El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev óziniń bıylǵy «Jańa Qazaqstan: jańarý men jańǵyrý joly» atty Joldaýynda konstıtýsıalyq reformalardyń bastalatyny týraly málimdegen bolatyn. Sebebi, saıası júıeni túbegeıli jańartý qajet, qoǵamnyń suranysy da – osy.
Al, 29 sáýirde ótken Qazaqstan halqy Assambleıasynyń kezekti sezinde Memleket basshysy Ata zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zań jobasyn halyq talqysyna salyp, referendýmