El Prezidenti Qasym-Jomart Toqaev óziniń biylǵy «Jańa Qazaqstan: jańarý men jańǵyrý joly» atty Joldaýynda konstitýtsiialyq reformalardyń bastalatyny týraly málimdegen bolatyn. Sebebi, saiasi júieni túbegeili jańartý qajet, qoǵamnyń suranysy da – osy.
Al, 29 sáýirde ótken Qazaqstan halqy Assambleiasynyń kezekti sezinde Memleket basshysy Ata zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zań jobasyn halyq talqysyna salyp, referendýmǵa shyǵarýdy usyndy. Halyq óziniń keleshek taǵdyryn ózi sheshýi tiis delindi. Referendým ótkizý kúni retinde maýsymnyń 5-i belgilenip otyr, – dedi oblystyq qoǵamdyq shtabtyń tóraǵasy Oleg Chernyshov.
Konstitýtsiiaǵa engizilgeli otyrǵan ózgeristerdi negizinen úsh topqa bólip qarastyrýǵa bolady. Birinshisi Prezidenttiń ókilettigin shekteýdi, ekinshisi eldegi sailaý júiesin jetildirýdi, úshinshisi azamattardyń quqyǵyn qorǵaýdy kózdeidi. Shtab músheleri osy reformalardyń árqaisysyn jiti uǵyndyryp, qoǵamǵa naqty tigizer paidasyna toqtaldy.
Shtab múshesi, áleýmettanýshy Eleonora Stoliarova alda ótetin referendýmdy mańyzdy tarihi oqiǵa dep baǵalap, josparlanǵan reformalardyń naqty iske asýy aldaǵy referendýmnyń nátijesine tikelei bailanysty ekenin atap kórsetti.
Biz otyz jyl boiy demokratiialyq qoǵam qurýǵa tyrystyq. Al demokratiia degenimiz – halyqtyń ózin-ózi basqarýy. Shynyn aitý kerek, sońǵy on jylda elde demokratiianyń tapshylyǵy qatty sezildi. Álbette, demokratiialandyrý protsesiniń sheksiz ekeni túsinikti, desek te onyń qazirgi kólemi – bizdiń qoǵam úshin tym az. Azamattyq beibitshilikti, qoǵamnyń qaýipsizdigin, el ekonomikasynyń órkendeýin qalasaq, naq osy demokratiialandyrý máselesine beijai qaraýǵa bolmaidy. Taǵy bir atap óterlik jait, búgingi tańda bilikke, sailaý úrdisine degen halyqtyń senimi tómendep ketken. Aldaǵy referendýmdy barynsha ashyq, ádil ótkizý asa mańyzdy, keleshek bizdiń damýymyz osy naýqanǵa tikelei bailanysty bolyp otyr, – dedi áleýmettanýshy ǵalym óz sózinde.
Konstitýtsiialyq reformalar el Prezidentiniń bastamasy bolsa da, ol eń aldymen halyqtyń suranys-tileginen týyndap otyr. Kezdesýge qatysqan oblys prokýratýrasy ardagerler keńesiniń tóraǵasy Ǵaziz Naizabaev referendýmǵa qatysty osyndai óz oi-pikirimen bólisti.
– Buqaralyq aqparat quraldary arqyly tarap jatqan Konstitýtsiiaǵa engizilgeli otyrǵan ózgerister men tolyqtyrýlardy zań salasynyń mamany retinde muqiiat zerdelep shyqtym. Reforma negizinen úsh maqsatty kózdeidi, olar – sýperprezidenttik basqarý júiesinen prezidenttik júiege kóshý, qoǵamdy demokratiialandyrý jáne azamattar quqyǵyn barynsha qorǵaý. Bunyń bári de – durys qadamdar. Jalpy, atalǵan máseleni referendýmǵa shyǵarýdyń ózi-aq – demokratiianyń kórinisi. 1995 jyly osy Ata zań qabyldanǵanda ǵana referendým ótti de, odan keiingi tórt ret engizilgen ózgerister Parlament qabyrǵasynda maquldana salǵan. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda sýperprezidenttik model kerek te bolǵan shyǵar. Al, qazirgi jaǵdaida bir adamnyń qolyna sheksiz bilik bergen durys emes. Prezidenttiń partiia basshylyǵynan ketýi de, eshbir partiiaǵa múshe bolmaýy da – qisyndy ári ádiletti sheshimder, – dedi Ǵaziz Naizabaev.
Oleg Chernyshovtyń aitýynsha, 5 maýsymda ózgerister halyq tarapynan maquldansa, Ata zańnyń jańartylǵan nusqasy óz kúshine tek keler jyldyń 1 qańtarynan bastap qana enedi. Osy aralyqta eldegi kóptegen zańdar men normativtik-quqyqtyq aktiler ózgeriske ushyraidy, jańadan qabyldanady.
– Shyǵystyń shalǵai aýylyndaǵy azamat qurylǵaly otyrǵan Konstitýtsiialyq sotqa qalai júgine alady? Mine, osy sekildi mehanizmderdi retteitin arnaiy zań osy merzim ishinde ázirlenýi tiis. Eger, bul zańdar naqty iske aspasa, halyqtyń bilikke degen senimi múldem joǵalýy yqimal. Úkimettik emes uiymdar da osy zańdardyń ázirlenýine atsalysýy kerek. Menińshe, referendýmǵa azamattardyń kópshiligi qatysady, basym bóligi «iá» dep daýys beredi, – dedi Oleg Chernyshov.
«Ádildik joly» birlestigi oblystyq filialynyń basshysy Ádil Pishenov halyq arasynda Ata zańǵa engizilgeli otyrǵan ózgeristerge qatysty kóptegen saýaldar bar ekenin aityp, túsindirý jumystaryn barynsha shiraq ári jan-jaqty ótkizý qajettigin atap ótti.
Jiynǵa qatysqan oblys óńirlerindegi úkimettik emes uiymdar ókilderi aldaǵy referendýmnyń mańyzyn atap, jyl sońyna deiin qabyldanatyn zańdardyń halyq údesinen shyǵaryna senim bildirdi.
