TMD ınstıtýty janynda Qazaqstandy zertteýge arnalǵan tutas qurylym bar. Osy ortalyqtyń jetekshisi Andreı Grozın «Toqaevtyń «Nur Otanǵa» búıregi burmaıdy» degen pikir bildirdi dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Budan bólek eski gvardıanyń yǵysa bastaýy, bıliktegi býyn almasý, saıasattaǵy jańa oıynshylarǵa qatysty baqsy-balgerlik jasapty.
Sonymen, Grozın ne deıdi?
«Parlament saılaýynyń qarsańynda bıliktiń ushar basynda júrgen toptardyń taıtalasy qyza túsedi», – deıdi Grozın.
Onyń aıtýynsha, alaýyzdyqtyń belgisin ázirden-aq ańǵarýǵa bolady.
«Ekinshi Prezıdent pen Tuńǵysh Prezıdenttiń «Nur Otanǵa» kelgendegi pozısıasy túıispeı tur. Partıany qaıta tiriltip, halyq senimin qaıtarýǵa tyrysqan qareketten túk shyqpady. Prezıdent Toqaev «Nur Otanǵa» nemquraıdy qaraıdy. Nege? Sebebi ony shyńǵa shyǵarǵan partıa emes. Ol partıaǵa qaryzdar emes.
«
Qazaqstanda qos bılik ornady. Toqaevtyń bas erkindigi joq. Nazarbaevtyń nusqaýyn oryndap otyr» deıtinder osy arada ońbaı qatelesti. Eger álgi sóz ras bolsa «Nur Otandaǵy» qatyp-semgen búrokratıany Toqaevtyń ózi talqandap, partıany revızıalaýǵa tyrysar edi. Ondaıdy kórip otyrǵan joqpyz.
Toqaev praımerızge kóńil bólgen joq. Komandasy da sóıtti. Osy arqyly ol «Nur Otanǵa» búıregi burmaıtynyn kórsetti», – deıdi saıasattanýshy.
Toqaevtyń túpki oıy ne?
Sonda Toqaevtyń túpki oıy ne? «Nur Otanǵa» nemquraıdy qaraýdyń astarynda ne jatyr?
Grozınniń sózine qaraǵanda, Prezıdent bılik partıasynyń absolútti monopolısıasyn ydyratýdy kózdeıdi. «Nur Otandy» tolyq lıkvıdasıalaı almasy anyq, alaıda yqpalyn azaıtý qazirgi Prezıdent ákimshiliginiń qolynan keler sharýa.
«Álbette, ol úshin jańa uıym jáne jańa esimder kerek. Azat Perýashevtyń «Aq joly», Kosarevtyń komýnıserine arqa súıeı almaıdy. Olarmen alysqa uzaı almasyn Toqaev túsinip otyr.
Aldaǵy saılaýǵa deıin jańa uıymdy tirkep, qatarǵa qosa almasy taǵy belgili. «Nur Otannyń» sheksiz bıligin «Aq jol» nemese Komýnıstik partıany paıdalanyp, shaıqap kórýge bolatyn shyǵar. Biraq bul jetkiliksiz», – deıdi Grozın.
Nazarbaeva orala ma?
Reseılik spıker parlament saılaýynda «Nur Otannyń» soıylyn soǵatyn úmitkerlerdiń tizimin súzip shyǵý kerek degen pikirde. Ázir Májiliske barǵysy keletinderdiń arasynda astyrtyn kúres júrip jatyr. Partıa ishindegi túrli toptar óz kandıdatyn tyqpalap, tizimge kirgizýge tyrysýda.
Aıtpaqshy, aldaǵy saılaýda Darıǵa Nazarbaeva tóbe kórsetýi múmkin. Grozınniń pikirinshe, bul oǵan saıasatqa qaıta oralatyn sońǵy múmkindik.
«Nazarbaeva maqsatshyl, ambısıasy asyp-tasyp turǵan tulǵa. Onyń saıası karerasy tuıyqtalyp qalǵany ras, degenmen «Darıǵanyń dáýreni ótti» dep kesip aıtpas edim.
Kerisinshe, onyń saılaýǵa qatyspaýynan sekem alar edim, sebebi ol muny jaýapsyz qaldyrmaıdy», – deıdi Grozın.
Tuńǵysh Prezıdent keterin tyńǵylyqty oılastyryp ketti
Saıasattanýshy Nazarbaev qalap ketken júıe kópke deıin myzǵymaı turaryna senimdi. Onyń oıynsha, Tuńǵysh Prezıdent kúni buryn qamdanǵan, tipti ómirden ótken kúnniń ózinde saıası elıta ol quryp ketken júıeniń negizinde áli talaı kún keshedi.
«Biraq munyń da shegi bar. Bılik basyndaǵy toptardyń tepe-teńdigin saqtap, osy kúnge deıingi kıkiljińderdi konservilep kelgen Nazarbaev faktory kózden ǵaıyp bolǵannan keıin elıta birin-biri qyryp-joıa bastaıdy.
Nazarbaevtyń Toqaevty taǵaıyndaýdaǵy túpki oıy osy táýekeldi sál de bolsa jumsartý, sol arqyly elıtany sabasyna túsirý bolsa kerek. Bul endi boljam ǵana.
Qudaı biledi, Toqaevtan órbıtin birneshe saıası jospar jasalǵan bolar. Nazarbaevtyń muny oılastyrmaýy múmkin emes. Sonyń biri Toqaev bıligin sheksiz merzimge sozyp, Prezıdentke syrttaı jón siltep otyrý. Mundaı jaǵdaıda qazirgi Prezıdenttiń yqpaly arta túsedi, bir jaǵynan Nazarbaevtyń bedel-murasyna nuqsan kelmeıdi», – deıdi Grozın.
Reseılik sarapshy Qazaqstandaǵy saıası ózgeristiń birneshe versıasyn alǵa tartqan eken. Onyń bárin jipke tizip jatqandy jón kórmedik.
Eski gvardıanyń ornyn kim basady?
Grozınniń sóz aýanynan-aq ańǵardyq, Qazaqstan bıligindegi aýys-túıis, býyn-almasý prosesin Pýtınniń tóńiregi qalt jibermeı baqylaýda. Al Grozınniń ózi eski gvardıany yǵystyryp jatqan jańa býynnyń bıografıasyna qanyq sekildi.
«Baıbek, Máýlen Áshimbaev, Erbolat Dosaev sekildi jańa býyn kúni erteń Bolat Ótemuratov, Ádilbek Jaqsybekov, Másimov men Qulybaevtyń ornyn basady.
Bular ekinshi eshelon. Bulardan keıin irili-usaqty agenttikterge jetekshilik etetin úshinshi eshelon bar. Kezegin kútip tur.
Toqaev óz gvardıasyn jasaqtaǵysy kelse, ekinshi jáne úshinshi eshelondy asyqpaı súzip shyǵýy kerek. Qazaqstandaǵy júıeniń ózi jańa, jas býynǵa sýsap tur. Qazirgi júıeniń ǵumyryn sóıtip qana uzarta alasyz», – deıdi sarapshy.
Onyń pikirinshe, táýelsizdiktiń eleń-alańynan búgingi kúnge deıin Nazarbaevpen qatar jasasyp kelgen azamattar saıasatta sanaýly ǵana qaldy. Arasynda Ábiqaev sekildi yqpalyn joǵalta qoımaǵan tulǵalar bar.
Grozın ázir bıliktiń tóbe basynda júrgenderdiń 50-70 paıyzy álgi Ábiqaevqa qaryzdar deıdi. Onyń ishinde Baıbek pen Áset Isekeshevty bóle-jara aıtypty.
Tasmaǵambetovke az-kem toqtalyp, onyń saıasatqa qaıta aınalyp soǵaryna kúmán keltiripti.
«Imekeń yqpalyn joǵaltqan joq. Eger saıasatqa oralsa, eldegi elıtaaralyq talas-tartys qyza túser edi», – deıdi Grozın.
Ázirlegen Dýman BYQAI
