Kózderinde ot joq. Kıimderiniń ózi salybyrap qutyn odan saıyn qashyryp tur. Mundaı áskermen jeńiske jetý múmkin emes qoı.
Al Ýkrıana áskeri yqsham, barlyq áskerı ekıpırovka túgeli, jutynyp tur. Kózderinde ot oınaıdy. Otany oılanbastan jan qıýǵa daıar.
Al osydan keıin Ýkraına jeńiledi dep kim aıta alady? Eshkim de aıta almasy anyq.
Ýkraın áskeriniń erlikke toly is-áreketteri prezıdent Vladımır Zelenskııge rýh beregeni anyq. Zeniń ózi mundaı ásker turǵanda bas saýǵalap, shetelge qashqansha, solardyń sapynda júrip soǵysqandy jón sanady. Zelenskııde jigit eken.
Qysqasy Ýkraına áskeri tek ýkraına halqyna ǵana emes, tutastas álemge dıktator Pýtınge qarsy turyp, ezýin tiletin kezdiń kelgenin pash etti.
Esterińizde bolar, 2008 jyly Pýtın alaqandaı Grýzıaǵa basyp kirgende sol kezdegi Fransıa prezıdenti Nıkolá Sarkozı Saakshvılıge soǵysty toqtatyp, kelissózge kelýge úgittegen edi. Biraq erjúrek Mısha olardyń aıtqanyna kónbeı Pýtın áskerine qarsy kúres júrgizip, Pýtınge laıyqty toıtarys bergen edi.
Endi mine sol jaǵdaı Ýkraınada qaıtalanyp otyr.
O basta qur sózben qoldaýdan asa almaǵan Batys álemi qazir ýkraın halqynyń erjúrektigine tánti bolyp, naqty qoldaý kórsete bastady.
Aıtalyq. osyǵan deıin Ýkraınaǵa qarý satýǵa tyıym salyp kelgen Germanıa áýe qorǵanysyn qamtamasyz etetin eki myń Stinger qarýyn jetkizetin boldy. Baltyq jaǵalaýy elderi AQSH-tyń ymdaýymen qoldaryndaǵy Javelin jeńil zymyrandy keshenderin Ýkraınaǵa jetkize bastady.
Bul qarýlar maıdan dalasyna jetkennen keıin Ýkrıana sarbazdary orystyń ushaqtary men tankterin torǵaıdaı atyp túsiretin bolady.
Ýkraın sarbazdarynyń erligi Batys álemine erekshe jiger berip, Pýtın áskeriniń tas-talqan qylýǵa jol ashyp otyr.
Nurlan Jumahan
