Tarihi kezeńderge toly HXX ǵasyr da jyl ótken saiyn bizden alystap barady. Sol ǵasyrdyń basynda patshalyq bilik qulap, kommýnistik bilikke negizdelgen Keńes ókimeti ornap, onyń qalyptasý jyldary da tarihi oqiǵalarǵa, saiasi kúresterge toly boldy. Sol kezeńde Qazaq halqynyń múddesin qorǵaǵan Alash arystary men jekelegen ult qairatkerleri saiasat sahnasyna shyǵyp, el úshin, jer úshin, ult úshin tartystyń talasyna túsip, sol jolda jandaryn da pida etti. Sondai arda týǵan erlerdiń ishinde memleket jáne qoǵam qairatkerleri Turar Rysqulovtyń alar oryny erekshe. Biyl arda týǵan azamattyń 130 jyldyq mereitoiyn toilaýdy kózdep otyrmyz.
Jyl basynan beri tarihi tulǵanyń mereitoiyna orai túrli is-sharalar josparlanyp, uiymdastyrylýda. Aldaǵy ýaqytta Rysqulovtyń mereitoiyna orai, kindik qandary tamǵan Jambyl oblysynda konferentsiialar men túrli is-sharalar ótedi dep kútilýde.
Ult qairatkeriniń halyq úshin sińirgen eńbegi óte zor. Sondyqtan oǵan qandai qurmet kórsetsek te jarasady.
El úshin týǵan asyl azamat tutas túrki halqynyń saiasi-ekonomikalyq bostandyǵy úshin kúresken tulǵa desek artyq aitqandyq bolmas edi. Sondyqtan Turar Rysqulovtyń 130 jyldyq mereitoiy elimizdi bylai qoiyp, túrki tildes ózge elderde toilanyp jatsa, tańqalmamaimyz!
Bilikti túrkitanýshy, diplomt, Halyqaralyq Túrik akademiiasynyń prezidenti, senator Darhan Qydyráli myrza óz sózinde Turar Ryskulovtyń úlken masshtabtaǵy tarizhi tulǵa ekenin aishyqtap aityp bergeni esimizdi. Ol:
– Osydan birmasha ýaqyt buryn Mońǵoliiaǵa saparlap barǵanymda Mońǵoliia ulttyq akademiiasynyń prezidenti jáne Mońǵoliia parlamentiniń basshylary joǵary bizdi deńgeide qarsy alǵan edi. Sol saparda kezinde ministr bolǵan, búginde respýblika muraǵatynyń bas mamany Chýlýýn Dashdavaa myrza óziniń baiandamasynda: «Qazirgi Monǵoliianyń negizin qalaýshy, Ata zańyn jazyp bergen Turar Rysqulov ekenin mundaǵylardyń bári moiyndap otyr. Biz bul elden Rysqulovqa qatysty bir jarym myń betten turatyn qujatty alyp keldik» dep aitqan edi. Osydan-aq Turar Rysqulov esimi Mońǵoliiada aradaqty esim ekenin baiqaýǵa bolady, – degen bolatyn Darhan Qydyráli.
Al Tarazdaǵy Júsip Balasaǵun atyndaǵy ýniversittetiń Túrkistan ólkesi tarihi zertteý ortalyǵynyń direktory Ordaly Qońyratbaev Qazaq memleketiniń qalyptasýynda Turar Rysqulovtyń saiasi sipatyna naqtylai toqtala kelip:
– Bizdiń ortalyq «Túrkistan biýrosy egemendik ideiasynyń jarshysy» dep atalatyn kitapty jaryqqa shyǵardyq. Bul – kitapqa materialdar jinaý ońai bolǵan joq. Munda Turar Rysqulovtyń biýrony kurýy men onyń jumysy jaiynda keńinen aitylǵan. Biraq bir jyldan keiin osy biýrony ózi japty.
Alaida biýronyń túrki halyqtarynyń múddesin qorǵaýdaǵy roli zor. Keńester Odaǵynda buryn-sońdy mundai iri musylman uiymy bolǵan emes. Saiasatqa yqpaly da kúshti bolǵan. 1920 jyly Turar Rysqulov Máskeýge baryp, Lenin men Stalinnen Túrkistannyń egemendigin talap etken. Ókinishke qarai, ol óziniń ideiasyn ótkize almaǵan soń, otstavkaǵa ketýge májbúr boldy. Jalpy, Musylman biýrosy týraly Táshkent muraǵatynda áli de qupiiasy ashylmaǵan qujattar bar. Sáti túsken kezde sol qujattarǵa da qolymyz jeter dep otyrmyz, – deidi maitalman zertteýshi.
Mine, Ordaly Qońyratbaevtyń osy sózinen-aq Turar Rysqulovtyń kózdegen maqsaty qanshalyqty aýqymdy bolǵanyn baiqaýǵa bolady.
Sóz joq, Rysqulovtan keiin Reseide túrki tildes elderdiń múddesin kózdeitin Túrkistan biýrosy syndy irgeli uiym qurylmaǵanynyn eskersek, túrikshil saiasi tulǵanyń kózdegen maqsaty, saiasi ambitsiiasy qanshylyqty aýqymdy bolǵanyn anyq baiqaýǵa bolady. Ol bul jolda jan aiamai kúreskenin bárimiz bilemiz. Osy jolda janyn pida etti.
Búginde Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń sammiti uiymdastyrylyp, Rysqulovty kózdegen maqsat-múddesi qaitadan kógerip, kókteýde. Atalǵan keńestiń órisin keńeitip, jumysyn jandandyrýda Turar Rysqulovtyń saiasi kúres tájiribesin basshylyqqa alýdyń mańyzy zor dep esepteimiz.
Qazirgi tańda Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaev ta Túrki tildes memleketter uiymynyń qýatty uiymǵa ainalýy úshin bar-kúsh jigerin jumysap keledi. Prezidentimiz Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesiniń VIII sammitinde sóilegen sózinde tamyry bir, tarihy ortaq elderdiń aýyzbirshiligin arttyra túsýdiń mańyzyna toqtalǵany esimizde.
– Biz osy kezeńde irgemizdi bekitip, eńsemizdi tiktedik. Memleketterimizdiń arasyndaǵy dostyq qatynasty nyǵaita tústik. Biyldyń ózinde eki ret bas qosyp, joǵary deńgeide Sammit ótkizdik. Bul – myzǵymas baýyrlastyǵymyzdyń aiqyn kórinisi. Qazaqta «Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» degen ulaǵatty sóz bar. Osy jerde jinalǵan elderdiń joǵary deńgeidegi ókilderiniń nieti túzý. Biz barlyq memleketterdi yntymaqtastyqqa shaqyramyz, sondyqtan búgingi basqosý tamyry bir, tarihy ortaq elderdiń aýyzbirshiligin arttyra túseri sózsiz, – dedi Qazaqstan prezidenti.
Prezident sózinen Turar Rysqulovtyń arman-maqsaty qaitadan búr jaryp, túrki tildes halyqtardyń dostyǵy arta bastaǵanyn baiqaýǵa bolady. Respýblika kóleminde toilanatyn Rusqulovtyń 130 jyldyq mereitoiy Túrki tildes memleketter uiymynyń jumysyn jandandyryp, jańa kezeńge shyǵaratyny anyq. Laiym solai bolǵai.
