Sarapshynyń dereginshe komitetke bólingen qarjy sońǵy 6-7 jyl boiyna úzdiksiz ósip kelgen.
Atap aitqanda:
2015 jyly UQK biýdjeti 163 mlrd teńgeni quraǵan (onyń ishinde «Syrbar» barlaý qyzmetine bólingen qosymsha qarjy – 8,7 mlrd).
2016 jyl - 162,3 (+11) mlrd.
2017 jyl - 203,3 (+11,5) mlrd.
2018 jyl - 281,6 (+10) mlrd.
2019 jyl - 303,3 mlrd.
2020 jyl - 423,6 mlrd.
2021 jyl - 352,6 mlrd.
2022 jyl - 345,5 mlrd.
«Másimov munshama aqshany qaida jumsaýy múmkin? Mundai biýdjetti qalai jáne qandai jolmen igerdi? Buǵan jaýapty organdar Másimovtyń tusyndaǵy myńǵyrǵan milliardtardyń qaida baǵyttalǵanyn muqiiat tekserýi qajet», – deidi Áshimbaev.
Túneýkúngi tolqýdan keiin UQK-nyń atyn aýystyrý týraly másele kóterilgen. Eldiń senimine selkeý túsirgen komitetti tolyq tazartyp, memleket múddesin oilaityn mamandarmen tolyqtyrý keregi jii aitylyp júr.
Áshimbaevtyń pikirinshe komitettiń ataýyn aýystyrý Ata zańnyń deńgeiinde sheshiletin másele. Organnyń atyn aýystyrýǵa asyqpai kirisýge bolady, odan buryn komitettegi qordalanǵan problemalardy qaita qoparý qajet.
Komitetke qarasty qurylymdardyń is-áreketine áli kúnge deiin tiisti baǵa berilmegen.
Máselen UQK-nyń oń qoly sanalatyn «Syrbar» barlaý qyzmetiniń daiyndyq deńgeii qandai? Syrtqy jáne ishki qaterdiń aldyn-alýda qanshalyqty qyraǵylyq tanytyp otyr? Másimovtyń tusynda «ózim bilemge» salyp, eshkimge esep bermegen qurylym biraz bylyqty búgip jatqany anyq.
Sói degen Áshimbaev UQK-daǵy olqylyqtardy jipke tizipti.
«Komitet korrýptsiiamen kúreste qaýqarsyzdyq tanytty. Esirtkimen kúreste de eshteńe tyndyrǵan joq. UQK-ny reformalaý eski biliktiń tusynda da az aitylmady. Alaida atústi jasalǵan reformadan ne qaiyr, ne úmit? UQK-nyń jumys isteý stili qaýipsizdikdi qamtamasyz etetin dárejede emes edi...», – deidi saiasattanýshy.
...
Onyń paiymdaýynsha komitetke edel-jedel aýdit júrgizý qajet. Ótken otyz jylda ne tyndyryp, ne búldirdi? «Tóńkeris uiymdastyrýǵa talpynǵany» bolmasa, eldiń esinde qalarlyq "erligi" joq» dep sanaidy Áshimbaev.
Sarapshy Jańa Qazaqstannyń jetekshilerine kúshtik qurylymdardyń basshylaryn taǵaiyndaýda eski kózqarastan arylýdy usynyp otyr.
Naqtyraq aitqanda, politsiia, UQK, Qarýly kúshter basshylyǵyna azamattyq qoǵamnyń ókilderin taǵaiyndaýdan tartynbai, táýekelge barý qajet. Bul ózin-ózin aqtaityn is, halyqtyń arasynan shyqqan belsendiler salanyń óne-boiyna qan júgirtýge tyrysady, halyqtyń pikirin esepke alady.
Dese de, taiaqtyń eki ushy bar. Áskeri tálim-tárbie alǵan kadrlardyń qarym-qabileti tómendetpeý, kerek jerde kádege asyrý kerek. Bar másele, eki taraptyń tájiribesin túiistirýge tirelip tur.
«Másimov? UQK men áskerdi salanyń oi-shuńqyryn bile bilmeitin azamattarǵa basqartyp, opyq jedik. Olar pogonnyń qadirin bilmeidi, pogonmen ilese keletin áskeri paiym-parasatty boiyna sińirgen joq.
Másimovtyń tusynda komitet memlekettiń baqylaýynan shyǵyp ketti. Saiasi kontroldyń álsireýi «murttynyń» kúsh alýyna yqpal etti.
Másimov jáne Ko osy jyldar ishinde salalyq ministrlikten bastap Qaýipsizdik keńesine deiingi aralyqta óz adamdaryn qoiyp shyqty», – deidi Áshimbaev.
Atap aitqanda:
- Qaýipsizdik keńesi;
- Prezident apparaty;
- Ishki ister ministrligi;
- Keden salasy;
- Májilis;
- Aqparat ministrligi;
- Qorǵanys ministrligi;
- Mýsin basqaratyn Tsifrlyq damý ministrliginen bastap
«Samuryq-Qazyna» qoryna deiin Másimovke «adaldyq antyn» bergen adamdar otyrǵan.
