Statı isine núkte qoıǵan Qazaqstanǵa qaryz alý úshin syrtqy naryqtardyń esigi aıqara ashylǵan. Qarjy mınıstrligi ǵana emes, memleketter bankter de arzan aqshaǵa "lap qoıǵan". Óıtkeni, munaı óndirisi kólemi qysqaryp, "qara altynnyń" baǵasy arzandaǵaly aqsha tapshylyǵy máselesi bizde ótkir bola túsken. Osylaısha rezıdent emesterdiń memlekettik baǵaly qazaǵdardaǵy úlesi arta túsýde. Sarapshylar budan bir qaýipti kórip otyr, dep jazady Dalanews.kz. 

Aldymen esep-qısapqa asyqpaı toqtalyp alalyq

Odan buryn mynandaı anyqtama bere ketelik. Memlekettik baǵaly qaǵazdar (MBQ) eldiń ishki jáne syrtqy qaryzyn basqarý maqsatynda shyǵarylady jáne búdjet tapshylyǵyn jabýǵa, memlekettik jobalardy qarjylandyrýǵa arnalǵan. MBQ senimdi aktıv, sebebi olardy memleket shyǵaryp, qaıtarýǵa kepildik beredi. Qaýipsizdik deńgeıi joǵary bolǵandyqtan, basqa qarjy quraldarymen salystyrǵanda tabystylyǵy ádettegideı tómendeý bolady.

MBQ-daǵy sheteldikterdiń úlesi arta bastady

Bıyl joǵary stavkalar rezıdent emesterdiń qazaqstandyq memlekettik baǵaly qaǵazdaryna (MBQ) qarajattyń aǵylýy turǵysynda rekordtyq kórsetkishti yntalandyrdy. 2024 jyldyń toǵyz aıynda mundaı salymdar 127%-ǵa,  ıaǵnı 455 mlrd teńgeden 967 mlrd teńgege deıin ósti. Osylaısha rezıdent emesterdiń MBQ-ǵa ıelik etý úlesi eki esege jýyq, 2,2-den 4%-ǵa deıin ósti, dep jazady Forbes.kz.

"Rezıdent emester úlesiniń aıtarlyqtaı ulǵaıýy ulttyq valútaǵa túsken qysymdy tizgindep, stavkalardyń tómendeý sıklin qalpyna keltirýshi faktorlarynyń biri bola alatyn táýekelder tabysy mólsherlemesiniń joǵary baǵasyn kórsetedi", — deıdi QQQ sarapshylary.

Ulttyq banktiń aqsha-kredıt saıasatyn (JKP) jumsartýy boryshtyq naryqtaǵy syıaqy mólsherlemelerin tómendetýge yqpal etti. 2024 jyldyń toǵyz aıynda Qarjy mınıstrligi óteý merzimi 0,8 jyldan 15,9 jylǵa deıingi 37 shyǵarylymdy ornalastyra otyryp, jyldyq syıaqy mólsherlemesi 10,74–13,5% bolatyn 5 trln teńge tartty. 2023 jyldyń týra osyndaı kezeńinde jyldyq syaqy mólsherlemesi 11,50–17,71% bolatyn 4,8 trln teńge tartqan. Sodan keıin Qarjy mınıstrligi ol kezde óteý merzimi 0,5 jyldan 15,4 jylǵa deıingi aralyqty quraıtyn, 33 shyǵarylymdy ornalastyrdy. Kórip otyrǵanymyzdaı, Qarjy mınıstrligi usynys kólemin ulǵaıtyp, qaryz alý merzimin uzarta otyryp, MBQ shyǵarylymdaryn qurylymdaýdy jalǵastyrýda.

Qarjy mınıstrligi aýksıonynda anshlag boldy

2023 jylǵa qaraǵanda syıaqy mólsherlemesiniń tómen bolýy úkimet úshin yńǵaıly bola bastady, biraq áli de eki tańbaly deńgeıde qalyp otyr. Mundaı stavkalar Ulttyq banktiń aqsha-nesıe saıasatyn odan ári jumsartý jónindegi josparlary aıasynda ınvestorlarǵa tartymdy bola túsýde.  Kóbine, qysqa merzimdi, bir jylǵa deıingi qaǵazdarǵa suranys eń joǵarysy. Qarjy mınıstrliginiń qysqa merzimdi qaryzdaryn satý boıynsha aýksıondarynda únemi anshlag bolady, bul oǵan ornalastyrý baǵasyn múmkindiginshe yńǵaılap belgileý múmkindigin beredi. Aıtpaqshy, Qarjy mınıstrliginiń orta jáne uzaq merzimdi qaǵazdary da suranysqa ıe — ınvestorlar aǵymdaǵy kiristerdi baǵalaýǵa tyrysady. Joǵaryda aıtylǵandaı, teńge túrindegi MBQ ınvestorlarynyń aǵymdaǵy qurylymynyń ereksheligi rezıdent emester úlesiniń ulǵaıýy bolyp tabylady.

Qazaqstandyq memlekettik qaǵazdar naryǵynyń joǵary syıaqy mólsherlemelerin sheteldik ınvestorlar ádil dep baǵalaıdy. 2023 jyly olardyń MBQ-nyń ekinshi deńgeıdegi naryǵyndaǵy saýdadaǵy úlesi 7%-dy qurady. 2024 jyldyń toǵyz aıynda bul úles 8,1%-ǵa deıin ósti. Buǵan syrtqy faktorlar túrtki. AQSH-tyń FRJ qyrkúıekte 4,5 jylda alǵash ret bazalyq mólsherlemeni 50 bazıstik pýnktke, 4,75-5%-ǵa deıin tómendetti. Eýropalyq ortalyq bank te qyrkúıek aıynda mólsherlemeni tómendetýge kóshti. QR Ulttyq banki damyǵan elderdiń bazalyq mólshelemesin qazaqstandyqpen dıfferensıaldy turǵyda tartymdy saqtaı otyryp, belgili bir mejeni ustanyp otyr. Aıta keteıik, Ulttyq bank pen Qazaqstan qor bırjasy (KASE) sońǵy ýaqytta otandyq qor naryǵyna, birinshi kezekte MBQ naryǵyna sheteldik ınvestorlardy tartý boıynsha belsendilikti arttyrdy. Qyrkúıek jáne qazan aılarynda olar Londonda Citibank N. A jáne Deutsche Bank kómegimen eki konferensıa ótkizdi.

Rezıdent emes ınvestorlardyń aqshasy teńgelik MBQ-ǵa degen suranysty qoldaıdy. Alaıda, sarapshylar mundaı ınvestorlar yqpalynyń ósimi joǵary táýekelder baryn kórsetetinin aıtady.  Makroekonomıkalyq, valútalyq, geosaıası ahýal kúrt ózgergen jaǵdaıda rezıdent emester Qarjy mınıstrliginiń teńge túrindegi qaǵazdarynan naryqtyq mólsherlemelerge jáne teńge — dollar baǵamyna qysym jasaı otyryp shyǵa bastaıdy.

Investorlardyń joǵary kiristi qaǵazdarǵa degen tábeti joǵary

MBQ-nyń birinshi deńgeıdegi naryǵyndaǵy jaǵdaı osy jyldyń basynda ınvestorlar úshin tartymdy bolǵanyn kórsetedi. Qańtar aıynda ınflásıa 9,5% bolyp turǵanda bazalyq mólsherlemeniń 15,25% kezinde tıimdi kiristiligi 13,34 % bolatyn bir jyldyq MBQ shyǵarylyp, ótinimder josparlanǵan kólemnen 8,5 ese asyp tústi. Qazanǵa qaraı Qarjy mınıstrligi osyǵan uqsas bir jyldyq MBQ-nyń 13 shyǵarylymyn ornalastyrdy, alaıda uzaqmerzimdi qaǵazdarǵa barynsha basymdyq berildi. Biraq ınvestorlardyń joǵary kiristi qaǵazdarǵa degen tábeti joǵary: merzimi 15,9 jyldy qamtıtyn, tıimdi kiristiligi  12,15% bolatyn, sáýir aıynda usynylǵan MBQ-lar ınvestorlar úshin tartymdy bolyp kórinbedi, qaǵazdarǵa degen suranys 70%-dan áreń asty.

