Osy jıynda sóz alǵan Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev qazaq halqy úshin asa mańyzdy máselege toqtalyp, qıyn-qystaý zamandarda qazaqqa qushaǵyn jaıǵan túrik halqyna alǵys aıtty dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń VIII Samıtinde sóılegen sóziniń tolyq nusqasy.
Qadirli memleket basshylary! Qurmetti samıtke qatysýshylar!
Búgin ózderińizben Ystanbul tórinde júzdeskenime qýanyshtymyn.
Anadoly jerindegi qonaqjaılyǵy úshin Rejep Taıyp Erdoǵan myrzaǵa shynaıy rızashylyǵymdy bildiremin.
Bıyl Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne Túrikmenstan halyqtary Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyn atap ótýde.
Egemendigimizdiń tarıhı belesi qutty bolsyn! Biz osy kezeńde irgemizdi bekitip, eńsemizdi tiktedik. Memleketterimizdiń arasyndaǵy dostyq qatynasty nyǵaıta tústik.
Bıyldyń ózinde eki ret bas qosyp, joǵary deńgeıde Samıt ótkizdik.
Bul – myzǵymas baýyrlastyǵymyzdyń aıqyn kórinisi. Qazaqta «Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» degen ulaǵatty sóz bar.
Osy jerde jınalǵan elderdiń joǵary deńgeıdegi ókilderiniń nıeti túzý. Biz barlyq memleketterdi yntymaqtastyqqa shaqyramyz, sondyqtan búgingi basqosý tamyry bir, tarıhy ortaq elderdiń aýyzbirshiligin arttyra túseri sózsiz.
Eki jyldan beri Keńeske tıimdi tóraǵalyq etip kele jatqan Ázerbaıjan basshylyǵyna alǵys aıtamyn.
Álemdi jaılaǵan indetke qaramastan, túrki keńistiginde birqatar jaqsy jańalyq boldy.
Biz pandemıamen birlese kúresý úshin alǵashqylardyń biri bolyp tótenshe samıt ótkizdik.
Qasıetti Túrkistan qalasy Túrki áleminiń rýhanı astanasy atandy.
Sondaı-aq, Taýly Qarabaq máselesi Birikken Ulttar Uıymynyń qararyna sáıkes oń sheshimin tapty.
Endi tóraǵalyq tizgini Túrkıa Respýblıkasyna ótedi.
Anadoly eli bul mindetti abyroımen atqaryp, yntymaqtastyǵymyzdy odan ári nyǵaıta túsedi dep senemin.
Ardaqty aǵaıyn!
Tutas túrki jurtyn tarıhı tamyrlastyq pen ortaq múdde biriktiredi.
Biz bir-birimizge árdaıym tilektespiz, syılastyǵymyz da erekshe.
Búgingi alqaly jıyn – osynyń aıqyn dáleli.
Túrki keńesiniń yqpaly men bedeli jyl ótken saıyn artyp keledi.
Bizdiń qurylymǵa halyqaralyq qaýymdastyq edáýir qyzyǵýshylyq tanytýda.
Túrki áleminiń geosaıası áleýetin tıimdi paıdalaný kerek.
Bul bárimiz úshin mańyzdy.
Búgingi jıynda Túrki keńesiniń úshinshi tarappen yntymaqtastyǵy týraly erejeler qabyldanbaq.
Muny ýaqtyly jáne zaman talabyna saı ázirlengen qujat dep sanaımyn.
Bolashaqta qatarymyzǵa baıqaýshy jáne seriktes retinde qosylatyn elder Túrki álemin damytýǵa tyń serpin bereri sózsiz.
Bizdiń uıym jahandyq turǵydan óziniń laıyqty ornyn tabatynyna kámil senemin. Meniń pikirim boıynsha uıymymyz, eń aldymen, ekonomıkalyq, gýmanıtarlyq jáne ekologıalyq yntymaqtastyqqa basa mán bergeni jón. Áriptesterim bul tujyrymmen kelisedi dep oılaımyn.
Qazir búkil álem kúrdeli kezeńdi bastan ótkerýde.
Aýqymdy ózgerister bolyp jatyr.
Shıelenister órship, jahandyq ekonomıkadaǵy ahýal jıi ózgerýde.
Gýmanıtarlyq jáne ekologıalyq máseleler ýshyǵa túsýde.
Pandemıa adamzatqa orasan zor zıan keltirdi.
Biz osy syn-qaterlerdi eńserip, ornyqty damý úshin kúsh-jigerimizdi biriktirýimiz qajet.
Búgingi basqosýǵa «Sıfrlyq dáýirdegi jasyl tehnologıalar men aqyldy qalalar» taqyryby arqaý bolyp otyr.
Bul – mańyzdy mindettiń biri.
Osy baǵytta birlese jumys atqarsaq, upaıymyz túgel bolary anyq.
Men uıymnyń aldaǵy jumysy men onyń basym baǵyttary týraly pikirimdi ortaǵa salǵym keledi.
Birinshi másele. Qazir dúnıe júzi ekologıalyq túıtkilderdi sheshýge erekshe mán berýde.
Kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý ózekti máselege aınaldy.
Paıdaly qazbalardy jappaı ıgerýden bas tartyp jatqan elderdiń sany artyp keledi.
Biz bul úderisten tys qala almaımyz.
Máseleni tıimdi sheshý jolyn qarastyrýymyz kerek.
Qazaqstannyń kómirsýtegi qory mol.
Soǵan qaramastan, biz jańartylatyn qýat kózderin damyta beremiz.
Bul mindet «Jasyl ekonomıkaǵa» kóshý týraly tujyrymdamada kórinis tapty.
Josparlanǵan sharalar 2060 jylǵa qaraı kómirtegiden arylýǵa jol ashady.
Sondaı-aq, aldaǵy on jylda parnıkti gaz shyǵarýdy 15 paıyzǵa azaıtýǵa múmkindik beredi.
Osynyń aıasynda biz 2025 jylǵa deıin 500 myń gektar jerge 2 mıllıard túp aǵash otyrǵyzýdy josparlaýdamyz.
Buǵan qosa qazir elimizdegi jańartylatyn qýattyń úlesin 3 paıyzǵa jetkizdik.
Ony 2030 jylǵa qaraı 15 paıyzǵa deıin arttyramyz.
Sol maqsatpen Nur-Sultan qalasynda «Jasyl tehnologıalar men ınvestısıalyq jobalardyń halyqaralyq ortalyǵyn» ashtyq.
Ekinshi másele. Qazir sýtegi energetıkasynyń mańyzy artyp keledi.
Halyqaralyq qaýymdastyq ony «taza» otynnyń jańa túri dep sanaıdy.
Biz bul salany damytý úshin arnaıy ortalyq quryp, ınovasıany paıdalaný tájirıbesin zertteýge kiristik.
Qazaqstanda jasyl sýteginiń ónerkásiptik klasterin qurýǵa mol múmkindik bar. Elimizdiń ǵylymı áleýeti jetkilikti, bilikti kadrlarmen de qamtamasyz ete alamyz.
Osy oraıda, elderimizdiń basty ǵylymı mekemelerin jumyldyryp, Halyqaralyq konsorsıým qurýdy usynamyn.
Bul qurylym sýtegini óndiretin, ony saqtap, tasymaldaıtyn jańa tehnologıany damytý úshin qajet.
Munda ǵalymdarymyz bas qosyp, ózara tájirıbe almasýyna bolady.
Úshinshi másele. Búginde barsha adamzat jahandyq jylyný úderisine alańdap otyr.
Halyqaralyq qaýymdastyq osyǵan baılanysty shuǵyl sharalar qabyldaýǵa múddeli.
Qazir sý jáne azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý – ózekti másele.
Biz bıdaı egip, un óndiretin eń iri on eldiń sanatyna kiremiz.
Jyl saıyn syrtqy naryqqa 7 mıllıon tonnaǵa deıin bıdaı shyǵaramyz.
Qazaqstan – Ortalyq Azıadaǵy astyq eksporttaıtyn birden-bir memleket.
Alaıda, bizdiń elimizdegi bıdaı óniminiń azaıýyna jol bermeý úshin, sondaı-aq, búkil aımaqtyń azyq-túlik qaýipsizdigine qater tóndirmeý úshin transshekaralyq sý resýrstaryn tıimdi paıdalanýymyz kerek. Bul – óte mańyzdy mindet.
Túptep kelgende, osyndaı sharalar bizdiń elderimizdiń ósip-órkendeýine tikeleı yqpal etedi.
Sondyqtan, ózderińizben birlesip, gıdroqurylymdar salýǵa daıynbyz.
Tórtinshi másele. Jasyl tehnologıaǵa qatysty ortaq jobalardy iske asyrý úshin jasyl kapıtal naryǵyn damytý mańyzdy.
10 jylda dúnıe júzindegi jasyl oblıgasıalardyń kólemi 20 ese ósip, 2 trıllıon dollarǵa jetti.
Qazaqstan da turaqty oblıgasıalar naryǵyn damytýdy qolǵa aldy.
Bıyl onyń jalpy quny 100 mıllıon dollardan asty.
Bul jumys «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy men Qazaqstan qor bırjasynda júrgizilip jatyr.
Men osy uıymdardyń mol tájirıbesin jáne tıimdi quraldaryn keńinen paıdalanýǵa shaqyramyn.
