Stati isine núkte qoiǵan Qazaqstanǵa qaryz alý úshin syrtqy naryqtardyń esigi aiqara ashylǵan. Qarjy ministrligi ǵana emes, memleketter bankter de arzan aqshaǵa "lap qoiǵan". Óitkeni, munai óndirisi kólemi qysqaryp, "qara altynnyń" baǵasy arzandaǵaly aqsha tapshylyǵy máselesi bizde ótkir bola túsken. Osylaisha rezident emesterdiń memlekettik baǵaly qazaǵdardaǵy úlesi arta túsýde. Sarapshylar budan bir qaýipti kórip otyr, dep jazady Dalanews.kz.
Aldymen esep-qisapqa asyqpai toqtalyp alalyq
Odan buryn mynandai anyqtama bere ketelik. Memlekettik baǵaly qaǵazdar (MBQ) eldiń ishki jáne syrtqy qaryzyn basqarý maqsatynda shyǵarylady jáne biýdjet tapshylyǵyn jabýǵa, memlekettik jobalardy qarjylandyrýǵa arnalǵan. MBQ senimdi aktiv, sebebi olardy memleket shyǵaryp, qaitarýǵa kepildik beredi. Qaýipsizdik deńgeii joǵary bolǵandyqtan, basqa qarjy quraldarymen salystyrǵanda tabystylyǵy ádettegidei tómendeý bolady.
MBQ-daǵy sheteldikterdiń úlesi arta bastady
Biyl joǵary stavkalar rezident emesterdiń qazaqstandyq memlekettik baǵaly qaǵazdaryna (MBQ) qarajattyń aǵylýy turǵysynda rekordtyq kórsetkishti yntalandyrdy. 2024 jyldyń toǵyz aiynda mundai salymdar 127%-ǵa, iaǵni 455 mlrd teńgeden 967 mlrd teńgege deiin ósti. Osylaisha rezident emesterdiń MBQ-ǵa ielik etý úlesi eki esege jýyq, 2,2-den 4%-ǵa deiin ósti, dep jazady Forbes.kz.
"Rezident emester úlesiniń aitarlyqtai ulǵaiýy ulttyq valiýtaǵa túsken qysymdy tizgindep, stavkalardyń tómendeý tsiklin qalpyna keltirýshi faktorlarynyń biri bola alatyn táýekelder tabysy mólsherlemesiniń joǵary baǵasyn kórsetedi", — deidi QQQ sarapshylary.
Ulttyq banktiń aqsha-kredit saiasatyn (JKP) jumsartýy boryshtyq naryqtaǵy syiaqy mólsherlemelerin tómendetýge yqpal etti. 2024 jyldyń toǵyz aiynda Qarjy ministrligi óteý merzimi 0,8 jyldan 15,9 jylǵa deiingi 37 shyǵarylymdy ornalastyra otyryp, jyldyq syiaqy mólsherlemesi 10,74–13,5% bolatyn 5 trln teńge tartty. 2023 jyldyń týra osyndai kezeńinde jyldyq syaqy mólsherlemesi 11,50–17,71% bolatyn 4,8 trln teńge tartqan. Sodan keiin Qarjy ministrligi ol kezde óteý merzimi 0,5 jyldan 15,4 jylǵa deiingi aralyqty quraityn, 33 shyǵarylymdy ornalastyrdy. Kórip otyrǵanymyzdai, Qarjy ministrligi usynys kólemin ulǵaityp, qaryz alý merzimin uzarta otyryp, MBQ shyǵarylymdaryn qurylymdaýdy jalǵastyrýda.
Qarjy ministrligi aýktsionynda anshlag boldy
2023 jylǵa qaraǵanda syiaqy mólsherlemesiniń tómen bolýy úkimet úshin yńǵaily bola bastady, biraq áli de eki tańbaly deńgeide qalyp otyr. Mundai stavkalar Ulttyq banktiń aqsha-nesie saiasatyn odan ári jumsartý jónindegi josparlary aiasynda investorlarǵa tartymdy bola túsýde. Kóbine, qysqa merzimdi, bir jylǵa deiingi qaǵazdarǵa suranys eń joǵarysy. Qarjy ministrliginiń qysqa merzimdi qaryzdaryn satý boiynsha aýktsiondarynda únemi anshlag bolady, bul oǵan ornalastyrý baǵasyn múmkindiginshe yńǵailap belgileý múmkindigin beredi. Aitpaqshy, Qarjy ministrliginiń orta jáne uzaq merzimdi qaǵazdary da suranysqa ie — investorlar aǵymdaǵy kiristerdi baǵalaýǵa tyrysady. Joǵaryda aitylǵandai, teńge túrindegi MBQ investorlarynyń aǵymdaǵy qurylymynyń ereksheligi rezident emester úlesiniń ulǵaiýy bolyp tabylady.