2024 jylǵy shildeden qazanǵa deıin Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 14,25% deńgeıinde ustaıdy, qazan aıynda ınflásıa 8,3 % qurady. Qarjy mınıstrliginiń aqparaty boıynsha, MBQ-daǵy teńge túrindegi boryshtyń qurylymy tirkelgen kiristilik jaǵyna qaraı ózgerýde. Qarjy mınıstrliginiń jalpy qaryz qurylymyndaǵy mólsherleme boıynsha belgilengen qaryzdar 2024 jyldyń ekinshi toqsanynyń basyna qaraı 2022 jylǵy 78%-dan 84%-ǵa deıin ósti. Ózgermeli stavkalar sáıkesinshe 17%-dan 13%-ǵa deıin qysqardy. Qarjy mınıstrligi uzaq ýaqyt boıy aqshany uzaq ýaqytqa «baılaý» arqyly qysqasyna qaraǵanda uzaq merzimdi nesıelerge alańsyz qyzmet etý úshin ótimdiligi uzaq merzimdi qaǵazdardy ótkizýge tyrysady.

TONIA ındıkatory

Ulttyq bank MBQ-lardy ortasha jáne uzaq merzimdi teńgelik borysh boıynsha ornalastyrýdaǵy Qarjy mınıstrliginiń belsendiligin qoldaıdy. 2023 jyldyń sońynan bastap Ulttyq bank notalardyń árbir shyǵarylymynyń kólemin shekteı bastady. 2024 jylǵy naýryz-qyrkúıek aıyndaǵy shyǵarylymdar 500 mlrd teńgeden aspady, al 2023 jyly shyǵarylymnyń ortasha kólemi 2,5 mlrd teńge sheginde boldy. Osyǵan baılanysty aınalystaǵy notalardyń kólemi 1 trln teńgege deıin qysqardy. Onyń ústine, Ulttyq bank depozıttik aýksıondarmen jaǵalaspas úshin repo jáne svop quraldary arqyly ótimdilikti alý qoıý operasıalarynan bas tartty, sondaı-aq TONIA aqsha naryǵy ındıkatorynyń stavkasyn qalyptastyrý úshin naryqtyq jaǵdaılar týdyrdy (MBQ-men bir jumys kúni merzimine ortasha mólsherlemedegi mámileleri boıynsha repo ashý). Qysqa merzimdi notalardyń negizgi satyp alýshylary - bankter. Nota usynysynyń tómendeýi júıede teńgelik ótimdiliktiń tómendeýin bildirmeıdi. Bankterde áli de jetkilikti aqsha bar, júıede qysqa merzimdi ótimdiliktiń qurylymdyq profısıti bilinedi. Notalarǵa qazirgi balama - keri repo operasıalary, onda siz naryqtyq paıyzben nesıe bere alasyz. Biraq qazir naryqta tynyshtyq ornady. Stavkalar tómendep, tartymsyz bola túsýde.

