Taıchıbekovtyń tegi kim?

Dalanews 06 aqp. 2015 01:17 114

  Ózin «Taraz qalasynanmyn» deıtin Ermek Taıchıbekov degen bireý áleýmettik paraqshasynda aýzyna kelgenin ottap, ońdy-soldy kókı bastady. Ashyqtan-ashyq bura tartyp, buralqy, buzyq pikirlerin burqyratyp jatyr. İrigen aýzynan shirigen sóz saılap júr. Áýeli «Qazaqstan Reseıdiń gýbernıasy bolýy kerek» dep alyp baryp, atty-batty sózderin odan ármen bylyqtyryp jiberdi. Tipti, pátýásiz pálsapalaryn búrkip, shashyp qana qoımaı, endi qazaqstandyq jastardy áskerge shaqyrýǵa kóshti.

   Onyń: «Turaqty áskerge jazylý, qabyldaý Reseı Federasıasynyń aýmaǵynda júrgiziledi. Onda qurmetpen qarsy alady. Jańareseıge alyp barady. Tamaqtandyrady, jatyn oryn beredi. Oqytady. Jaqsy jalaqy tóleıdi, syıaqysy da bar», – deýi ne sandyraq? Bul ǵana emes, jazbasynda óziniń telefon nómerin qaldyrǵan adamdarǵa ol jaqtaǵy (soǵys júrip jatqan jaqty meńzep) jasaqshylar kóshbasshysymen tanystyratynyn aıtady.
Tarazdyq Taıchıbekov birneshe ret Qazaqstan, Ýkraına men taǵy birqatar postkeńestik elderdiń Reseıge enýin qoldaýǵa shaqyryp, shyr-pyry shyǵýyn toqtatar emes. Taıaýdaǵy sandyryǵynda ol (sózbe sóz keltireıik): «Prıdet vremá. Vostorjestvýet spravedlıvost Kazahstan vernetsá na svoe zakonnoe ıstorıcheskoe mesto v sostav Rossıı. Býdet odna obshaıa strana. Posle togo kak Kazahstan vernetsá sostav Rossıı ýje bolshe nıkto nıkomý ne skajet slova o tom «Chemodan – Vokzal – Rossıa» ıbo eto ı býdet Rossıa. Kazahstan – eto Rossıa», – dep ottapty.

    Osy tusta myna bir jaıt oıǵa oralyp otyr.  2011 jylǵy 12 qarasha kúni Taraz qalasynda lańkes Maqsat Qarıevtiń lań salýynan jeti birdeı arystaı azamatymyz oqqa ushqan edi. Sonda, kánigi lańkestiń sybaılastaryn izdestirý kezinde biren-saran kinásiz adamdardyń da jaýapqa tartylǵanyn estigenbiz. Kóptegen jigitter kóp jyldardan beri kórkin keltirip turǵan saqal-murttaryn qyrǵyzyp tastap, «ash páleden qash pále» degendeı álekke túsken. Al, myna Taıchıbekov meken-jaıyn, telefondaryn kórsetip, jelikken jigitterimizdiń qolyna ashyqtan-ashyq qarý-jaraq bergeli otyrǵan joq pa? Ári óziniń teris pıǵyldy jaqtaıtynyn da anyq aıtyp otyr ǵoı! Sonda, onyń arty qandy qaqtyǵysqa, beıbit turǵyndardy basyp-janshýǵa aparmaıdy dep kim aıta alady? Ashyq aıtyp, aıbat kórsetip, eshteńeden qaımyqpaı otyrǵanyna qaraǵanda, onyń artynda áldebir adamdardyń, tipti, kúsh-qurylymdarynyń bolýy da múmkin. Endeshe, bizdiń quqyq qorǵaýshylarymyz, qaýipsizdikti kúzetýshilerimiz nege bul aram nıetti áreketterdiń aldyn almaıdy?      Áleýmettik jelilerdegi sońǵy jazbasynda Taıchıbekov «Qazaqstannyń Reseıge qosylýyn AQSH-ta qoldaıdy. Biraq, AQSH Reseı Qazaqstanǵa qandy joryq jasasa eken dep tileıdi, al Reseı Qazaqstandy beıbit jolmen óziniń qataryna qosýdy qalaıdy. Men de sony qalaımyn. Solaı bolǵany jón», – dep kókidi.

