Sarapshynyń dereginshe komıtetke bólingen qarjy sońǵy 6-7 jyl boıyna úzdiksiz ósip kelgen.
Atap aıtqanda:
2015 jyly UQK búdjeti 163 mlrd teńgeni quraǵan (onyń ishinde «Syrbar» barlaý qyzmetine bólingen qosymsha qarjy – 8,7 mlrd).
2016 jyl - 162,3 (+11) mlrd.
2017 jyl - 203,3 (+11,5) mlrd.
2018 jyl - 281,6 (+10) mlrd.
2019 jyl - 303,3 mlrd.
2020 jyl - 423,6 mlrd.
2021 jyl - 352,6 mlrd.
2022 jyl - 345,5 mlrd.
«Másimov munshama aqshany qaıda jumsaýy múmkin? Mundaı búdjetti qalaı jáne qandaı jolmen ıgerdi? Buǵan jaýapty organdar Másimovtyń tusyndaǵy myńǵyrǵan mıllıardtardyń qaıda baǵyttalǵanyn muqıat tekserýi qajet», – deıdi Áshimbaev.
Túneýkúngi tolqýdan keıin UQK-nyń atyn aýystyrý týraly másele kóterilgen. Eldiń senimine selkeý túsirgen komıtetti tolyq tazartyp, memleket múddesin oılaıtyn mamandarmen tolyqtyrý keregi jıi aıtylyp júr.
Áshimbaevtyń pikirinshe komıtettiń ataýyn aýystyrý Ata zańnyń deńgeıinde sheshiletin másele. Organnyń atyn aýystyrýǵa asyqpaı kirisýge bolady, odan buryn komıtettegi qordalanǵan problemalardy qaıta qoparý qajet.
Komıtetke qarasty qurylymdardyń is-áreketine áli kúnge deıin tıisti baǵa berilmegen.
Máselen UQK-nyń oń qoly sanalatyn «Syrbar» barlaý qyzmetiniń daıyndyq deńgeıi qandaı? Syrtqy jáne ishki qaterdiń aldyn-alýda qanshalyqty qyraǵylyq tanytyp otyr? Másimovtyń tusynda «ózim bilemge» salyp, eshkimge esep bermegen qurylym biraz bylyqty búgip jatqany anyq.
Sóı degen Áshimbaev UQK-daǵy olqylyqtardy jipke tizipti.
«Komıtet korrýpsıamen kúreste qaýqarsyzdyq tanytty. Esirtkimen kúreste de eshteńe tyndyrǵan joq. UQK-ny reformalaý eski bıliktiń tusynda da az aıtylmady. Alaıda atústi jasalǵan reformadan ne qaıyr, ne úmit? UQK-nyń jumys isteý stıli qaýipsizdikdi qamtamasyz etetin dárejede emes edi...», – deıdi saıasattanýshy.
...
Onyń paıymdaýynsha komıtetke edel-jedel aýdıt júrgizý qajet. Ótken otyz jylda ne tyndyryp, ne búldirdi? «Tóńkeris uıymdastyrýǵa talpynǵany» bolmasa, eldiń esinde qalarlyq "erligi" joq» dep sanaıdy Áshimbaev.
Sarapshy Jańa Qazaqstannyń jetekshilerine kúshtik qurylymdardyń basshylaryn taǵaıyndaýda eski kózqarastan arylýdy usynyp otyr.
Naqtyraq aıtqanda, polısıa, UQK, Qarýly kúshter basshylyǵyna azamattyq qoǵamnyń ókilderin taǵaıyndaýdan tartynbaı, táýekelge barý qajet. Bul ózin-ózin aqtaıtyn is, halyqtyń arasynan shyqqan belsendiler salanyń óne-boıyna qan júgirtýge tyrysady, halyqtyń pikirin esepke alady.
Dese de, taıaqtyń eki ushy bar. Áskerı tálim-tárbıe alǵan kadrlardyń qarym-qabileti tómendetpeý, kerek jerde kádege asyrý kerek. Bar másele, eki taraptyń tájirıbesin túıistirýge tirelip tur.
«Másimov? UQK men áskerdi salanyń oı-shuńqyryn bile bilmeıtin azamattarǵa basqartyp, opyq jedik. Olar pogonnyń qadirin bilmeıdi, pogonmen ilese keletin áskerı paıym-parasatty boıyna sińirgen joq.
Másimovtyń tusynda komıtet memlekettiń baqylaýynan shyǵyp ketti. Saıası kontroldyń álsireýi «murttynyń» kúsh alýyna yqpal etti.
Másimov jáne Ko osy jyldar ishinde salalyq mınıstrlikten bastap Qaýipsizdik keńesine deıingi aralyqta óz adamdaryn qoıyp shyqty», – deıdi Áshimbaev.
Atap aıtqanda:
- Qaýipsizdik keńesi;
- Prezıdent apparaty;
- İshki ister mınıstrligi;
- Keden salasy;
- Májilis;
- Aqparat mınıstrligi;
- Qorǵanys mınıstrligi;
- Mýsın basqaratyn Sıfrlyq damý mınıstrliginen bastap
«Samuryq-Qazyna» qoryna deıin Másimovke «adaldyq antyn» bergen adamdar otyrǵan.
