Búginde Túrkistan oblysy tek elimizde ǵana emes, alys-jaqyn shetelge tanylyp úlgerdi. Túrki elderi úshin mádenı jáne rýhanı ómiri ortaq bolǵan qasıetti shahardyń mártebesi asqaqtaı tústi. Óıtkeni Túrkistannyń jańa kezeńge qadam basýy, qaıta jańǵyrýy taǵy bir tynysyn ashqandaı. Bul baǵytta oblys ákimdiginiń jáne Mádenıet jáne týrızm basqarmasynyń ilkimdi isteri júıeli.
Túrkistanǵa kelgen adam qazaqtyń rýhanıatymen tanysady
Búginde elimizdiń rýhanı astanasynda ár kúni túrli formattaǵy is-sharalar ótkizilip keledi. Mádenıettiń ár salasynda aýyz toltyryp aıtarlyqtaı jetistikteri bar. Bul rette oblys ákimi Darhan Satybaldynyń qoldaýy erekshe.
– Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Túrkistanǵa erekshe mártebe berý tapsyrmasyn berdi. Biz osyǵan laıyq jumys istep, mádenıet salasyn da kóterýimiz kerek. Túrki elderi uıymynyń sheshimimen Túrkistan qalasy Túrki áleminiń 2024 jylǵy týrısik astanasy bolyp tanyldy.
Bul – biz úshin Túrkistannyń tarıhyn, rýhanıatyn odan ári tanytýǵa, týrıser arqyly álemge nasıhattaýǵa tamasha múmkindik. Túrkistanǵa kelgen adam qazaqtyń rýhanıatymen, bolmysymen, mádenıetimen, tarıhymen tanysýdy kózdeıdi. Týrızmmen birge mádenıet salasy damýy tıis. Halyqaralyq deńgeıdegi óner dodalarynyń da óńir rýhanıatyn damytýǵa yqpaly zor dep esepteımin.
Túrkistanda mádenıet pen ónerge aıryqsha kóńil bólinip keledi. Óner salasynda Túrkistannyń óz brendin qalyptastyrýdy tapsyrdym. Halyqaralyq óner jobalary Túrkistandy tanyta túsedi. Bizdiń bıshilerimiz de, ánshiler men ansámblderimiz de ózimizden shyǵatyn ári Túrkistan ekenin bildirip turatyn sándi kıimmen óner kórsetýleri kerek. Túrkistan rýhanı astana bolǵandyqtan týrıser bizdiń mádenıetimizdi, ejelgi dástúrimizdi kórgisi keledi, – degen Darhan Satybaldy óńirdiń rýhanı jáne mádenı áleýetin kóterýdi tapsyrǵan bolatyn.
Óńirde rýhanıat salasyn serpiltetin jobalar júzege asyp, jumystar atqaryla bastady. Oblys basshysynyń tikeleı tapsyrmasymen Oblystyq mádenıet jáne týrızm basqarmasynyń «Kongres Hol» kópsalaly keshenine túrli baǵyttaǵy óner ujymdaryn ashý úshin 100-den astam shtat berildi. Atap aıtqanda, horeografıalyq bı ujymy, etnofolklorlyq ansámbl, bıg-bend ansambli, klasıkalyq, estradalyq, dástúrli, zamanaýı baǵyttaǵy ánshiler toptaryna mamandar qabyldandy.
Osylaısha, jańashyldyq keldi. Nátıjesinde ««Jana lep!» óner ujymy qurylyp, úlken sahnada qalyptasyp keledi. Alǵash ret «Qustar qaıtyp keledi» múzıkli sahnalanyp, óner maıtalmandary men kórermenderdiń ystyq yqylasyna bólenip úlgerdi.
Kitapqa qumar aımaq
Búginde oıyn balasynyń ózi gadjetten bas almaı, kitap betin ashýdy qıynsynyp jatqany jasyryn emes. Alaıda osylaı eken dep qarap qalý jaramas. Óńir basshysynyń kitaphana pýnkterin ashý, sonymen qatar kitap oqý mádenıetin qalyptastyrý tapsyrmasy aıasynda «Ashyq ákimdiktegi ashyq kitaphana» jobasy qolǵa alyndy.
