Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵy sarapshylarynyń 2024 jyldyń 9 aıyndaǵy elimizdiń bank sektoryna júrgizgen ekonomıkalyq sholýy jarıalandy. Oǵan sáıkes, 2024 jyldyń qańtar-qyrkúıek aılary aralyǵynda bank sektory ekonomıka sýbektilerine rekordtyq somada, ıaǵnı 26,1 trln teńge kóleminde jańa nesıeler usynǵan, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Al bul JİÓ-niń 19,4%-yn quraıtyn kólem, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda (21,3 trln teńge) atalǵan kórsetkish 4,7 trln teńgege nemese 22,2%-ǵa ósti. Bul aradaǵy 20%-dan astam ósimdi jekelegen (+23,3%) jáne korporatıvtik zaemdar (+21,2%) quraıdy. Nesıelerdiń birshama úlken úlesi (50,3%) kásipkerlik sýbektilerge tıesili.
Bank sektoryndaǵy basty qubylystar
Bıznesti nesıelendirýdegi eleýli ósim onyń barlyq segmentinde baıqalady: shaǵyn +20,5%, ortasha +16,0%, iri kásipkerlik + 23,6%. Bul qaryzdar boıynsha baǵa jáne baǵaǵa jatpaıtyn sharttardy jumsartý, jańa onlaın-ónimderdiń iske qosylýy, iri ınvestısıalyq jobalardy iske asyrý, kásiporyndardyń tıimdiligin arttyrý (óndirilgen ónim, kórsetilgen qyzmetter men oryndalǵan jumystar kólemi 9,9%-ǵa, jyl boıyndaǵy alty aıda 6,1 %- ǵa ósti), SHOB qaryz alýshylary úshin básekelestiktiń kúsheıýi, sondaı-aq 2023 jyly keıinge qaldyrylǵan suranysty (iri bızneste) qanaǵattandyrý syndy jaǵdaılarǵa baılanysty múmkin boldy.
Tutynýshylardyń joǵary belsendiligi jalaqynyń ósýine (+10,3%), jańa klıentterdiń taǵy da ústemelenýine (+241 myń 9m24), bólip tóleý túriniń keń tanymaldylyǵyna, marketıńtik aksıalardyń ótkizilýine, jınaqtary bar halyqtyń tómen úlesine (31%, jınaq koefısıenti 4,9%-ǵa deıin tómendedi) baılanysty bolýy múmkin.
Bazalyq syıaqy mólsherlemesiniń baıqastap tómendeýi aıasynda bızneske arnalǵan kredıtter boıynsha baǵa sharttary birtindep jaqsarady, biraq bul, negizinen orta (-130 b.p.) jáne iri bızneske (-190 b.p.) qatysty syıaqy mólsherlemelerin tómendetý esebinen oryndalady. Shaǵyn bıznes úshin nesıe syıaqysynyń mólsherlemeleri ósti (+180 b.p.), biraq olardyń túpkilikti quny "Damý" KDQ sýbsıdıalary men kepildikteri esebinen qamsyzdandyrý sıpatynda aıtarlyqtaı tómendeýi múmkin.
Bólshek segmentte ortasha mándegi stavkalarǵa paıyzsyz bólip tóleý boıynsha júrgizilgen marketıńtik aksıalar aıtarlyqtaı áser etken. Tómendegen jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń áseri áli baıqalmaıdy, mundaı ózgeris 2024 jyldyń tamyz aıynyń sońynda engizilgen bolatyn. Degenmen, aktıvterdiń kiristiligi men qorlandyrý júıesindegi stavkalardyń jalpy tómendeýi aıasynda ondaǵy 2022 jyldan beri baıqalǵan ósim toqtady jáne tórtinshi toqsanda da tómendeýi múmkin.
Mindettemeler júıesi ósiminiń draıveri qazaqstandyqtardyń salymy (ósimniń 67%) bolyp tabylady. Olardyń jınaǵy tartymdy joǵary stavkalar, salyqtyq aýdarymdardyń az bolýy jáne paıyzdardy kapıtaldandyrý esebinen nomınaldy tabystardyń jáne kompanıalardyń qarjy nátıjeleriniń ulǵaıýy aıasynda ósti.
Bıznestiń jalpy damýy, turaqty portfeldiń sapasy jáne paıyzdyq marja (6,5%) sektordyń tabysyn arttyrýǵa yqpal etti, bul óz kezeginde onyń kapıtaldandyrý deńgeıine oń áser berdi.
"2024 jyly banktik nesıelendirý ekonomıkalyq ósimniń jalpy baıaýlaýyna qaramastan joǵary jáne turaqty bolyp qaldy: 2023 jyldyń sáıkes kezeńindegi 4,9%-dan 4%-ǵa deıin jáne bazalyq syıaqy mólsherlemesi 15,75%-dan 14,25%-ǵa deıin tómendetildi. Bul, kóbinese bankterdegi aktıvter men kapıtaldyń 30% ótimdilikti qamsyzdandyrǵan qorynyń arqasynda múmkin boldy: menshikti kapıtal — 8,3 trln teńge, bul olarǵa aqsha resýrstaryna degen suranysty qanaǵattandyrýǵa jáne kredıtteýdiń joǵary qarqynyn ustaýǵa, sondaı-aq salymshylar aldyndaǵy óz mindettemelerin oryndaýǵa jáne yqtımal táýekelderdi jabýǵa múmkindik berdi", - dep atap ótti QQQ sarapshylary.
Bızneske arnalǵan kredıtter portfeli ósiminiń jedeldeýi baıqalady: bir jyl burynǵy 6,6%-dan 7,4%-ǵa deıin, biraq qarapaıym halyqqa usynylǵan qaryzdar portfelindegi ósim baıaýlady: 18,5%-dan 16,6%-ǵa deıin. Bul ekonomıkada tutynýshylyq suranysqa qaraǵanda ınvestısıalyq suranysqa kóbirek qoldaý jasalǵanyn bildiredi.
Bıznestiń turaqty ósimi, qarjy nátıjeleri men sektordy kapıtaldandyrýdyń jaqsarýy reıtıńtik agenttikterdiń sıfrynda da kórinis tapty: jyl basynan beri olar EDB reıtıńterin segiz ret kóterdi; alty EDB boljamdaryn jaqsartý turǵysynda qaıta qarady. Sondaı-aq "jaǵymdy" boljamdy taǵy segiz EDB saqtap qaldy, bul reıtıńterdiń odan ári ósý áleýetiniń saqtala beretinin tanytýy múmkin.
"Sektor jınaqtar men ınvestısıalardy tıimdi qaıta bólip qarastyrý turǵysyndaǵy basty fýnksıasynan bólek, memlekettik búdjettiń salyq túsimderinde de mańyzdy ról atqara otyryp, eldegi ınovasıalardyń draıveri bolýda: 2023 jylǵy ekonomıkadaǵy úlesi - 11,2%, jumyspen qamtý — 200 myńnan astam adam", dep túsindiredi sarapshylar.
Buǵan deıin biz Analıtıkalyq kredıttik reıtıń agenttigi sarapshylarynyń elimizdiń 2025-2027 jyldaryna arnalǵan makroekonomıkalyq kórsetkishterine jasaǵan ekonomıkalyq taldaýyn jarıalaǵan bolatynbyz.