UQK-nyń eks-tóraǵasy bilikti monopoliialaýdy maqsat tutqan. Atalǵan salalardan bólek basqa da qurylymdarǵa tumsyq tyqqan. Toqaevqa muryn shúiirip, memlekettiń múddesine keraǵar júrgen.
Áshimbaevtyń aitýynsha, Jańa Qazaqstannyń jetekshileri kúshtik qurylymdardyń jumysyn udaiy elekten ótkizip otyrýy shart, qazirgidei qatelikti qaitalamaý úshin potentsialdy Másimovterdiń ambitsiiasyn «besiginde tunshyqtyrýǵa» tiis.
«Másimov UQK-ǵa qýlyq-sumdyǵyn sailap keldi. Onyń kezinde júzege asqan reforma úi úshinen úi tigýdiń kórinisi edi. Komitettiń óz ishinen qurylǵan Antiterror, Qarsy barlaý jáne Ekonomikalyq qaýipsizdik qyzmeti Másimovten ózge basshylarǵa baǵynǵan joq. Buǵan deiin UQK-dan taraityn túrli qurylymdardyń qyzmet komitet basshynyń orynbasarlary qadaǵalaityn edi. Másimovtyń tusynda paida bolǵan jańa qurylymdar jabyq saiasatty ustandy, memleket olardyń ne tyndyryp júrgenin beihabar edi» – deidi sarapshy.
...
Áshimbaevtyń pikirinshe sońǵy jyldary Másimov komitettiń kúlli resýrsyn ishki saiasi konflikterdi qozdyrý úshin paidalanǵan. Dutbaev, Mailybaev, Syroejkin sekildi tulǵalardyń ne úshin, qandai sebeppen quryqtalǵany áli kúnge túsiniksiz. «Qupiia» belgisi bas isterdiń astaryna eshkim úńilgen emes.
Áshimbaev sonymen qatar «Jýsan» qarjylyq holdinginiń qurylýyn da synǵa alypty. «Qańtar dúrbeleńinen keiin Siriiadaǵy «adasqan» aǵaiyndy elge qaitarý operatsiiasy qanshalyqty qisyndy boldy degen zańdy saýal týyndaidy» deidi ol.
Sarapshy Másimovtyń úlken saiasattaǵy orny osydan úsh jyl buryn shatqaiaqtai bastaǵanyn aitady. Otyz jyl el basqarǵan Nazarbaev oryntaqty Toqaevqa tapsyrǵan tusta-aq Másimovtyń saiasi karerynda syzat paida bolǵan. Sebebi, Prezident pen UQK ókiliniń bir-birin jaqtyra bermeitini syrt kózge sezilip turatyn.
«Toqaevtyń tasasynda qalǵysy kelmegen, ári prezidenttiń yqylasyna bólenbesin túsingen Másimov jeke jospar qurýǵa kiristi. Ol ózin Nazarbaevtyń izbasary sanady. Eks-prezidenttiń tańdaýy Toqaevqa túskenine tańǵaldy.
Másimov saýysqannan saq adam. «Jeti ret ólshep, bir ret kesip» úirengen kánigi saiasatker. Nazarbaevtyń ornyn basaryna senimdi bolǵan bolsa, demek oǵan eldiń óz ishindegi yqpaldy toptar men syrt kúshter qoldaý kórsetken degen sóz.
Másimovtyń jaǵrafiiasy Qazaqstanmen shektelmesin eskertsek, oǵan dem bergen syrt kúshterdiń aty-jóni de bizdiń bilikke jaqsy belgili bolýy kerek», – deidi Áshimbaev.
Dese de, Másimovtiń ambitsiiasyna senbeitin, ony áýlettiń qolbalasyna balaityn aýditoriianyń qarasy kóp.
Sarapshynyń aitýynsha UQK-nyń eks-tóraǵasy «bilikti basyp alý» josparyn jyldar boiy pisip-jetildirip kelgen.
Másimovty tolyq taný úshin onyń óz qolymen jazylǵan "Sledýiýshii vlastelin mira" týyndysyn súzip shyǵý qajet. Dál osy kitapta Másimovtyń portreti barynsha ashylǵan ári bolashaq «josparymen» de shym-shymdap bólisken eken.
«Qalai bolǵan da oǵan qatysty biraz málimet «qupiia» kúiinde qalary anyq. Bilik bul taraptaǵy aqparatty tam-tumdap jetkizetin bolady. Anyǵy, tóńkeris iske aspady. Jospar jol ortada búlindi. Toqaev Másimovten ailasyn asyrdy. Memleket basshysy Másimov kútken áreketke barmady, el basyna kún týǵan shaqta Toqaev múlde bólek minez kórsetti.
Másimov pen onyń mańaiy ońbai opyq jedi. «Murttynyń» ambitsiiasy zor bolǵanymen, qarym-qabileti aqsap jatty. Ol júzege asyrǵan eshbir reforma jemisin bermedi. Tóńkeris jasaimyn dep tońqalań asqany da sodan...», – deidi saiasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