Biz óńirlik jasyl kapıtal naryǵyn damytýǵa múddelimiz.
Túrki elderiniń jasyl oblıgasıalaryn atalǵan qurylymdarda ornalastyrýǵa daıynbyz.
Besinshi másele. Qazir álem halqynyń sany 8 mıllıardqa jýyqtady.
Onyń 55 paıyzy qalada turady.
Birikken Ulttar Uıymynyń boljamy boıynsha 2050 jylǵa qaraı jer betindegi qala halqynyń úlesi 68 paıyzǵa jetedi.
Jyl ótken saıyn qalalyq jerde kórsetiletin qyzmetke suranys artyp keledi.
Jahandyq indet mundaı qyzmetti qashyqtan júrgizýge bolatynyn kórsetti.
Qazaqstanda aqyldy qala júıesi engizilip, birqatar joba tabysty júzege asyrylýda.
Sonyń arqasynda jol-kólik oqıǵalary men apat saldarynan bolatyn ólim-jitim 60 paıyzǵa azaıdy.
Qoǵamdyq oryndarda jasalǵan qylmys sany 70 paıyzǵa kemidi.
Al, salyq túsimi birneshe ese artty.
Qazaqstan Sıfrlandyrý jónindegi ulttyq jobany qabyldady. Bul joba qalalardy basqarý isine ozyq tehnologıa engizýdi kózdeıdi. Aqyldy qala jobalary aıasynda İT-kompanıalardyń yntymaqtastyǵyn kúsheıte túsýimiz kerek.
Bul bizdiń elderimizdiń ekonomıkasyn órkendetýge de septigin tıgizeri anyq.
Qazaqstan aqyldy qala júıesin qurý isindegi sıfrlyq jetistikterin eksporttaýǵa jáne tájirıbe bólisýge daıyn.
Altynshy másele. Biz ınovasıalar men startaptardy damytýǵa qolaıly jaǵdaı jasaýymyz qajet.
Bul – aqparattyq tehnologıa dáýiriniń basty talabynyń biri.
Sizderdi Túrki uıymynyń zamanaýı tehnoparkter ortalyǵyn qurý máselesin zerdeleýge shaqyramyn.
Sondaı-aq, kelesi jyly IT salasynda eńbek etip júrgen jastarymyzdyń arnaıy forýmyn ótkizýdi usynamyn.
Ony «Astana Hub» halyqaralyq IT-startaptar tehnoparkinde uıymdastyrýǵa bolady.
Qazir onda 560-tan astam kompanıa jumys istep jatyr. Onyń 55-i – sheteldik kompanıa.
Startaptar sońǵy 2,5 jylda 375 mıllıon dollardan astam paıda tapty.
Sondaı-aq, 132 mıllıon dollarǵa jýyq ınvestısıa ákeldi.
Jalpy, «Astana Hub» tehnoparkinde jeńildetilgen vızalyq rejım bar.
Al, onda jumys isteıtin kompanıalar salyqtan bosatylady.
Qurmetti jıynǵa qatysýshylar!
Búgingi basqosýymyzdyń mán-mańyzy aıryqsha.
Biz tatýlyqtyń jańa kezeńine qadam bastyq.
Osynda qabyldanǵan asa mańyzdy sheshimder men usynylǵan tyń bastamalar tutas túrki áleminiń baýyrlastyǵyn nyǵaıta túseri sózsiz.
Men búgin taǵy bir óte mańyzdy tarıhı oqıǵa týraly atap ótkim keledi. Bul ótken ǵasyrdyń ortasynda taǵdyr tálkegimen taý asyp, tas basyp, aryp-ashyp Anadoly jerine kelgen myńdaǵan qazaq otbasynóz baýyrym dep qushaq jaıyp qarsy alǵan Adnan Menderes jóninde bolyp otyr.
Ol ótken ǵasyrdyń elýinshi-alpysynshy jyldary, on jyl boıy Túrkıa Respýblıkasynyń Premer-mınıstri bolǵan kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri.
Qazaqtardyń osynda ornyǵýyna, kásip istep, tamyr jaıýyna kóp jaǵdaı jasaǵan birden-bir tulǵa bolǵany aqıqat.
Osy mańyzdy jıyn ótip jatqan Demokratıa jáne bostandyq aralynyń da Adnan Menderestiń taǵdyryna tikeleı qatysy bar.
Men Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti retinde qazaq halqynyń atynan Adnan Menderestiń rýhyna taǵzym etip, qushaǵy keń barsha túrik halqyna shynaıy alǵysymdy aıtamyn.
Baýyrlas elderimizdiń dostyǵy máńgilik bolsyn!
https://www.youtube.com/watch?v=Vg5ito479NQ
