Osy jiynda sóz alǵan Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaev qazaq halqy úshin asa mańyzdy máselege toqtalyp, qiyn-qystaý zamandarda qazaqqa qushaǵyn jaiǵan túrik halqyna alǵys aitty dep habarlaidy Dalanews.kz.
Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń VIII Sammitinde sóilegen sóziniń tolyq nusqasy.
Qadirli memleket basshylary! Qurmetti sammitke qatysýshylar!
Búgin ózderińizben Ystanbul tórinde júzdeskenime qýanyshtymyn.
Anadoly jerindegi qonaqjailyǵy úshin Rejep Taiyp Erdoǵan myrzaǵa shynaiy rizashylyǵymdy bildiremin.
Biyl Ázerbaijan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne Túrikmenstan halyqtary Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyn atap ótýde.
Egemendigimizdiń tarihi belesi qutty bolsyn! Biz osy kezeńde irgemizdi bekitip, eńsemizdi tiktedik. Memleketterimizdiń arasyndaǵy dostyq qatynasty nyǵaita tústik.
Biyldyń ózinde eki ret bas qosyp, joǵary deńgeide Sammit ótkizdik.
Bul – myzǵymas baýyrlastyǵymyzdyń aiqyn kórinisi. Qazaqta «Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» degen ulaǵatty sóz bar.
Osy jerde jinalǵan elderdiń joǵary deńgeidegi ókilderiniń nieti túzý. Biz barlyq memleketterdi yntymaqtastyqqa shaqyramyz, sondyqtan búgingi basqosý tamyry bir, tarihy ortaq elderdiń aýyzbirshiligin arttyra túseri sózsiz.
Eki jyldan beri Keńeske tiimdi tóraǵalyq etip kele jatqan Ázerbaijan basshylyǵyna alǵys aitamyn.
Álemdi jailaǵan indetke qaramastan, túrki keńistiginde birqatar jaqsy jańalyq boldy.
Biz pandemiiamen birlese kúresý úshin alǵashqylardyń biri bolyp tótenshe sammit ótkizdik.
Qasietti Túrkistan qalasy Túrki áleminiń rýhani astanasy atandy.
Sondai-aq, Taýly Qarabaq máselesi Birikken Ulttar Uiymynyń qararyna sáikes oń sheshimin tapty.
Endi tóraǵalyq tizgini Túrkiia Respýblikasyna ótedi.
Anadoly eli bul mindetti abyroimen atqaryp, yntymaqtastyǵymyzdy odan ári nyǵaita túsedi dep senemin.
Ardaqty aǵaiyn!
Tutas túrki jurtyn tarihi tamyrlastyq pen ortaq múdde biriktiredi.
Biz bir-birimizge árdaiym tilektespiz, syilastyǵymyz da erekshe.
Búgingi alqaly jiyn – osynyń aiqyn dáleli.
Túrki keńesiniń yqpaly men bedeli jyl ótken saiyn artyp keledi.
Bizdiń qurylymǵa halyqaralyq qaýymdastyq edáýir qyzyǵýshylyq tanytýda.
Túrki áleminiń geosaiasi áleýetin tiimdi paidalaný kerek.
Bul bárimiz úshin mańyzdy.
Búgingi jiynda Túrki keńesiniń úshinshi tarappen yntymaqtastyǵy týraly erejeler qabyldanbaq.
Muny ýaqtyly jáne zaman talabyna sai ázirlengen qujat dep sanaimyn.
Bolashaqta qatarymyzǵa baiqaýshy jáne seriktes retinde qosylatyn elder Túrki álemin damytýǵa tyń serpin bereri sózsiz.
Bizdiń uiym jahandyq turǵydan óziniń laiyqty ornyn tabatynyna kámil senemin. Meniń pikirim boiynsha uiymymyz, eń aldymen, ekonomikalyq, gýmanitarlyq jáne ekologiialyq yntymaqtastyqqa basa mán bergeni jón. Áriptesterim bul tujyrymmen kelisedi dep oilaimyn.
Qazir búkil álem kúrdeli kezeńdi bastan ótkerýde.
Aýqymdy ózgerister bolyp jatyr.
Shielenister órship, jahandyq ekonomikadaǵy ahýal jii ózgerýde.
Gýmanitarlyq jáne ekologiialyq máseleler ýshyǵa túsýde.
Pandemiia adamzatqa orasan zor ziian keltirdi.
Biz osy syn-qaterlerdi eńserip, ornyqty damý úshin kúsh-jigerimizdi biriktirýimiz qajet.
Búgingi basqosýǵa «Tsifrlyq dáýirdegi jasyl tehnologiialar men aqyldy qalalar» taqyryby arqaý bolyp otyr.
