Jiynda Erlan Qoshanov elimizdegi eleýli oqiǵa qarsańynda Mańǵystaý óńirine arnaiy kelgenin aityp, aldaǵy referendýmnyń mán-mańyzyna erekshe toqtaldy.
Májilis Tóraǵasy mańǵystaýlyqtardyń Prezidenttiń saiasaty men jańa bastamalaryna únemi qoldaý kórsetip júrgenine nazar aýdardy.
El aldynda turǵan biik maqsattarǵa qol jetkizý úshin halqymyzǵa aýyzbirlik kerek. Endigi kezekte Prezidentimizdiń janyna toptasyp, el ómirine oń ózgeris ákeletin reformalardy júzege asyrýǵa atsalysýǵa tiispiz. Osy oraida mańǵystaýlyq azamattarymyzdyń Memleket basshysyna tirek bolatynyna senimdimiz, – dedi Erlan Qoshanov.
Májilis Tóraǵasy Prezident reformalarynyń basym baǵyttaryn túsindirip, jańa normalarǵa jaily keńirek aityp berdi.
– Partiialardy tirkeý talaptarynyń tómendeýi – jańa saiasi birlestikterdiń paida bolýyna jol ashady. Munyń bári eldiń saiasi ómirin jandandyratyny sózsiz. Parlamenttegi talqylaý da qyza túseri anyq. Memleket basshysynyń pikirtalas kóshede emes, Májilis pen máslihatta bolýy kerek degen sózi is júzine asýda. Endi óz kúshine sengen adamnyń majoritarlyq sailaý júiesi arqyly depýtat bolýyna múmkindigi bar. Mańǵystaýda ondai azamattar jetkilikti dep oilaimyn, – dedi Palata Spikeri.
Sonymen qatar Erlan Qoshanov Konstitýtsiialyq sottyń qurylyp, Adam quqyqtary jónindegi ýákilge konstitýtsiialyq mártebe berilýi ádildik izdegen azamattar úshin jańa múmkindikterge jol ashatynyn atap ótti.
Sondai-aq Palata Tóraǵasy Konstitýtsiiadaǵy jerdiń jáne tabiǵi resýrstardyń iesi halyq degen normaǵa qatysty óz oiyn bildirdi.
– Bul ózgertýdi Memleket basshysy ózi usyndy. Onyń quqyqtyq máninen góri, ideologiialyq, saiasi jáne moraldik salmaǵy óte zor. Óitkeni, baitaq jerimizdiń bir ǵana iesi bolýy múmkin. Ol – halyq. Osy ózgertýmen biz bul qaǵidany taǵy da bir shegelep otyrmyz. Bul norma ár adamnyń óz týǵan jerine degen jaýapkershiligin arttyra túsedi. Bir ǵana mysal, Bozjyra shatqalyndaǵy oqiǵa bárimizdiń esimizde. Sol joly sizder óz ólkelerińizge nemquraily qaramaityndyqtaryńyzdy kórsettińizder. Bul – týǵan jerge degen qamqorlyqtyń jarqyn kórinisi. Almatydaǵy Kókjailaý máselesi de esterińizde bolar. Prezident osyndai mańyzdy máseleler boiynsha árdaiym halyqtyń pikirine qulaq asyp, árdaiym ádil sheshim qabyldap otyr, – dedi Májilis Spikeri.
Erlan Qoshanov konstitýtsiialyq reforma meritokratiia men ádildikti ornatý úshin qajet ekenin atap ótti.
– Azamattar eldiń ómirine aralasyp, qyzmettik jáne áleýmettik órleýge teń múmkindik alýy kerek. Saiasi ózgerister eline adal, qolynan is keletin, aqyl-oiy ushqyr árbir azamattyń jolyn ashý úshin qolǵa alyndy. Sondai-aq bul túzetýler monopoliia men oligopoliiany joiyp, biznespen erkin ainalysýǵa múmkindik beredi. Jalpy alǵanda, Prezident reformalary eldiń basqarý modelin túbegeili ózgertedi, – dedi Palata Tóraǵasy.
Kezdesýde Palata Spikeri Mańǵystaý óńirindegi birqatar máselelerge toqtalyp ótti. Olar – aýyz sýmen qamtamasyz etý, jumyssyzdyq, jem-shóp tapshylyǵy jáne taǵy basqa áleýmettik jaittar.
Erlan Qoshanovtyń aitýynsha, oblystyń uzaqmerzimdi áleýmettik-ekonomikalyq damýy Prezidentimizdiń erekshe nazarynda. Memleket basshysynyń tapsyrmasymen byltyr óńir damýynyń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan Keshendi jospary qabyldanǵan.
– Bir ǵana keshendi jospardyń aiasynda aimaqta biraz iri másele sheshimin tapqaly otyr. Endigi negizgi mindet – ony tolyq iske asyrý. Bul Májilis depýtattarynyń, «AMANAT» partiiasynyń baqylaýynda bolady. Qajet bolǵan jaǵdaida Parlamenttik tyńdaý ótkizemiz, – dedi «AMANAT» partiiasynyń Tóraǵasy.
Erlan Qoshanov partiianyń jańa jaǵdaida jumys isteýge daiyn ekenin aityp, onyń qataryna memleketshil azamattar kelýi kerektigine erekshe mán berdi.
Sóz sońynda Erlan Qoshanov oblys jurtshylyǵyna respýblikalyq referendýmǵa belsendi atsalysýǵa shaqyrdy.
Sonymen qatar Palata Spikeri jumys sapary barysynda «AMANAT» partiiasynyń oblystyq filialynyń jumysymen tanysyp, Analar keńesiniń múshelerimen kezdesti. Onda kóp balaly analar máselesin talqylap, olardy tolǵandyryp otyrǵan eń ózekti suraqtarǵa jaýap berdi.
Sapar barysynda Májilis Tóraǵasy Sh.Esenov atyndaǵy Kaspii memlekettik tehnologiialar men injiniring ýniversitetin aralap, oqytýshylarmen jáne stýdenttermen áńgimelesti. Aldaǵy saiasi naýqanǵa ún qosyp, elimizdiń jarqyn bolashaǵy jolynda aianbai qyzmet etýge shaqyrdy.
Sonymen birge Erlan Qoshanov «Qoshqar ata» qaldyq qoimasyna baryp, óńir ekologiiasyn jaqsartý baǵytynda atqarylyp jatqan jumystarmen tanysty.
Sapar sońynda «Total» kompaniiasyna baryp, munai ken oryndaryndaǵy jumyskerlermen sóilesip, referendýmnyń mán-mańyzyn talqylady.
Óz kezeginde Mańǵystaý munaishylary Prezidenttiń saiasi reformalaryn qoldaityndyqtaryn jetkizip, referendýmǵa qatysatyndyqtaryn aitty.