Naryqtyq orta (Ulttyq banktiń qatysýynsyz) osy jyly TONIA stavkasynyń tómendeýine ákelip soqty: qazan aıynyń sońyna qaraı jyldyq syıaqy mólsherlemesi 13,79%  bazalyq mólsherlemege teńesti (14,25%). Repo naryǵyndaǵy saýda kólemi 2024 jyldyń toǵyz aıynda 197,1 trln teńgege deıin, 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 6%-ǵa tómendedi. Bir mámileniń ortasha kóleminiń aıtarlyqtaı ósimi aıasynda jasalǵan operasıalardyń ortasha táýliktik kólemi jáne mámilelerdiń ortasha táýliktik sany da tómendedi. Máselen: 2023 jyldyń toǵyz aıynda repo boıynsha saýda-sattyq kólemi 2022 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 209,7 trln teńgeni qurap, 37,2% ósimdi kórsetti.

2023 jyldyń qazan aıynyń basynda TONIA ındıkatory jyldyq syıaqy mólsherlemesi 17,14% - ǵa deıin tómendedi, bul kezde bazalyq mólsherleme 16,75% deńgeıinde saqtaldy. Osylaısha, naryqta sapaly qysqa merzimdi quraldar tapshylyǵy saqtalýda. Investorlarǵa Qarjy mınıstrliginiń quraldaryna aqsha salýdan basqa amal qalmaýda.

Keıinge qaldyrylǵan debút

2024 jyldyń mamyr aıynda Fitch agenttigi Qazaqstannyń BBB deńgeıindegi joǵary táýelsiz reıtıńin, "Turaqty" boljamyn rastady. Qyrkúıek aıynda Moody ' s agenttigi Qazaqstannyń táýelsiz reıtıńin "turaqty" boljammen Baa1 deńgeıine kóterdi. Osy kezeńde Qazaqstannyń sheteldegi múlkin "buǵattaımyn" dep qorqytqan problemaly ınvestor Anatolıı Statımen aradaǵy másele túpkilikti sheshildi.

Kapıtaldyń syrtqy naryqtarynda qarajat tartýdy qaıta bastaýǵa jaqsy múmkindik týdy. 2024 jyldyń qazan aıynda Qarjy mınıstrligi AQSH dollarymen nomınasıalanǵan eýrooblıgasıalar naryǵyna oraldy, 2015 jyldan beri alǵash ret kýpondyq syıaqy mólsherlemesi 4,714% bolatyn 10 jyldyq merzimdi qamtıtyn 1,5 mlrd dollardyń qaǵazyn shyǵardy. Ótinimder kitaby ornalastyrýǵa jarıalanǵan kólemnen 4 ese asyp, 6 mlrd dollarǵa jetti. Joǵary suranys AQSH-tyń qazynashylyq oblıgasıalaryna qatysty 88 bazıstik tarmaq syıaqysy bar qaǵazdardy ornalastyrýǵa múmkindik berdi. Sarapshylar muny damýshy elder úshin onjyldyq táýelsiz oblıgasıalar boıynsha jasalǵan rekord dep atady jáne onyń "halyqaralyq ınvestorlardyń Qazaqstannyń ekonomıkalyq, qarjylyq jáne áleýmettik saıasatyna degen joǵary senimin aıǵaqtaıtynyn aıtady. Ornalastyrý nátıjesi Qazaqstannyń kvazımemlekettik jáne korporatıvtik basqa emıtentteriniń halyqaralyq kapıtal naryqtaryna shyǵý úshin "benchmark" jasaıdy. Biraq úkimet úshin qarajat tartý mańyzdyraq, olar iri ınfraqurylymdyq jáne ınvestısıalyq jobalardy qarjylandyrýǵa jumsalady.