Bul – mańyzdy mindettiń biri.
Osy baǵytta birlese jumys atqarsaq, upaiymyz túgel bolary anyq.
Men uiymnyń aldaǵy jumysy men onyń basym baǵyttary týraly pikirimdi ortaǵa salǵym keledi.
Birinshi másele. Qazir dúnie júzi ekologiialyq túitkilderdi sheshýge erekshe mán berýde.
Kómirtegi beitaraptyǵyna qol jetkizý ózekti máselege ainaldy.
Paidaly qazbalardy jappai igerýden bas tartyp jatqan elderdiń sany artyp keledi.
Biz bul úderisten tys qala almaimyz.
Máseleni tiimdi sheshý jolyn qarastyrýymyz kerek.
Qazaqstannyń kómirsýtegi qory mol.
Soǵan qaramastan, biz jańartylatyn qýat kózderin damyta beremiz.
Bul mindet «Jasyl ekonomikaǵa» kóshý týraly tujyrymdamada kórinis tapty.
Josparlanǵan sharalar 2060 jylǵa qarai kómirtegiden arylýǵa jol ashady.
Sondai-aq, aldaǵy on jylda parnikti gaz shyǵarýdy 15 paiyzǵa azaitýǵa múmkindik beredi.
Osynyń aiasynda biz 2025 jylǵa deiin 500 myń gektar jerge 2 milliard túp aǵash otyrǵyzýdy josparlaýdamyz.
Buǵan qosa qazir elimizdegi jańartylatyn qýattyń úlesin 3 paiyzǵa jetkizdik.
Ony 2030 jylǵa qarai 15 paiyzǵa deiin arttyramyz.
Sol maqsatpen Nur-Sultan qalasynda «Jasyl tehnologiialar men investitsiialyq jobalardyń halyqaralyq ortalyǵyn» ashtyq.
Ekinshi másele. Qazir sýtegi energetikasynyń mańyzy artyp keledi.
Halyqaralyq qaýymdastyq ony «taza» otynnyń jańa túri dep sanaidy.
Biz bul salany damytý úshin arnaiy ortalyq quryp, innovatsiiany paidalaný tájiribesin zertteýge kiristik.
Qazaqstanda jasyl sýteginiń ónerkásiptik klasterin qurýǵa mol múmkindik bar. Elimizdiń ǵylymi áleýeti jetkilikti, bilikti kadrlarmen de qamtamasyz ete alamyz.
Osy oraida, elderimizdiń basty ǵylymi mekemelerin jumyldyryp, Halyqaralyq konsortsiým qurýdy usynamyn.
Bul qurylym sýtegini óndiretin, ony saqtap, tasymaldaityn jańa tehnologiiany damytý úshin qajet.
Munda ǵalymdarymyz bas qosyp, ózara tájiribe almasýyna bolady.
Úshinshi másele. Búginde barsha adamzat jahandyq jylyný úderisine alańdap otyr.
Halyqaralyq qaýymdastyq osyǵan bailanysty shuǵyl sharalar qabyldaýǵa múddeli.
Qazir sý jáne azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý – ózekti másele.
Biz bidai egip, un óndiretin eń iri on eldiń sanatyna kiremiz.
Jyl saiyn syrtqy naryqqa 7 million tonnaǵa deiin bidai shyǵaramyz.
Qazaqstan – Ortalyq Aziiadaǵy astyq eksporttaityn birden-bir memleket.
Alaida, bizdiń elimizdegi bidai óniminiń azaiýyna jol bermeý úshin, sondai-aq, búkil aimaqtyń azyq-túlik qaýipsizdigine qater tóndirmeý úshin transshekaralyq sý resýrstaryn tiimdi paidalanýymyz kerek. Bul – óte mańyzdy mindet.
Túptep kelgende, osyndai sharalar bizdiń elderimizdiń ósip-órkendeýine tikelei yqpal etedi.
Sondyqtan, ózderińizben birlesip, gidroqurylymdar salýǵa daiynbyz.
Tórtinshi másele. Jasyl tehnologiiaǵa qatysty ortaq jobalardy iske asyrý úshin jasyl kapital naryǵyn damytý mańyzdy.
10 jylda dúnie júzindegi jasyl obligatsiialardyń kólemi 20 ese ósip, 2 trillion dollarǵa jetti.
Qazaqstan da turaqty obligatsiialar naryǵyn damytýdy qolǵa aldy.
Biyl onyń jalpy quny 100 million dollardan asty.
Bul jumys «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy men Qazaqstan qor birjasynda júrgizilip jatyr.
Men osy uiymdardyń mol tájiribesin jáne tiimdi quraldaryn keńinen paidalanýǵa shaqyramyn.