Qazaqstandyq memlekettik qaǵazdar naryǵynyń joǵary syiaqy mólsherlemelerin sheteldik investorlar ádil dep baǵalaidy. 2023 jyly olardyń MBQ-nyń ekinshi deńgeidegi naryǵyndaǵy saýdadaǵy úlesi 7%-dy qurady. 2024 jyldyń toǵyz aiynda bul úles 8,1%-ǵa deiin ósti. Buǵan syrtqy faktorlar túrtki. AQSh-tyń FRJ qyrkúiekte 4,5 jylda alǵash ret bazalyq mólsherlemeni 50 bazistik pýnktke, 4,75-5%-ǵa deiin tómendetti. Eýropalyq ortalyq bank te qyrkúiek aiynda mólsherlemeni tómendetýge kóshti. QR Ulttyq banki damyǵan elderdiń bazalyq mólshelemesin qazaqstandyqpen differentsialdy turǵyda tartymdy saqtai otyryp, belgili bir mejeni ustanyp otyr. Aita keteiik, Ulttyq bank pen Qazaqstan qor birjasy (KASE) sońǵy ýaqytta otandyq qor naryǵyna, birinshi kezekte MBQ naryǵyna sheteldik investorlardy tartý boiynsha belsendilikti arttyrdy. Qyrkúiek jáne qazan ailarynda olar Londonda Citibank N. A jáne Deutsche Bank kómegimen eki konferentsiia ótkizdi.
Rezident emes investorlardyń aqshasy teńgelik MBQ-ǵa degen suranysty qoldaidy. Alaida, sarapshylar mundai investorlar yqpalynyń ósimi joǵary táýekelder baryn kórsetetinin aitady. Makroekonomikalyq, valiýtalyq, geosaiasi ahýal kúrt ózgergen jaǵdaida rezident emester Qarjy ministrliginiń teńge túrindegi qaǵazdarynan naryqtyq mólsherlemelerge jáne teńge — dollar baǵamyna qysym jasai otyryp shyǵa bastaidy.
Investorlardyń joǵary kiristi qaǵazdarǵa degen tábeti joǵary
MBQ-nyń birinshi deńgeidegi naryǵyndaǵy jaǵdai osy jyldyń basynda investorlar úshin tartymdy bolǵanyn kórsetedi. Qańtar aiynda infliatsiia 9,5% bolyp turǵanda bazalyq mólsherlemeniń 15,25% kezinde tiimdi kiristiligi 13,34 % bolatyn bir jyldyq MBQ shyǵarylyp, ótinimder josparlanǵan kólemnen 8,5 ese asyp tústi. Qazanǵa qarai Qarjy ministrligi osyǵan uqsas bir jyldyq MBQ-nyń 13 shyǵarylymyn ornalastyrdy, alaida uzaqmerzimdi qaǵazdarǵa barynsha basymdyq berildi. Biraq investorlardyń joǵary kiristi qaǵazdarǵa degen tábeti joǵary: merzimi 15,9 jyldy qamtityn, tiimdi kiristiligi 12,15% bolatyn, sáýir aiynda usynylǵan MBQ-lar investorlar úshin tartymdy bolyp kórinbedi, qaǵazdarǵa degen suranys 70%-dan áreń asty.
2024 jylǵy shildeden qazanǵa deiin Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 14,25% deńgeiinde ustaidy, qazan aiynda infliatsiia 8,3 % qurady. Qarjy ministrliginiń aqparaty boiynsha, MBQ-daǵy teńge túrindegi boryshtyń qurylymy tirkelgen kiristilik jaǵyna qarai ózgerýde. Qarjy ministrliginiń jalpy qaryz qurylymyndaǵy mólsherleme boiynsha belgilengen qaryzdar 2024 jyldyń ekinshi toqsanynyń basyna qarai 2022 jylǵy 78%-dan 84%-ǵa deiin ósti. Ózgermeli stavkalar sáikesinshe 17%-dan 13%-ǵa deiin qysqardy. Qarjy ministrligi uzaq ýaqyt boiy aqshany uzaq ýaqytqa «bailaý» arqyly qysqasyna qaraǵanda uzaq merzimdi nesielerge alańsyz qyzmet etý úshin ótimdiligi uzaq merzimdi qaǵazdardy ótkizýge tyrysady.
