Prezıdentiniń «Beıbitshilik, rýhanıat syılyǵynyń ıegeri, 88 jastaǵy abyz Nasyr Iýldashuly Fazylov aıtqan: «Qazaqstanǵa kelsem ertegiler elinde júrgendeı bolamyn» degen sózi qalam ushyna oralyp tur. Bul – ishten shyqqan ishti sóz! Qazaqstan erine – eli, eline eri saı – táýelsiz memleket. Tarıh úshin qas-qaǵym sát, nebári 26 jylda ushqyr qıal ǵana jetetin asýlardan asyp, ǵasyr júgin arqalaýdyń syry nede, qupıasy qaısy? Oǵan az sózben jaýap bersek, Er men Eldiń tarıhı uly jeńisi – Elbasynyń kóregendigi men Eldiń kól-kósir eńbek jemisi der edik. Al oǵan qýat bergen altyn dińgek – Birlik! Yntymaq!
Nursultannyń muraty – halyq, sodan da onyń Aıy jaryq. Alla Taǵala «uıqy berip, qaıǵy alǵan» Elbasyna da, elimizdi de mańdaıynan súıip tur. Sol baqytty baǵalaı bileıik. Baqyt baǵalaǵannyń basynan ketpeıdi. Ábý Áli Ibn Sına sózimen aıtsaq: «Óz baqytyn baǵalaı bilmegen adam baqytsyzdyqqa ushyraıdy». El baqytynyń bas baǵbany – Nursultan Nazarbaev!
Osy tusta halyq jazýshysy Ázilhan Nurshaıyqovtyń 2011 jyly aqpan aıynyń jetinshi juldyzynda jazǵan amanat haty qalam ushyna oralyp tur: «Joq, Siz qartaıǵan joqsyz, Nureke! Siz menen 20 jastaı kishisiz. Sizdiń 85-ke, tipti 90-ǵa deıin eldi erkin basqarýǵa aqyl, parasat, kúsh, qýat, qaırat, qabiletińiz, jigerińiz jetedi. Qaıtalap aıtamyn: men sizden osy aldaǵy saılaýda Prezıdenttikke kandıdat bolyp túsýińizdi ótinemin. Meniń bul ótinishimdi osy zıalylardyń bári, tipti búkil halyq qoldaıdy dep senemin». Áli esh jerde jarıalanbaǵan ári qysqa, ári nusqa sol sóz abyz aǵa, ańyz adamnyń sońynda ýaqytsha qalyp turǵan bizderge aıtqan amanaty tárizdi kórinedi de turady. Halyq jazýshysy osy tarıhı sózimen halyqtyń arman, tilegin de jetkizdi. Ol tilek Báıken Áshimov aıtqan: «El tizgini Elbasynyń qolynda uzaq bolsa eken» degen tilek. Kórnekti memleket qaıratkeri Báıken Áshimovtiń tilegin qýattaı otyryp óz sózimmen:
Týǵan ersiz halqymyzdyń baǵyna,
Qut, bereke darı bersin taǵyńa.
Elimizdi baqytqa Óziń bastaı ber,
Jeńisińmen qýanta ber taǵy da, –
dep tilekke tilek qosamyn men de.
Siz qaıyrymdysyz, Nureke! Qaıyrymdylyqtan asqan qasıet joq. Qaıyrymdy júrek qartaımaıdy. Qarttyqtyń aýyly áli alys. Elimizdi baqytqa Óziń bastaı ber!
Bul – halyqtyń arman tilegi!
Sábıt DOSANOV,
jazýshy, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, M.Sholohov atyndaǵy halyqaralyq syılyqtyń ıegeri
ALMATY
