Túrik ashanasy aptalyǵy 2024 jyly «Egeı dámderin» usynady
Qunarly geografıalyq aımaqtyń dámderi men ejelgi dástúrlerin biriktiretin Anadolynyń baı gastronomıalyq mádenıeti 2024 jyldyń 21-27 mamyry aralyǵynda Túrik ashanasy aptalyǵynda búkil álemde toılanady. Jyl saıyn úshinshi jyl ótkizilip otyrǵan Túrik taǵamdary aptalyǵy is-sharalar men áleýmettik medıany kórsetedi. Túrkıa Respýblıkasy ókilderiniń shetelde jáne Túrkıada uıymdastyrǵan naýqandary. Organıkalyq túrik ashanasynan dámdi, paıdaly, dástúrli jáne qaldyqsyz reseptter Túrik taǵamdary aptalyǵynda ártúrli is-sharalarda kórsetilse, bıylǵy halyqaralyq is-sharalarda eldiń tarıhy men mádenıetiniń jandy úılesimin kórsetetin Egeı stılindegi túrik gastronomıalyq mázirleri usynylady.
Tańǵajaıyp jasyl jáne kók peızaj, Túrkıanyń Egeı jaǵalaýy keremet peızajdarymen, tereń tarıhymen jáne paıdaly taǵam mádenıetimen nazar aýdarady. 2010 jyly IýNESKO Jerorta teńizi dıetasyn adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasy dep tanydy. Bul jaǵalaýdaǵy aımaqtar artıshok, kádi gúlderi, tabıǵı shópter jáne teńiz ónimderiniń kóptigi sıaqty kókónistermen tanymal. Egeı aımaǵy sonymen qatar uzaq ómir súrýdiń qupıasy bolyp tabylatyn ǵasyrlyq záıtún aǵashtarymen jáne paıdaly záıtún maıymen tanymal. Záıtún baqtary Chanakkaleden Mýglaǵa baratyn jol sıaqty sozylyp, záıtún jáne záıtún ósirýmen keńeıgen aımaqtyń mádenı murasyn ashady. Aımaqta Izmır men Mılas Eýropa Keńesi tirkegen «Záıtún aǵashy jolynda» eki aıaldama retinde erekshelenedi. Anadolydaǵy eń kóne záıtún maıy sheberhanasynyń úıi Ýrladaǵy ejelgi Klazomenaıdan tabylǵan zattar záıtún óńdeý ádisteriniń 2600 jyldyq tarıhyn búgingi kúnge deıin qoldanyp júrgenin kórsetedi.
Túrkıanyń Egeı aımaǵy dámdi záıtún maıy ónimderimen jáne aınalasyndaǵy júzimdiktermen jaqsy ómirdi toılaıtyn erekshe oryn. Sońǵy jyldary aımaqta meıramhanalar ashylyp, olarda ekologıalyq taza óndiris ádisterin qoldana otyryp, jaqyn mańdaǵy egistikterde ósirilgen taǵamdardy tikeleı dastarhanǵa ákelý arqyly aspazdyq ǵajaıyptar jasaıtyn jańashyl aspazshylar jumys isteıdi.
Túrik taǵamdary aptalyǵy aıasyndaǵy halyqaralyq is-sharalarda usynylǵan Egeı mázirinde uzaq ýaqyt boıy saý, turaqty Jerorta teńizi dıetasyna nazar aýdarǵan aımaqtyń molshylyǵyn bildiretin reseptter bar. Egeı záıtúnderi men irimshikteri, tarhana sorpasy, burshaq púresi, mýkver (kádeli bórtpeler), záıtún maıy qosylǵan jasyl burshaq, záıtún maıy qosylǵan toltyrylǵan burysh, gozleme jáne basqa da shópten jasalǵan kondıterlik ónimder, asshaıandardy kastrúl, Izmır stılindegi frıkadelkalar, ınchır uıytmasy (mázirde sút bar) jáne keptirilgen injir pýdıńi), somata (ashshy badam sherbeti) jáne súbaı (qaýyn tuqymynyń sherbeti).
Geografıalyq belgileri bar túrik taǵamdary
Túrkıanyń turaqty murasynyń negizi, biregeı aımaqtyq jáne provınsıalyq ónimder men taǵamdardyń dámdi úılesimi geografıalyq turǵydan belgilengen, 81 provınsıanyń jergilikti jáne sapaly ónimderi bolyp tabylady. Osy turǵyda Túrik taǵamdary aptalyǵy aıasyndaǵy otandyq is-sharalarda geografıalyq belgileri bar Túrkıa ónimderi bar mázirler de usynylady. Túrkıanyń aımaqtary men provınsıalarynyń geografıalyq belgisi bar ónimder tabıǵı óndiris ádisteri men sapasy arqyly turaqty dám dástúrin kórsetedi.
Túrkıada Túrik patent ınstıtýtynda tirkelgen barlyǵy 2218 ónim bar, onyń ishinde 1637 taýardyń shyǵý tegi, 565 óniminiń geografıalyq kórsetkishi, 16 ónimi kepildendirilgen mamandandyrylǵan dástúrli ónim. Sondaı-aq elde Eýropalyq Odaq (EO) tirkelgen 21 ónimi bar, onyń ishinde Gazıantep pahlavasy, Aıdyn kestanesi (kashtan) jáne Aıdyn ınchırı (injir), Baıramıch aqı (nektarın túri), Malatá qaıyǵy (órik), Mılas zeıtınágy (záıtún maıy) bar. , Taşköprü sarımsağı (sarymsaq), Gıresýn tombýl fındığı (maıly fýndýk), Antaká kýnefesı, Sýrých nary (anar), Chaglaıanserıt cevizi (jańǵaq), Gemlik zeytini (záıtún), Edremit zeytinyağı (záıtún maıy) jáne Edremit K örfezi yeşili çizik ( Green Bay Edremit (tyrylǵan záıtún maıy), Milas zeytinyağı (záıtún maıy), Ayaş domatesi (qyzanaq), Marash tarhanasy (tarhana), Ezine peyniri (irimshik), Safranbolu safrani (shafran), Aıdyn Mechık zeytinyagi (záıtún maıy) jáne Araban sarymsaǵy (sarymsaq).
Túrik ashanasy, ártúrli saqtaý jáne daıyndaý ádisterimen joǵary sapaly tabıǵı ıngredıentterdi biriktiretin tamasha gastronomıalyq dástúr, sonymen qatar kóptegen vegetarıandyq jáne vegetarıandyq dıeta nusqalaryn usynady.
