Reforma merıtokratıa men ádildikti ornatý úshin qajet - Májilis tóraǵasy

Dalanews 31 mam. 2022 04:54 614

Májilis Tóraǵasy Erlan Qoshanov jumys saparymen Mańǵystaý oblysyna bardy.  Palata Spıkeri aldymen Mańǵystaý oblysynyń jurtshylyǵymen kezdesti.

Jıynda Erlan Qoshanov elimizdegi eleýli oqıǵa qarsańynda Mańǵystaý óńirine arnaıy kelgenin aıtyp, aldaǵy referendýmnyń mán-mańyzyna erekshe toqtaldy.

Májilis Tóraǵasy mańǵystaýlyqtardyń Prezıdenttiń saıasaty men jańa bastamalaryna únemi qoldaý kórsetip júrgenine nazar aýdardy.

El aldynda turǵan bıik maqsattarǵa qol jetkizý úshin halqymyzǵa aýyzbirlik kerek. Endigi kezekte Prezıdentimizdiń janyna toptasyp, el ómirine oń ózgeris ákeletin reformalardy júzege asyrýǵa atsalysýǵa tıispiz. Osy oraıda mańǵystaýlyq azamattarymyzdyń Memleket basshysyna tirek bolatynyna senimdimiz, – dedi Erlan Qoshanov.

Májilis Tóraǵasy Prezıdent reformalarynyń basym baǵyttaryn túsindirip, jańa normalarǵa jaıly keńirek aıtyp berdi.

– Partıalardy tirkeý talaptarynyń tómendeýi – jańa saıası birlestikterdiń paıda bolýyna jol ashady. Munyń bári eldiń saıası ómirin jandandyratyny sózsiz. Parlamenttegi talqylaý da qyza túseri anyq. Memleket basshysynyń pikirtalas kóshede emes, Májilis pen máslıhatta bolýy kerek degen sózi is júzine asýda. Endi óz kúshine sengen adamnyń majorıtarlyq saılaý júıesi arqyly depýtat bolýyna múmkindigi bar. Mańǵystaýda ondaı azamattar jetkilikti dep oılaımyn, – dedi Palata Spıkeri.

Sonymen qatar Erlan Qoshanov Konstıtýsıalyq sottyń qurylyp, Adam quqyqtary jónindegi ýákilge konstıtýsıalyq mártebe berilýi ádildik izdegen azamattar úshin jańa múmkindikterge jol ashatynyn atap ótti.

Sondaı-aq Palata Tóraǵasy Konstıtýsıadaǵy jerdiń jáne tabıǵı resýrstardyń ıesi halyq degen normaǵa qatysty óz oıyn bildirdi.

– Bul ózgertýdi Memleket basshysy ózi usyndy. Onyń quqyqtyq máninen góri, ıdeologıalyq, saıası jáne moraldik salmaǵy óte zor. Óıtkeni, baıtaq jerimizdiń bir ǵana ıesi bolýy múmkin. Ol – halyq. Osy ózgertýmen biz bul qaǵıdany taǵy da bir shegelep otyrmyz. Bul norma ár adamnyń óz týǵan jerine degen jaýapkershiligin arttyra túsedi. Bir ǵana mysal, Bozjyra shatqalyndaǵy oqıǵa bárimizdiń esimizde. Sol joly sizder óz ólkelerińizge nemquraıly qaramaıtyndyqtaryńyzdy kórsettińizder. Bul – týǵan jerge degen qamqorlyqtyń jarqyn kórinisi. Almatydaǵy Kókjaılaý máselesi de esterińizde bolar. Prezıdent osyndaı mańyzdy máseleler boıynsha árdaıym halyqtyń pikirine qulaq asyp, árdaıym ádil sheshim qabyldap otyr, – dedi Májilis Spıkeri.

Erlan Qoshanov konstıtýsıalyq reforma merıtokratıa men ádildikti ornatý úshin qajet ekenin atap ótti.

– Azamattar eldiń ómirine aralasyp, qyzmettik jáne áleýmettik órleýge teń múmkindik alýy kerek. Saıası ózgerister eline adal, qolynan is keletin, aqyl-oıy ushqyr árbir azamattyń jolyn ashý úshin qolǵa alyndy. Sondaı-aq bul túzetýler monopolıa men olıgopolıany joıyp, bıznespen erkin aınalysýǵa múmkindik beredi. Jalpy alǵanda, Prezıdent reformalary eldiń basqarý modelin túbegeıli ózgertedi, – dedi Palata Tóraǵasy.

Kezdesýde Palata Spıkeri Mańǵystaý óńirindegi birqatar máselelerge toqtalyp ótti. Olar – aýyz sýmen qamtamasyz etý, jumyssyzdyq, jem-shóp tapshylyǵy jáne taǵy basqa áleýmettik jaıttar.

Erlan Qoshanovtyń aıtýynsha, oblystyń uzaqmerzimdi áleýmettik-ekonomıkalyq damýy Prezıdentimizdiń erekshe nazarynda. Memleket basshysynyń tapsyrmasymen byltyr óńir damýynyń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan Keshendi jospary qabyldanǵan.

– Bir ǵana keshendi jospardyń aıasynda aımaqta biraz iri másele sheshimin tapqaly otyr. Endigi negizgi mindet – ony tolyq iske asyrý. Bul Májilis depýtattarynyń, «AMANAT» partıasynyń baqylaýynda bolady. Qajet bolǵan jaǵdaıda Parlamenttik tyńdaý ótkizemiz, – dedi «AMANAT» partıasynyń Tóraǵasy.

Erlan Qoshanov partıanyń jańa jaǵdaıda jumys isteýge daıyn ekenin aıtyp, onyń qataryna memleketshil azamattar kelýi kerektigine erekshe mán berdi.

Sóz sońynda Erlan Qoshanov oblys jurtshylyǵyna respýblıkalyq referendýmǵa belsendi atsalysýǵa shaqyrdy.

Sonymen qatar Palata Spıkeri jumys sapary barysynda «AMANAT» partıasynyń oblystyq fılıalynyń jumysymen tanysyp, Analar keńesiniń múshelerimen kezdesti. Onda kóp balaly analar máselesin talqylap, olardy tolǵandyryp otyrǵan eń ózekti suraqtarǵa jaýap berdi.


Sapar barysynda  Májilis Tóraǵasy Sh.Esenov atyndaǵy Kaspıı memlekettik tehnologıalar men ınjınırıń ýnıversıtetin aralap, oqytýshylarmen jáne stýdenttermen áńgimelesti. Aldaǵy saıası naýqanǵa ún qosyp, elimizdiń jarqyn bolashaǵy jolynda aıanbaı qyzmet etýge shaqyrdy.

Sonymen birge Erlan Qoshanov «Qoshqar ata» qaldyq qoımasyna baryp, óńir ekologıasyn jaqsartý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystarmen tanysty.

Sapar sońynda «Total» kompanıasyna baryp, munaı ken oryndaryndaǵy jumyskerlermen sóılesip, referendýmnyń mán-mańyzyn talqylady.

Óz kezeginde Mańǵystaý munaıshylary Prezıdenttiń saıası reformalaryn qoldaıtyndyqtaryn jetkizip, referendýmǵa qatysatyndyqtaryn aıtty.

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar