Tana myrzanyń rýy-Muryn, onyń ishinde Janaı. Qazaq halqy kóńili darhan, jany jomart, jaısań, márt jandarǵa «Myrza» degen at bergen. Tana myrza da sondaı jandardyń qatarynan bolǵan.
Tana myrza halyqtyń saýatyn ashyp, jastardy oqytý maqsatynda Ertis ózeninen 10 shaqyrym jerde meshit saldyryp, janynan eki medrese ashyp, óner adamdary men balýandardy da árqashan qoldap otyrǵan.
1850 jyldary úsh júzge saýyn aıtqan Qunanbaıdyń ákesi Óskenbaı bıdiń asyn tórt adam basqarǵan eken. Solardyń biri - Tana myrza.
El aýzynda qalǵan Tana myrza týraly birneshe ańyzǵa toqtalyp ótsek.
Tana myrzanyń dúnıege kelýi týraly ańyzda: ákesiniń túsinde shańyraqtan túsken naızaǵaı tanadaı bop jarqyrap kep, qara qazandy qaq jaryp, jerge kirip ketipti. Túsinen shoshyǵan jas jigit Sháki bıge baryp túsin jorytqan eken. «Kelinshegiń eki qabat eken, naızaǵaı shańyraǵyńnan jarqyrap kep tússe, asa aqyldy ul tabady. Qara qazandy qaq jaryp, tanadaı bop kirip ketse, ol bala qara qyldy qaq jarǵan ádil bı bolady»,-depti. Aıtqanyndaı kelinshegi ul tabady. Balanyń atyn qoıǵyzý úshin Sháki bıdi ertip kelipti. Sháki bı: «Aty Tana bolsyn, aqyldy dana bolsyn, halqyna pana bolsyn!»-dep atyn Tana dep qoıǵan eken deıdi.
Tana myrza birde batyr jortýylshy Janbıke Qaban batyrdyń aýylynyń janynan ótip bara jatyp, dalada júrgen oǵan burylǵan eken. Ol kezde Tana myrzanyń jasy egdelegen, al Qaban jastaý bolsa kerek.
- Úıge túsip qonaq bolyńyz, - degen Qabanǵa Tana myrza: - Úıińe de túser edim, qonaǵyń da bolar edim, batamdy da berer edim, biraq qazanyń taza bolsa, - depti.
- Myrza, qazanym sizge taza bolady, - degen soń, sol kúni Qabannyń qurmetti qonaǵy bolady. Tańerten attanar aldynda Tana myrza Qabanǵa: - jańa menen buıymtaı suradyń ǵoı, babań Toqtaǵul da jasynda jortýmen bolǵan eken. «Erden ıman qutylmaıdy» degen, Qudaı áýelde artyq jaratqan Toqtaǵulǵa, sol kásipti tastaǵan soń, mal men baq túgel qonypty. Meniń buıymtaıym - sen de budan bylaı jortýshylyqty toqtat. Babań Toqtaǵuldyń qasıeti men baǵy darysyn, áýmın!-dep bata beripti.
Dalaǵa shyqqanda myrza óziniń er-turmany basqa bir bóten atta ertteýli turǵanyn kóredi. Sol kezde Qaban: - Myrza, siz keshe qazanyń taza bolsyn degen soń, sizdiń maldan taza mal bolmas dep, atyńyzdy qonaq asyǵa soıyp, ornyna ózimniń myna tól atymdy erttep qoıdym, - deıdi.
-Jaraıdy, sóziń jón deıdi de, atqa qonǵan soń myrza: - Al, qaraǵym Qaban, álgi buıymtaıym-buıymtaı, sol tilegim-tilek, - dep kóńildi qoshtasyp júrip ketipti.
Mine osydan keıin myrzanyń batasy tıgen Qaban jortýyldy múldem toqtatyp, abyroıly el aǵasyna aınalypty. El qurmettep Qaban batyr dep atapty.
Birde Tana myrza qyrjynyń Surtaı aqynyna: «Meniń jaqsy jamanymdy jasyrmaı bir aýyz óleńge syıǵyzshy, naǵyz aqyn ekenińdi bileıik» - depti. Tana ózi kóse kisi eken. Sonda Surtaı bógelmesten:
Qarashy Tana myrza kósesine,
Aınymaı neǵyp tartqan sheshesine.
Aqyl-oı, baq dáýletti túgel bergen
Bitpegen saqal - murttyń esesine, - depti. Ónerine rıza bolǵan Tana ústine shapan jaýyp, astyna at mingizipti.
El aýzynda Tana myrza jaıly taraǵan áńgime-ańyzdar jeterlik.
Derekter Tarbaǵataı aýdandyq tarıhı-ólketaný murajaıynyń qorynan alynǵan.
SHQO İSB «Rýhanı jańǵyrý» óńirlik ortalyǵy
