Aımaq basshysy dándi-daqyl egýmen aınalysatyn «Aıqoja» óndiristik kooperatıviniń jumysymen tanysý barysynda astyqty tókpeı-shashpaı jınap alý basty mindet bolyp turǵanyn atap ótti.
– Bıylǵy jyly jalpy oblysta 233 myń gektardan astam jerge masaqty daqyldar egilgen. Onyń 191 myń gektary bıdaı bolsa, 42,5 myń gektary arpa. Búginde oblysta osy alqaptardan 26,5 myń tonna arpa men bıdaı jınalyp otyr. Aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń aldyn-ala jasaǵan boljamdyq esebi boıynsha egilgen dándi daqyldardyń ár gektarynan 16 sentnerden, ıaǵnı 374 myń tonna ónim jınaý kútilýde. Sondyqtanda mol jınalǵan astyqtan sharýalar tıisti qarajatyn tabýy úshin astyqty saqtaý, der kezinde eksportqa shyǵarý qajet, – dedi J.Túımebaev.
1998 jyly qurylǵan qojalyqtyń menshiginde 2500 gektar egistik jer bar. 16 adamdy turaqty jumyspen qamtyǵan kooperatıvte egistikke arnalǵan tehnıkanyń barlyq túri bar. Atalǵan ujym ótken jyly 76 mln. teńgeniń ónimin óndirgen. Máselen, ótken jyly 2700 tonna bıdaı ónimin, 320 tonna maqsary, 450 tonna arpa jınaǵan.
Eginge alǵashqy oraqty qazyǵurttyq sharýalar saldy. Atalǵan aýdanda bıyl 87 myń gektarǵa jýyq jerge kúzdik jáne jazdyq bıdaı men arpa egilgen.
Aıta keteıik, taýar óndirýshilerge jeńildetilgen baǵamen beriletin mıneraldy tyńaıtqyshtyń kólemi ótken jylmen salystyrǵanda 5 myń tonnaǵa artyp, 85 myń tonnany qurady. Kóktemgi dala jumystaryna bólingen 38 myń tonna janar-jaǵar maı tolyǵymen taýar óndirýshilerge bosatyldy. Al astyq orýǵa qajetti 900-ge jýyq tehnıka daıyn tur.
Egin oraǵy naýqanymen qatar, oblysta mal azyǵyn daıyndaý jumystary da júrgizilýde. Búgingi kúnge mejelengen 3750 tonnanyń 1590 tonnasy daıyndalǵan.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