UQK-nyń eks-tóraǵasy bılikti monopolıalaýdy maqsat tutqan. Atalǵan salalardan bólek basqa da qurylymdarǵa tumsyq tyqqan. Toqaevqa muryn shúıirip, memlekettiń múddesine keraǵar júrgen.
Áshimbaevtyń aıtýynsha, Jańa Qazaqstannyń jetekshileri kúshtik qurylymdardyń jumysyn udaıy elekten ótkizip otyrýy shart, qazirgideı qatelikti qaıtalamaý úshin potensıaldy Másimovterdiń ambısıasyn «besiginde tunshyqtyrýǵa» tıis.
«Másimov UQK-ǵa qýlyq-sumdyǵyn saılap keldi. Onyń kezinde júzege asqan reforma úı úshinen úı tigýdiń kórinisi edi. Komıtettiń óz ishinen qurylǵan Antıterror, Qarsy barlaý jáne Ekonomıkalyq qaýipsizdik qyzmeti Másimovten ózge basshylarǵa baǵynǵan joq. Buǵan deıin UQK-dan taraıtyn túrli qurylymdardyń qyzmet komıtet basshynyń orynbasarlary qadaǵalaıtyn edi. Másimovtyń tusynda paıda bolǵan jańa qurylymdar jabyq saıasatty ustandy, memleket olardyń ne tyndyryp júrgenin beıhabar edi» – deıdi sarapshy.
...
Áshimbaevtyń pikirinshe sońǵy jyldary Másimov komıtettiń kúlli resýrsyn ishki saıası konflıkterdi qozdyrý úshin paıdalanǵan. Dutbaev, Maılybaev, Syroejkın sekildi tulǵalardyń ne úshin, qandaı sebeppen quryqtalǵany áli kúnge túsiniksiz. «Qupıa» belgisi bas isterdiń astaryna eshkim úńilgen emes.
Áshimbaev sonymen qatar «Jýsan» qarjylyq holdıńiniń qurylýyn da synǵa alypty. «Qańtar dúrbeleńinen keıin Sırıadaǵy «adasqan» aǵaıyndy elge qaıtarý operasıasy qanshalyqty qısyndy boldy degen zańdy saýal týyndaıdy» deıdi ol.
Sarapshy Másimovtyń úlken saıasattaǵy orny osydan úsh jyl buryn shatqaıaqtaı bastaǵanyn aıtady. Otyz jyl el basqarǵan Nazarbaev oryntaqty Toqaevqa tapsyrǵan tusta-aq Másimovtyń saıası karerynda syzat paıda bolǵan. Sebebi, Prezıdent pen UQK ókiliniń bir-birin jaqtyra bermeıtini syrt kózge sezilip turatyn.
«Toqaevtyń tasasynda qalǵysy kelmegen, ári prezıdenttiń yqylasyna bólenbesin túsingen Másimov jeke jospar qurýǵa kiristi. Ol ózin Nazarbaevtyń izbasary sanady. Eks-prezıdenttiń tańdaýy Toqaevqa túskenine tańǵaldy.
Másimov saýysqannan saq adam. «Jeti ret ólshep, bir ret kesip» úırengen kánigi saıasatker. Nazarbaevtyń ornyn basaryna senimdi bolǵan bolsa, demek oǵan eldiń óz ishindegi yqpaldy toptar men syrt kúshter qoldaý kórsetken degen sóz.
Másimovtyń jaǵrafıasy Qazaqstanmen shektelmesin eskertsek, oǵan dem bergen syrt kúshterdiń aty-jóni de bizdiń bılikke jaqsy belgili bolýy kerek», – deıdi Áshimbaev.
Dese de, Másimovtiń ambısıasyna senbeıtin, ony áýlettiń qolbalasyna balaıtyn aýdıtorıanyń qarasy kóp.
Sarapshynyń aıtýynsha UQK-nyń eks-tóraǵasy «bılikti basyp alý» josparyn jyldar boıy pisip-jetildirip kelgen.
Másimovty tolyq taný úshin onyń óz qolymen jazylǵan "Sledýıýshıı vlastelın mıra" týyndysyn súzip shyǵý qajet. Dál osy kitapta Másimovtyń portreti barynsha ashylǵan ári bolashaq «josparymen» de shym-shymdap bólisken eken.
«Qalaı bolǵan da oǵan qatysty biraz málimet «qupıa» kúıinde qalary anyq. Bılik bul taraptaǵy aqparatty tam-tumdap jetkizetin bolady. Anyǵy, tóńkeris iske aspady. Jospar jol ortada búlindi. Toqaev Másimovten aılasyn asyrdy. Memleket basshysy Másimov kútken áreketke barmady, el basyna kún týǵan shaqta Toqaev múlde bólek minez kórsetti.
Másimov pen onyń mańaıy ońbaı opyq jedi. «Murttynyń» ambısıasy zor bolǵanymen, qarym-qabileti aqsap jatty. Ol júzege asyrǵan eshbir reforma jemisin bermedi. Tóńkeris jasaımyn dep tońqalań asqany da sodan...», – deıdi saıasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
