Kózderinde ot joq. Kiimderiniń ózi salybyrap qutyn odan saiyn qashyryp tur. Mundai áskermen jeńiske jetý múmkin emes qoi.
Al Ýkriana áskeri yqsham, barlyq áskeri ekipirovka túgeli, jutynyp tur. Kózderinde ot oinaidy. Otany oilanbastan jan qiiýǵa daiar.
Al osydan keiin Ýkraina jeńiledi dep kim aita alady? Eshkim de aita almasy anyq.
Ýkrain áskeriniń erlikke toly is-áreketteri prezident Vladimir Zelenskiige rýh beregeni anyq. Zeniń ózi mundai ásker turǵanda bas saýǵalap, shetelge qashqansha, solardyń sapynda júrip soǵysqandy jón sanady. Zelenskiide jigit eken.
Qysqasy Ýkraina áskeri tek ýkraina halqyna ǵana emes, tutastas álemge diktator Pýtinge qarsy turyp, ezýin tiletin kezdiń kelgenin pash etti.
Esterińizde bolar, 2008 jyly Pýtin alaqandai Grýziiaǵa basyp kirgende sol kezdegi Frantsiia prezidenti Nikolia Sarkozi Saakshvilige soǵysty toqtatyp, kelissózge kelýge úgittegen edi. Biraq erjúrek Misha olardyń aitqanyna kónbei Pýtin áskerine qarsy kúres júrgizip, Pýtinge laiyqty toitarys bergen edi.
Endi mine sol jaǵdai Ýkrainada qaitalanyp otyr.
O basta qur sózben qoldaýdan asa almaǵan Batys álemi qazir ýkrain halqynyń erjúrektigine tánti bolyp, naqty qoldaý kórsete bastady.
Aitalyq. osyǵan deiin Ýkrainaǵa qarý satýǵa tyiym salyp kelgen Germaniia áýe qorǵanysyn qamtamasyz etetin eki myń Stinger qarýyn jetkizetin boldy. Baltyq jaǵalaýy elderi AQSh-tyń ymdaýymen qoldaryndaǵy Javelin jeńil zymyrandy keshenderin Ýkrainaǵa jetkize bastady.
Bul qarýlar maidan dalasyna jetkennen keiin Ýkriana sarbazdary orystyń ushaqtary men tankterin torǵaidai atyp túsiretin bolady.
Ýkrain sarbazdarynyń erligi Batys álemine erekshe jiger berip, Pýtin áskeriniń tas-talqan qylýǵa jol ashyp otyr.
Nurlan Jumahan
