Basty maqsat – oqýshylarymyzdyń jan-dúnıesin rýhanı baıyta otyryp, Shyńǵystaýdyń úsh alyby – Abaı, Shákárim, Muhtar atalarymyzdyń týǵan,ósken ortasy, ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıly keńinen maǵlumat alý.
Semeıden jer kindigi Jıdebaıdy betke alǵan avtobýs júıtkip-aq keledi. Jolaýshylardyń deni mektebimizge endi ǵana qabyldanǵan 7 synyp oqýshylary. Joǵary synyp oqýshylary biren-saran. Barar jerdi estigeni bolmasa kórgenderi az shákirtterimizdiń árqaısy danalar mekenin ózinshe elestetýde.
Rýhanı-tanymdyq sapardyń uzaq jolyn qysqartyp, balalardyń sergek otyrýyn oılaǵan tárbıeshiler jol ústi Hákim Abaıǵa qatysty túrli vıktorınalyq suraqtar qoıyp otyrdy. Jaýabyn dál tapqandar kishigirim syılyqtarmen marapattaldy.
Alǵashqy aıaldaǵan jerimiz – Kúshikbaı asýy. Tárbıeshiler asýdyń ne úshin Kúshikbaı atalǵanyn, jalpy Kúshikbaıdyń kim bolǵany jaıly tarıhı derekti balalardy qyzyqtyra otyryp, aıtyp berdi. Jalpy Kúshikbaı asýy arly-berli qatynaıtyn jolaýshylardyń at shaldyryp, dem alatyn oryny. Shákirtterimiz osy jerde qasıetti bulaqtan sý iship, shól qandyrdy.
- Jataqhana tárbıeshilerin alyp tulǵalardy dúnıege ákelgen ólkege alyp kelý ıdeıasy ótken oqý jyly qarsańynda týǵan. Maqsatymyz – shákirtterimizge ǵumyryna jeterlik rýhanı azyq jınaýǵa kómektesý. Búgingi tańda Abaı atamyzdyń shyǵarmashylyǵymen álem tanys. Shákárim babamyzdyń pálsapalyq oılary da adamzatqa qajet mura. Al Abaıdy álemge tanytqan Muhtar Áýezov. Mine osy úsh ǵulamanyń týǵan jerine tabany tıgen ár oqýshynyń bolashaqta ómirge degen kózqarasy ózgere túserine kúmán joq. Sonymen qatar biz qatarymyzǵa endi ǵana qosylyp otyrǵan 7 synyp oqýshylaryn qabyldaý rásimin de osy kıeli topyraqta ótkizemiz. Osynyń ózi taǵylymdy tárbıeniń úlgisi dep bilemiz, - deıdi jataqhana tárbıeshisi Muhammed Jeńisuly.
Jataqhana tárbıeshileri óz maqsattaryna kelgen bette jetti deýge bolady. Sebebi, Bórilidegi Muhtar Áýezovtiń murajaı-úıine aıaldaǵan oqýshylarymyz óz áserlerin jasyra almaı, qyzyqtyrǵan saýaldaryn murajaı qyzmetkerine birinen sońy biri qoıyp otyrdy.
- Men bul ólkege alǵash ret kelip otyrmyn. Maǵan qatty unady. Bir ǵana osy murajaıdan Muhtar atamyz jaıly kóptegen qundy derekterge qanyqtym. Meni qyzyqtyrǵan kóp saýaldyń biri – nelikten bul jer Bórili atanǵany. Bórili – túz taǵysy qasqyrdyń kóp bolýy sebepti berilgen ataý eken. Sondaı-aq jazýshynyń «Kókserek» shyǵarmasynda kezdesetin «Aqadyr», «Qaradyr» ataýly jerler de osy ólkede ornalasqan, - dep óz oıymen bólisti 7 synyp oqýshysy Dana Aıtqalıeva.
Shákirtterdi qyzyqtyrǵan taǵy bir mádenı-rýhanı oryn Abaıdyń Jıdebaıdaǵy murajaı-úıi. Murajaı tabaldyryǵyn attasymen kelgen qonaqty qazaqtyń bas aqynynyń ata-tegi, urpaqtary jaıynan syr shertetin shejireni qulaq qoıa tyńdaǵan oqýshylar ár bólmedegi kúni búginge deıin saqtalǵan jádigerlermen jeke-jeke tanysty. Sol arqyly kóshpeli qazaq qaýymyna, keshegi Abaı zamanyna sapar shekkendeı kúı keshti.
- Rýhanı muraǵa baı ólkege ekinshi márte kelýim. Osydan 6 jyl burynǵy saparymda balalyqpen tek qyzyq úshin kelgenimdi jasyrýǵa bolmas. Túıgenim – tamashalaýdan aspaǵan. Endi mine, sol kemshiliktiń ornyn toltyryp, kórgendi kóńilge toqyp qaıtpaqpyn. Oqý baǵdarlamamyzda «Abaı joly» epopeıasy bar. Sol kitapty oqı otyryp, kezdesken jer ataýlary, adamdar jaıly qosymsha derekterdi osy murajaıdan estip, bilip otyrmyz. Bul men úshin úlken dáris alý boldy, - deıdi 11 synyp oqýshysy Turar Kámetaı.
Abaı men Shákárim kesenesin aralap, alyptar rýhyna taǵzym etken oqýshylarymyz úshin sapardy qorytyndylaý amfıteatrda ótti. Bul jerde aqyn shyǵarmashylyǵyna qumar shákirtter Abaıdyń óleńderin, qara sózderin jatqa oqydy. Jataqhana meńgerýshisi Qaljan Omarbaeva, joǵary synyp oqýshylary jataqhanaǵa jańadan kelýshilerge izgi tilekterin arnady.
- Meniń oıymsha bul jerge ár qazaq balasy kelýge mindetti. Óıtkeni qazaq ónerine, ádebıetine jańa lep ákelip, tyńnan túren salǵan qasıetti jer bul. Jazba ádebıetimizdiń negizi qalap, alǵashqy teatr shymyldyǵyn túrgen de osy ólke. Jıdebaı jaıly alǵash ret ápkemnen estigem. Estý men kórý eki túrli dúnıe eken. Sharany uıymdastyrǵan tárbıeshilerimizge alǵys aıtamyz, -deıdi Adel Daýymbaeva esimdi oqýshymyz.
Amfıteatrdaǵy shara barysynda 7 synyp oqýshylaryna Abaıdyń qara sózderi jazylǵan beıdjder taratyldy. Osy beıdjde jazylǵan sózderdi aldaǵy kúnderi ár oqýshy orys jáne aǵylshyn tilderine aýdaratyn bolady. Sondaı-aq, ótken jyldaǵydaı ár synypta tárbıe saǵattary da uıymdastyrylmaq. Ulylar týǵan ólkege jasaǵan saıahatymyz sátti aıaqtalyp, oqýshylar mol rýhanı bilimmen qanattanyp qaıtty.