"Temirdi qyzǵa kezde soq" demekshi, Qarjy mınıstrliginen keıin QDB bul utymdy jaǵdaıdy paıdalana ketti. Memlekettik bank 2024 jyldyń qazan aıynyń sońynda 500 mıllıon dollarǵa 5 jyldyq eýrooblıgasıalardy, sondaı-aq 65 mıllıard teńgege 3,5 jyldyq eýrooblıgasıalardy ornalastyrdy. Dollarmen esebi júrgizilgen qaǵazdarǵa suranys 1,5 eseden asty. Nátıjesinde dollar túrindegi qaǵazdar tıimdi kiristiligi 5,3%, al teńgelik qaǵazdar — 13,5%  syıaqy mólsherlemeleri boıynsha ornalastyryldy. Qarjy mınıstrligi men QDB-nyń eýrooblıgasıalar ornalastyrýy baǵaly qaǵazdar túrindegi qaryz formasy bolyp tabylady. Mundaı qaryzdar bırjalyq alańda jáne árqashan qarjy naryǵynyń kóz aldynda ótedi. Biraq 2024 jyly Úkimet syrtqy nesıe uıymdarynan da qaryz aqsha tartty. Mundaı mámileler týraly málimetter, ádette, resmı resýrstarda jarıalanady. Alaıda, Qarjy mınıstrliginiń esep berý statısıkasy syrtqy qaryzdyń ósimin kórsetedi.

Devalvasıalyq qaýip

2024 jyldyń birinshi toqsanyndaǵy málimetter boıynsha ishki qaryz Úkimettiń jıyntyq mindettemelerinde (73,7 %) kóbisi bolyp tabylady. Jyl qorytyndysy boıynsha ishki boryshtyń úlesi syrtqy boryshtyń paıdasyna qaraı qysqarýy múmkin. Nesıeler geografıasyn taldasaq, 2024 jyldyń shilde aıynyń basynda QR Úkimetiniń Qytaıdyń eksporttyq-ımporttyq banki aldyndaǵy mindettemeleriniń 85,5 mlrd teńgege ($182 mln) deıin eki eselengen ósimin jáne sheteldik komersıalyq bankter aldyndaǵy 93 mlrd teńgege (2 200 mln) deıingi 10% ósimin baıqatady. Aqshalaı túrde tartý kólemi az. El Úkimeti úshin bank nysanyndaǵy eń iri kredıtor Halyqaralyq Qaıta qurý jáne damý banki (HQDB) bolyp tabylady, oǵan biz 1,5 trln teńge ( 3,2 mlrd dollar) qaryzdarmyz. Eýrooblıgasıalar boıynsha mindettemeler (Qarjy mınıstrliginiń qazan aıyndaǵy ornalastyrýyn esepke almaǵanda) 3,9 trln teńgeni (8,3 mlrd dollar) quraıdy.

Sarapshylar syrtqy naryqtardaǵy qaryz alý sharttary boıynsha jaqsy múmkindikter baryn rastaıdy: elimizde kóptegen ınstıtýsıonaldyq ınvestorlardyń bolýy qaryz alýshy Qazaqstannyń nesıe qabilettiligi jaqsy bolǵan jaǵdaıda mindettemelerdi sátti ornalastyrýǵa múmkindik beredi. Biraq "arzan" aqshanyń da qıyn tusy bar. Úkimet pen kvazımemlekettik kompanıalardyń valútalyq mindettemeleriniń ósýi teńgeniń devalvasıalyq jaǵdaıyna qatysty táýekelderdi arttyrady.

Shıkizat eksportynan túspeı qalǵan túsimderdiń ornyn toltyrý úshin de valútany jınaýǵa tyrysý kerek. Qazaqstanda memlekettik munaı óndirisi kólemi turaqsyz, bul birqatar syrtqy faktorlarǵa baılanysty. Álemdik naryqtaǵy munaıdyń quny álemdik tutynys ósiminiń baıaýlaýy aıasynda tómendeıdi. 2024 jylǵy shildeniń basynda memleket kepildik bergen borysh 2021 jylǵy uqsas kezeńge qatysty 72%-ǵa, 1,58 trln teńgege deıin ósti, onyń 1,37 trln teńgesi syrtqy boryshqa tıesili. Sońǵy tórt jyldaǵy ósim 88%-ǵa artty. Dollardyń ortasha baǵamy 2021 jyly 426 teńgeni, al 2024 jyldyń tórtinshi toqsanynda 477,65 teńgeni qurady.