Oblys ákimdigi ǵımaratynda jáne aýdan, qaladaǵy ákimdikterde jyljymaly kitaphana pýnkteri ashyldy. Munda memlekettik qyzmetshilerge jiger, tájirıbe beretin, iskerlikti arttyryp, memlekettik basqarý isinde bilim jetildiretin kitaptar qamtylǵan.
Tipti meshitterde de kitaphana buryshtary jasaqtaldy. Al bıyl jyl basy jaǵymdy jańalyqpen bastalyp otyr. Halyq kóp shoǵyrlanǵan bazarlarda kitaphana ashý jobasy qolǵa alyndy. Erekshe jobaǵa saı alǵash ret Túrkistan qalasyndaǵy «Qýanysh» saýda ortalyǵynda «Farab» kitaphanasynyń pýnkti ashyldy. Oǵan oblys ákiminiń osy salaǵa jaýapty orynbasary Beısen Tájibaev arnaıy qatysty. Budan bólek Saryaǵash jáne Saıram aýdandarynyń ortalyq bazarlarynda ashylyp úlgerdi. Bul bastama áli de óńirde jalǵasyp, kópke qyzmet eteri anyq. Oblys boıynsha 39 bazar bolsa, 7 myńnan astam kásipker nápaqasyn taýyp júr. Keletin adam qanshama? Demek bul da kitap oqý mádenıetin qalyptastyrýǵa úlken qadam.
Budan bólek byltyr oqyrman sany 400 myńnan asqan. «Oqıtyn ult» jobasy boıynsha «Bir el bir kitap» aksıasy, «Open library – 2023» ashyq esik kúni, «Rýhanı kerýen – Túrkistanda» is-sharasy, «Aqyldy balaǵa – syılyqqa Aqyldym» «Álemdi kitap arqyly tanımyn» oblystyq baıqaýlary qańtar aıynda «Farab» kitaphanasynan bastaý alyp, jyl sońyna deıin aýdan, qalalarda aıaqtaldy.
Oblystyń 5 jyldyǵy da kitaphanashylar nazarynan tys qalmady. «Bes jyldyqqa – bes ádebı sapar» rýhanı mádenı is-sharasy Taraz, Almaty, Astana, Qyzylorda, Shymkent qalalarynda uıymdastyryldy. Sonymen qatar, «Aýyl kitaphanalaryna 20 myń kitap» aksıasy ótkizilip, 26 myńǵa jýyq kitap jınalyp, aýyldyq kitaphanalarǵa taratyldy. 2023 jyly «Aýyl el – besigi» baǵdarlamasy aıasynda 13 mádenıet úıin kitaphanasymen birge paıdalanýǵa berildi.
Túrkistan óńiriniń 3 mádenıet mekemesi respýblıkada úzdik atandy
Árbir aýdannyń ózindik tirshiligi bolǵany sıaqty, qaıtalanbas mádenıet baǵdarlamasy da bolýy tıis degen oblys ákimi olardyń zamanaýı baǵytta jumys isteýin pysyqtady.
Bul baǵytta oblysqa qarasty aýdan, qalalardyń arasynda ótken «Ónerli ólke» oblystyq óner festıvalin tilge tıek ete alamyz. Oblystyq mádenıet jáne týrızm basqarmasynyń basshysy Ázimhan Qoılybaev bul saıystyń ónerpazdar úshin de, mádenıet qyzmetkerleri úshin de bereri mol deıdi.
– Qazirgi tańda «Túrkistan daýysy-2023» respýblıkalyq estrada ánshileriniń baıqaýy men Halyqaralyq «Voice of Turan» qazaq ánderin oryndaýshylardyń baıqaýy Túrkistan mádenıetiniń brendine aınaldy desek, qatelespeımiz.