[caption id="attachment_9080" align="alignleft" width="377"]censor_photoshops_big2 Taıchıbekovtyń "Feısbýk" paraqshasyndaǵy sýreti.[/caption]

 Tarazdyq Taıchıbekov birneshe ret Qazaqstan, Ýkraına men taǵy birqatar postkeńestik elderdiń Reseıge enýin qoldaýǵa shaqyryp, shyr-pyry shyǵýyn toqtatar emes. Taıaýdaǵy sandyryǵynda ol (sózbe sóz keltireıik): «Prıdet vremá. Vostorjestvýet spravedlıvost Kazahstan vernetsá na svoe zakonnoe ıstorıcheskoe mesto v sostav Rossıı. Býdet odna obshaıa strana. Posle togo kak Kazahstan vernetsá sostav Rossıı ýje bolshe nıkto nıkomý ne skajet slova o tom «Chemodan – Vokzal – Rossıa»  ıbo eto ı býdet Rossıa. Kazahstan – eto Rossıa», – dep ottapty.

   Bulaı  sandyraqtaı beretin Taıchıbekov sıaqtylarǵa nege erkindik berip qoıamyz? Qazaqstannyń memlekettik tutastyǵyna nuqsan keltiretin sózderdi aıtýǵa onyń qaı ákesiniń quqy bar?

 Biz óz tarapymyzdan «tarazdyqpyn» degen Taıchıbekovtyń týǵan-týystaryn , jaqyndaryn izdestirdik. Oblys ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasy da, oblystyq ishki ister departementiniń terorızmge qarsy kúres bólimi de bul máseleden beıhabar bolyp shyqty! Jýrnalısik zertteý barysynda Ermek Taıchıbekovtyń Qordaı aýdanynda týyp-óskenin anyqtadyq. Ákesi Keńes Taıshybekov sol aýdanda basshylyq jumystarda, sońynda «Sarybulaq» sovhozynda dırektor qyzmetinde bolǵan eken. Keıinnen qaıtys bolypty. Al, balasy Ermek sol kezdegi Jambyl mádenı-aǵartý ýchılıshesinde bilim alǵan.

 

Iakıa SHYNÁSİLULY, óner zertteýshisi, Uly Otan soǵysynyń ardageri:

– Men 40 jyldan asa ýaqyt osy oqý orynda ustazdyq ettim. Aldymyzdan

myńdaǵan shákirt bilim aldy. Kópshiligin umytyp qaldym. Al, myna siz suraǵan oqýshy týraly «Qordaılyq ataqty sovhoz dırektorynyń balasy» degen soń esime túsip tur. Ol bala da elden erekshiligi joq, qatardaǵy bilimgerdiń biri boldy. Keńester odaǵy taraǵannan keıin Reseıde qalyp qoıypty dep estidik. Áldeqashan Reseıdiń azamattyǵyn alǵan da shyǵar. «Tarazdyqpyn» dep qazaqstandyq jastardyń kóńilin aýdarý úshin ǵana aıtyp otyrǵany bolar. Qazir onyń ózinen de, otbasynan da esh habarym joq.

 Nesipbek DÁÝTAIULY,  jazýshy,  halyqaralyq ádebı «Alash» syılyǵynyń ıegeri:

  – Keńes Taıshybekovte  bala basy barshylyq edi. Úlken ulymen joldas bolyp, jaqsy qarym-qatynas jasadym. Tárbıeli, mádenıetti jigit bolatyn. Erte qaıtys boldy. Ózge baýyrlaryn tanymaımyn. «Bir bıeden ala da týady, qula da týady» degen sóz shyndyq qoı. Myna másele jóninde eshteńe aıta almaımyn.

 Ǵalamtorda jastarymyzǵa qarata ýystap turyp ý-zárin shashyp jatqan Taıchıbekov ázir toqtar emes. Al, onyń «aldaýyna ilesip, aıtqanyna kónip jatqandar bar ma, sany qansha» degenderge naqtyly aıtar sózimiz joq. Biraq, kúni keshe teledıdardan kórsetilip , terrorshylardyń qorshaýynda tizerlep otyrǵan, 12 jastaǵy balanyń qolynan oqqa ushqan eki jigittiń biri «Jambyl oblysynyń  Merki aýdanynan eken» degen sybys shyqty.Al, ondaılardyń Taıchıbekov sıaqtylardyń azǵyrýymen adasyp júrmegenine kim kepil bola alady?

 

Dúısenbek AIBEKOV,


Taraz qalasy


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x