Tarıhı kezeńderge toly HXX ǵasyr da jyl ótken saıyn bizden alystap barady. Sol ǵasyrdyń basynda patshalyq bılik qulap, komýnıstik bılikke negizdelgen Keńes ókimeti ornap, onyń qalyptasý jyldary da tarıhı oqıǵalarǵa, saıası kúresterge toly boldy. Sol kezeńde Qazaq halqynyń múddesin qorǵaǵan Alash arystary men jekelegen ult qaıratkerleri saıasat sahnasyna shyǵyp, el úshin, jer úshin, ult úshin tartystyń talasyna túsip, sol jolda jandaryn da pıda etti. Sondaı arda týǵan erlerdiń ishinde memleket jáne qoǵam qaıratkerleri Turar Rysqulovtyń alar oryny erekshe. Bıyl arda týǵan azamattyń 130 jyldyq mereıtoıyn toılaýdy kózdep otyrmyz.  

Jyl basynan beri tarıhı tulǵanyń mereıtoıyna oraı túrli is-sharalar josparlanyp, uıymdastyrylýda.  Aldaǵy ýaqytta Rysqulovtyń mereıtoıyna oraı, kindik qandary tamǵan Jambyl oblysynda konferensıalar men túrli is-sharalar ótedi dep kútilýde.  

Ult qaıratkeriniń halyq úshin sińirgen eńbegi óte zor. Sondyqtan oǵan qandaı qurmet kórsetsek te jarasady.

El úshin týǵan asyl azamat tutas túrki halqynyń saıası-ekonomıkalyq bostandyǵy úshin kúresken tulǵa desek artyq aıtqandyq bolmas edi. Sondyqtan Turar Rysqulovtyń 130 jyldyq mereıtoıy elimizdi bylaı qoıyp, túrki tildes ózge elderde toılanyp jatsa, tańqalmamaımyz!

Bilikti túrkitanýshy, dıplomt, Halyqaralyq Túrik akademıasynyń prezıdenti, senator Darhan Qydyráli myrza óz sózinde Turar Ryskulovtyń úlken masshtabtaǵy tarızhı tulǵa ekenin aıshyqtap aıtyp bergeni esimizdi. Ol:

– Osydan birmasha ýaqyt buryn Mońǵolıaǵa saparlap barǵanymda Mońǵolıa ulttyq akademıasynyń prezıdenti jáne Mońǵolıa parlamentiniń basshylary joǵary bizdi deńgeıde qarsy alǵan edi. Sol saparda kezinde mınıstr bolǵan, búginde respýblıka muraǵatynyń bas mamany Chýlýýn Dashdavaa myrza óziniń baıandamasynda: «Qazirgi Monǵolıanyń negizin qalaýshy, Ata zańyn jazyp bergen Turar Rysqulov ekenin mundaǵylardyń bári moıyndap otyr. Biz bul elden Rysqulovqa qatysty bir jarym myń betten turatyn qujatty alyp keldik» dep aıtqan edi. Osydan-aq Turar Rysqulov esimi Mońǵolıada aradaqty esim ekenin baıqaýǵa bolady, – degen bolatyn Darhan Qydyráli.

Al Tarazdaǵy Júsip Balasaǵun atyndaǵy ýnıversıttetiń Túrkistan ólkesi tarıhı zertteý ortalyǵynyń dırektory Ordaly Qońyratbaev Qazaq memleketiniń qalyptasýynda Turar Rysqulovtyń saıası sıpatyna naqtylaı toqtala kelip:

– Bizdiń ortalyq «Túrkistan búrosy egemendik ıdeıasynyń jarshysy» dep atalatyn kitapty jaryqqa shyǵardyq. Bul – kitapqa materıaldar jınaý ońaı bolǵan joq. Munda Turar Rysqulovtyń búrony kurýy men onyń jumysy jaıynda keńinen aıtylǵan. Biraq bir jyldan keıin osy búrony ózi japty.

Alaıda búronyń túrki halyqtarynyń múddesin qorǵaýdaǵy roli zor. Keńester Odaǵynda buryn-sońdy mundaı iri musylman uıymy bolǵan emes. Saıasatqa yqpaly da kúshti bolǵan. 1920 jyly Turar Rysqulov Máskeýge baryp, Lenın men Stalınnen Túrkistannyń egemendigin talap etken. Ókinishke qaraı, ol óziniń ıdeıasyn ótkize almaǵan soń, otstavkaǵa ketýge májbúr boldy. Jalpy, Musylman búrosy týraly Táshkent muraǵatynda áli de qupıasy ashylmaǵan qujattar bar. Sáti túsken kezde sol qujattarǵa da qolymyz jeter dep otyrmyz, – deıdi maıtalman zertteýshi.

Mine, Ordaly Qońyratbaevtyń osy sózinen-aq Turar Rysqulovtyń kózdegen maqsaty qanshalyqty aýqymdy bolǵanyn baıqaýǵa bolady.

Sóz joq, Rysqulovtan keıin Reseıde túrki tildes elderdiń múddesin kózdeıtin Túrkistan búrosy syndy irgeli uıym qurylmaǵanynyn eskersek, túrikshil saıası tulǵanyń kózdegen maqsaty, saıası ambısıasy qanshylyqty aýqymdy bolǵanyn anyq baıqaýǵa bolady. Ol bul jolda jan aıamaı kúreskenin bárimiz bilemiz. Osy jolda janyn pıda etti.

Búginde Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń samıti uıymdastyrylyp, Rysqulovty kózdegen maqsat-múddesi qaıtadan kógerip, kókteýde. Atalǵan keńestiń órisin keńeıtip, jumysyn jandandyrýda Turar Rysqulovtyń saıası kúres tájirıbesin basshylyqqa alýdyń mańyzy zor dep esepteımiz.

Qazirgi tańda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ta Túrki tildes memleketter uıymynyń qýatty uıymǵa aınalýy úshin bar-kúsh jigerin jumysap keledi. Prezıdentimiz Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń VIII samıtinde sóılegen sózinde tamyry bir, tarıhy ortaq elderdiń aýyzbirshiligin arttyra túsýdiń mańyzyna toqtalǵany esimizde.

– Biz osy kezeńde irgemizdi bekitip, eńsemizdi tiktedik. Memleketterimizdiń arasyndaǵy dostyq qatynasty nyǵaıta tústik. Bıyldyń ózinde eki ret bas qosyp, joǵary deńgeıde Samıt ótkizdik. Bul – myzǵymas baýyrlastyǵymyzdyń aıqyn kórinisi. Qazaqta «Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» degen ulaǵatty sóz bar. Osy jerde jınalǵan elderdiń joǵary deńgeıdegi ókilderiniń nıeti túzý. Biz barlyq memleketterdi yntymaqtastyqqa shaqyramyz, sondyqtan búgingi basqosý tamyry bir, tarıhy ortaq elderdiń aýyzbirshiligin arttyra túseri sózsiz, – dedi Qazaqstan prezıdenti.

Prezıdent sózinen Turar Rysqulovtyń arman-maqsaty qaıtadan búr jaryp, túrki tildes halyqtardyń dostyǵy arta bastaǵanyn baıqaýǵa bolady. Respýblıka kóleminde toılanatyn Rusqulovtyń 130 jyldyq mereıtoıy Túrki tildes memleketter uıymynyń jumysyn jandandyryp, jańa kezeńge shyǵaratyny anyq. Laıym solaı bolǵaı.