Byltyr alǵash ret respýblıkalyq jáne halyqaralyq teatr festıvalin ótkizdik. Sonyń biri Túrkistanda teatr negizin qalaǵan Raıymbek Seıtmetov aǵamyzdyń atyndaǵy repsýblıkalyq festıvaldi aldaǵy ýaqytta dástúrli túrde ótkizýdi josparlap otyrmyz. Ol da bizdiń brendimiz bolýy úshin jumys isteımiz.
Sonymen qatar aýyldyq mádenıet oshaqtaryna qoldaý kórsetý maqsatynda «Aýyl – mádenıettiń bastaýy» aýyldyq mádenıet úıleri men klýbtardyń oblystyq baıqaýy uıymdastyryldy. Mysaly basqarmanyń ár salasy, sonyń ishinde konsert, teatr jáne kıno, kitaphana men mýzeı, til jáne onomastıka, tarıhı-mádenı mura, memlekettik shyǵarmashylyq tapsyrys aıasyndaǵy úıirmeler, taǵy basqa baǵyttarda tek oblystyq emes, respýblıkalyq, tipti halyqaralyq is-sharalar uıymdastyryldy. Munyń artynda sahna syrtyndaǵy mamandardyń eńbegi zor.
Mysaly qarapaıym kórermen úshin bir saǵattyq konserttiń ózine qanshama daıyndyq ótkiziledi. Osyndaı ter tógýlerdiń arqasynda shyǵar, «Rýhanı qazyna-2023» mádenı uıymdary men qyzmetkerleriniń respýblıkalyq festıvalinde 3 birdeı mekememiz úzdik dep tanyldy. Iaǵnı «Uly Dala Eli» ortalyǵy, «Farab» ǵylymı ámbebap kitaphanasy, Oblystyq halyq shyǵarmashylyǵy ortalyǵy oblystyq mańyzy bar úzdik mekeme atandy. Aldaǵy ýaqytta da osyndaı qarqynmen jumys isteımiz dep oılaımyn, – degen basqarma basshysy bıyl 75 is-shara ótkizýdi josparlap otyrǵanyn atap ótti.
Belgili sazger, jýrnalıs, profesor Bekjigit Serdáli Túrkistan mádenıetiniń jańa kezenin bylaı sıpattaıdy:
– Oblys ortalyǵy bolǵaly qala turǵyndary keshki ýaqyttaryn ótkizetin jer tapty. Qazir baıqap júrmin, kóp adam teatrǵa barǵysy keledi. Konsert kórgisi keledi. Bıletti tıketon arqyly alyp jatqanyn kózim shaldy. Túrkistandyq retinde aıtarym, oblystyq mádenıet basqarmasy ártúrli is-sharalar arqyly kóptiń ónerge, mádenıetke degen qushtarlyǵyn oıatty dep oılaımyn. Árıne onyń barlyǵynda aýqymdy eńbek jatyr. Ánshiler jaı shyǵyp án aıtyp, ártister sahnada ról oınap kete salmaıdy. Basqa mádenıet qyzmetkerleriniń de eńbegi jatyr.
Turaqty túrde ár demalysta aýdan ónerpazdaryn tamashaladyq. Ózara tájirıbe jınaýǵa taptyrmas alań dep bilem. Al ánshilerdiń baǵyn jaǵatyn qos baıqaýda Tólegen Muhamedjanov aǵamyz bastap, Medeý Arynbaev, Marjan Arapbaeva syndy kil myqty sazgerler tańdanysyn jasyrmady. Osyndaı jumystardan soń ýaqtyly kelip, óner adamdaryn syılaýdy úırenip jatyr. Zalda durys otyrýdyń ózi mádenıet. Aınalasy tap-taza ári záýlim mádenıet oshaqtarynda artyq birnárse isteýdiń ózi uıat, – deıdi ol.
Teatr jáne óner festıválderiniń ordasy
Jalpy, Túrkistan oblysynda 700-ge jýyq mádenıet jáne óner mekemesi halyqqa qyzmet kórsetip keledi. Onyń ishinde 400-deıi kitaphana, 250-den astam mádenıet úıleri men klýbtar, 24 mýzeı, 3 kásibı teatr, 2 ortalyq, 1 oblystyq fılarmonıa, 1 «Kongres Hol» kópsalaly kesheni, 1 kórkemsýret galereıasy, 1 «Ońtústikfılm» mekemesi, 9 saıabaq bar.