Biz óńirlik jasyl kapital naryǵyn damytýǵa múddelimiz.
Túrki elderiniń jasyl obligatsiialaryn atalǵan qurylymdarda ornalastyrýǵa daiynbyz.
Besinshi másele. Qazir álem halqynyń sany 8 milliardqa jýyqtady.
Onyń 55 paiyzy qalada turady.
Birikken Ulttar Uiymynyń boljamy boiynsha 2050 jylǵa qarai jer betindegi qala halqynyń úlesi 68 paiyzǵa jetedi.
Jyl ótken saiyn qalalyq jerde kórsetiletin qyzmetke suranys artyp keledi.
Jahandyq indet mundai qyzmetti qashyqtan júrgizýge bolatynyn kórsetti.
Qazaqstanda aqyldy qala júiesi engizilip, birqatar joba tabysty júzege asyrylýda.
Sonyń arqasynda jol-kólik oqiǵalary men apat saldarynan bolatyn ólim-jitim 60 paiyzǵa azaidy.
Qoǵamdyq oryndarda jasalǵan qylmys sany 70 paiyzǵa kemidi.
Al, salyq túsimi birneshe ese artty.
Qazaqstan Tsifrlandyrý jónindegi ulttyq jobany qabyldady. Bul joba qalalardy basqarý isine ozyq tehnologiia engizýdi kózdeidi. Aqyldy qala jobalary aiasynda IT-kompaniialardyń yntymaqtastyǵyn kúsheite túsýimiz kerek.
Bul bizdiń elderimizdiń ekonomikasyn órkendetýge de septigin tigizeri anyq.
Qazaqstan aqyldy qala júiesin qurý isindegi tsifrlyq jetistikterin eksporttaýǵa jáne tájiribe bólisýge daiyn.
Altynshy másele. Biz innovatsiialar men startaptardy damytýǵa qolaily jaǵdai jasaýymyz qajet.
Bul – aqparattyq tehnologiia dáýiriniń basty talabynyń biri.
Sizderdi Túrki uiymynyń zamanaýi tehnoparkter ortalyǵyn qurý máselesin zerdeleýge shaqyramyn.
Sondai-aq, kelesi jyly IT salasynda eńbek etip júrgen jastarymyzdyń arnaiy forýmyn ótkizýdi usynamyn.
Ony «Astana Hub» halyqaralyq IT-startaptar tehnoparkinde uiymdastyrýǵa bolady.
Qazir onda 560-tan astam kompaniia jumys istep jatyr. Onyń 55-i – sheteldik kompaniia.
Startaptar sońǵy 2,5 jylda 375 million dollardan astam paida tapty.
Sondai-aq, 132 million dollarǵa jýyq investitsiia ákeldi.
Jalpy, «Astana Hub» tehnoparkinde jeńildetilgen vizalyq rejim bar.
Al, onda jumys isteitin kompaniialar salyqtan bosatylady.
Qurmetti jiynǵa qatysýshylar!
Búgingi basqosýymyzdyń mán-mańyzy airyqsha.
Biz tatýlyqtyń jańa kezeńine qadam bastyq.
Osynda qabyldanǵan asa mańyzdy sheshimder men usynylǵan tyń bastamalar tutas túrki áleminiń baýyrlastyǵyn nyǵaita túseri sózsiz.
Men búgin taǵy bir óte mańyzdy tarihi oqiǵa týraly atap ótkim keledi. Bul ótken ǵasyrdyń ortasynda taǵdyr tálkegimen taý asyp, tas basyp, aryp-ashyp Anadoly jerine kelgen myńdaǵan qazaq otbasynóz baýyrym dep qushaq jaiyp qarsy alǵan Adnan Menderes jóninde bolyp otyr.
Ol ótken ǵasyrdyń elýinshi-alpysynshy jyldary, on jyl boiy Túrkiia Respýblikasynyń Premer-ministri bolǵan kórnekti memleket jáne qoǵam qairatkeri.
Qazaqtardyń osynda ornyǵýyna, kásip istep, tamyr jaiýyna kóp jaǵdai jasaǵan birden-bir tulǵa bolǵany aqiqat.
Osy mańyzdy jiyn ótip jatqan Demokratiia jáne bostandyq aralynyń da Adnan Menderestiń taǵdyryna tikelei qatysy bar.
Men Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidenti retinde qazaq halqynyń atynan Adnan Menderestiń rýhyna taǵzym etip, qushaǵy keń barsha túrik halqyna shynaiy alǵysymdy aitamyn.
Baýyrlas elderimizdiń dostyǵy máńgilik bolsyn!
https://www.youtube.com/watch?v=Vg5ito479NQ