TONIA indikatory
Ulttyq bank MBQ-lardy ortasha jáne uzaq merzimdi teńgelik borysh boiynsha ornalastyrýdaǵy Qarjy ministrliginiń belsendiligin qoldaidy. 2023 jyldyń sońynan bastap Ulttyq bank notalardyń árbir shyǵarylymynyń kólemin shektei bastady. 2024 jylǵy naýryz-qyrkúiek aiyndaǵy shyǵarylymdar 500 mlrd teńgeden aspady, al 2023 jyly shyǵarylymnyń ortasha kólemi 2,5 mlrd teńge sheginde boldy. Osyǵan bailanysty ainalystaǵy notalardyń kólemi 1 trln teńgege deiin qysqardy. Onyń ústine, Ulttyq bank depozittik aýktsiondarmen jaǵalaspas úshin repo jáne svop quraldary arqyly ótimdilikti alý qoiý operatsiialarynan bas tartty, sondai-aq TONIA aqsha naryǵy indikatorynyń stavkasyn qalyptastyrý úshin naryqtyq jaǵdailar týdyrdy (MBQ-men bir jumys kúni merzimine ortasha mólsherlemedegi mámileleri boiynsha repo ashý). Qysqa merzimdi notalardyń negizgi satyp alýshylary - bankter. Nota usynysynyń tómendeýi júiede teńgelik ótimdiliktiń tómendeýin bildirmeidi. Bankterde áli de jetkilikti aqsha bar, júiede qysqa merzimdi ótimdiliktiń qurylymdyq profitsiti bilinedi. Notalarǵa qazirgi balama - keri repo operatsiialary, onda siz naryqtyq paiyzben nesie bere alasyz. Biraq qazir naryqta tynyshtyq ornady. Stavkalar tómendep, tartymsyz bola túsýde.
Naryqtyq orta (Ulttyq banktiń qatysýynsyz) osy jyly TONIA stavkasynyń tómendeýine ákelip soqty: qazan aiynyń sońyna qarai jyldyq syiaqy mólsherlemesi 13,79% bazalyq mólsherlemege teńesti (14,25%). Repo naryǵyndaǵy saýda kólemi 2024 jyldyń toǵyz aiynda 197,1 trln teńgege deiin, 2023 jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 6%-ǵa tómendedi. Bir mámileniń ortasha kóleminiń aitarlyqtai ósimi aiasynda jasalǵan operatsiialardyń ortasha táýliktik kólemi jáne mámilelerdiń ortasha táýliktik sany da tómendedi. Máselen: 2023 jyldyń toǵyz aiynda repo boiynsha saýda-sattyq kólemi 2022 jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 209,7 trln teńgeni qurap, 37,2% ósimdi kórsetti.
2023 jyldyń qazan aiynyń basynda TONIA indikatory jyldyq syiaqy mólsherlemesi 17,14% - ǵa deiin tómendedi, bul kezde bazalyq mólsherleme 16,75% deńgeiinde saqtaldy. Osylaisha, naryqta sapaly qysqa merzimdi quraldar tapshylyǵy saqtalýda. Investorlarǵa Qarjy ministrliginiń quraldaryna aqsha salýdan basqa amal qalmaýda.
Keiinge qaldyrylǵan debiýt
2024 jyldyń mamyr aiynda Fitch agenttigi Qazaqstannyń BBB deńgeiindegi joǵary táýelsiz reitingin, "Turaqty" boljamyn rastady. Qyrkúiek aiynda Moody ' s agenttigi Qazaqstannyń táýelsiz reitingin "turaqty" boljammen Baa1 deńgeiine kóterdi. Osy kezeńde Qazaqstannyń sheteldegi múlkin "buǵattaimyn" dep qorqytqan problemaly investor Anatolii Statimen aradaǵy másele túpkilikti sheshildi.
Kapitaldyń syrtqy naryqtarynda qarajat tartýdy qaita bastaýǵa jaqsy múmkindik týdy. 2024 jyldyń qazan aiynda Qarjy ministrligi AQSh dollarymen nominatsiialanǵan eýroobligatsiialar naryǵyna oraldy, 2015 jyldan beri alǵash ret kýpondyq syiaqy mólsherlemesi 4,714% bolatyn 10 jyldyq merzimdi qamtityn 1,5 mlrd dollardyń qaǵazyn shyǵardy. Ótinimder kitaby ornalastyrýǵa jariialanǵan kólemnen 4 ese asyp, 6 mlrd dollarǵa jetti. Joǵary suranys AQSh-tyń qazynashylyq obligatsiialaryna qatysty 88 bazistik tarmaq syiaqysy bar qaǵazdardy ornalastyrýǵa múmkindik berdi. Sarapshylar muny damýshy elder úshin onjyldyq táýelsiz obligatsiialar boiynsha jasalǵan rekord dep atady jáne onyń "halyqaralyq investorlardyń Qazaqstannyń ekonomikalyq, qarjylyq jáne áleýmettik saiasatyna degen joǵary senimin aiǵaqtaitynyn aitady. Ornalastyrý nátijesi Qazaqstannyń kvazimemlekettik jáne korporativtik basqa emitentteriniń halyqaralyq kapital naryqtaryna shyǵý úshin "benchmark" jasaidy. Biraq úkimet úshin qarajat tartý mańyzdyraq, olar iri infraqurylymdyq jáne investitsiialyq jobalardy qarjylandyrýǵa jumsalady.
"Temirdi qyzǵa kezde soq" demekshi, Qarjy ministrliginen keiin QDB bul utymdy jaǵdaidy paidalana ketti. Memlekettik bank 2024 jyldyń qazan aiynyń sońynda 500 million dollarǵa 5 jyldyq eýroobligatsiialardy, sondai-aq 65 milliard teńgege 3,5 jyldyq eýroobligatsiialardy ornalastyrdy. Dollarmen esebi júrgizilgen qaǵazdarǵa suranys 1,5 eseden asty. Nátijesinde dollar túrindegi qaǵazdar tiimdi kiristiligi 5,3%, al teńgelik qaǵazdar — 13,5% syiaqy mólsherlemeleri boiynsha ornalastyryldy. Qarjy ministrligi men QDB-nyń eýroobligatsiialar ornalastyrýy baǵaly qaǵazdar túrindegi qaryz formasy bolyp tabylady. Mundai qaryzdar birjalyq alańda jáne árqashan qarjy naryǵynyń kóz aldynda ótedi. Biraq 2024 jyly Úkimet syrtqy nesie uiymdarynan da qaryz aqsha tartty. Mundai mámileler týraly málimetter, ádette, resmi resýrstarda jariialanady. Alaida, Qarjy ministrliginiń esep berý statistikasy syrtqy qaryzdyń ósimin kórsetedi.
Devalvatsiialyq qaýip
2024 jyldyń birinshi toqsanyndaǵy málimetter boiynsha ishki qaryz Úkimettiń jiyntyq mindettemelerinde (73,7 %) kóbisi bolyp tabylady. Jyl qorytyndysy boiynsha ishki boryshtyń úlesi syrtqy boryshtyń paidasyna qarai qysqarýy múmkin. Nesieler geografiiasyn taldasaq, 2024 jyldyń shilde aiynyń basynda QR Úkimetiniń Qytaidyń eksporttyq-importtyq banki aldyndaǵy mindettemeleriniń 85,5 mlrd teńgege ($182 mln) deiin eki eselengen ósimin jáne sheteldik kommertsiialyq bankter aldyndaǵy 93 mlrd teńgege (2 200 mln) deiingi 10% ósimin baiqatady. Aqshalai túrde tartý kólemi az. El Úkimeti úshin bank nysanyndaǵy eń iri kreditor Halyqaralyq Qaita qurý jáne damý banki (HQDB) bolyp tabylady, oǵan biz 1,5 trln teńge ( 3,2 mlrd dollar) qaryzdarmyz. Eýroobligatsiialar boiynsha mindettemeler (Qarjy ministrliginiń qazan aiyndaǵy ornalastyrýyn esepke almaǵanda) 3,9 trln teńgeni (8,3 mlrd dollar) quraidy.
Sarapshylar syrtqy naryqtardaǵy qaryz alý sharttary boiynsha jaqsy múmkindikter baryn rastaidy: elimizde kóptegen institýtsionaldyq investorlardyń bolýy qaryz alýshy Qazaqstannyń nesie qabilettiligi jaqsy bolǵan jaǵdaida mindettemelerdi sátti ornalastyrýǵa múmkindik beredi. Biraq "arzan" aqshanyń da qiyn tusy bar. Úkimet pen kvazimemlekettik kompaniialardyń valiýtalyq mindettemeleriniń ósýi teńgeniń devalvatsiialyq jaǵdaiyna qatysty táýekelderdi arttyrady.
Shikizat eksportynan túspei qalǵan túsimderdiń ornyn toltyrý úshin de valiýtany jinaýǵa tyrysý kerek. Qazaqstanda memlekettik munai óndirisi kólemi turaqsyz, bul birqatar syrtqy faktorlarǵa bailanysty. Álemdik naryqtaǵy munaidyń quny álemdik tutynys ósiminiń baiaýlaýy aiasynda tómendeidi. 2024 jylǵy shildeniń basynda memleket kepildik bergen borysh 2021 jylǵy uqsas kezeńge qatysty 72%-ǵa, 1,58 trln teńgege deiin ósti, onyń 1,37 trln teńgesi syrtqy boryshqa tiesili. Sońǵy tórt jyldaǵy ósim 88%-ǵa artty. Dollardyń ortasha baǵamy 2021 jyly 426 teńgeni, al 2024 jyldyń tórtinshi toqsanynda 477,65 teńgeni qurady.