Ótken jyly Túrkistan oblysynyń 5 jyldyǵyna keń kólemde atap ótildi. 3 kásibı teatrda 15 jańa spektákl sahnalanyp, aǵymdaǵy 132 spektákl qoıyldy. Raıymbek Seıtmetovtyń 85 jyldyq mereıtoıyna oraı respýblıkalyq teatrlar festıvali uıymdastryldy.
Keles aýdanynda «Teatr jáne kórermen» halyq teatrlarynyń oblystyq baıqaýy ótkizildi. Túrkistan mýzykalyq drama teatry Ázirbaıjan respýblıkasy Baký qalasyna, Q.Jandarbekov atyndaǵy Jetisaı drama teatry Túrkıa Respýblıkasynyń Ankara qalasyna, oblystyń aýdan, qalalaryna, R.Seıtmetov atyndaǵy Túrkistan sazdy drama teatry Jambyl oblysyna gastroldik saparǵa shyqty.
Al Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy oblystyq fılarmonıa men «Kongres Hol» kópsalaly kesheninde 200-ge jýyq konsert jáne mádenı sharalar ótkizilgen. Astana qalasyndaǵy «QAZAQSTAN» ortalyq konsert zalynda Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy oblystyq fılarmonıa Shámshi ánderinen «Meniń Qazaqstanym» án keshin ótkizip, 3500-ge jýyq kórermen tamashalady. Gastról shalǵaı aýyldarda jalǵasty. Shetelderde óner kórsetti.
Sonymen qatar kúnderi «Altyn saqa» túrki tildes halyqtarynyń anımasıalyq fılmder festıvali ótti. «Mýzeıler sherýi» respýblıkalyq, oblystyq, aýdandyq mýzeılerdiń Túrkistan qalasyndaǵy kóshpeli keńeıtilgen kórmesi uıymdastyryldy.
Aýyl mádenıeti men ulttyq ónerge dem bergen...
Túrkistan oblystyq mádenıet jáne halyq shyǵarmashylyǵy ortalyǵy aýyldyq klýbtar men mádenıet úılerinde halyq shyǵarmashylyǵyn damytý, ádistemelik kómekter kórsetý maqsatynda «Mádenıeti aýyldyń...» aqparattyq tanymdyq baǵdarlamasy, «Ulttyq mura jarshysy» tanymdyq fılmder, «Túrkistan maqamdary», «Mádenıet jáne órkenıet» ádistemelik semınar men sheberlik saǵattaryn ótkizildi.
«Uly dalanyń mýzykasy» jobasy boıynsha «Araı»-2023» jas ánshilerdiń jáne is-shara júrgizýshilerdiń baıqaýy, Ulttyq dombyra kúni jáne Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń 200 jyldyǵyna arnalǵan «Kúı qudireti» respýblıkalyq kúıshiler baıqaýy uıymdastyryldy.
Keles aýdanynda «Jyr júırigi – Jarqynbek», Otyrar aýdanynda «Omartasy rýhtyń Otyrarym», Túrkistan qalasynda «Jibek jolynyń jaýhary», «Túrkistan – er túriktiń besigi» respýblıkalyq aqyndar aıtysy ótti. Oblystyń namysyn alamanda qorǵap júrgen 12 aıtysker aqynǵa birdeı shapan tigildi. Jyl sońynda Túrkistan tórinde ótken oblystyq jyr dodasynda tapsyryldy. Sonymen qatar aýdandarda oblystyq baıqaýlar ótkizilip keledi.
Túrkistanda jańa qala, ortalyq salyndy. Ǵımarattarǵa jan, turǵyndar ómirine mán beretin sala – mádenıet. Osyny tereń uǵynǵan Túrkistan jurtshylyǵy mádenıet aıdynynda jelkenin kerip, batyl júzip barady.
Tursynaı SHAMETOVA, QR Jýrnalıser odaǵynyń múshesi.
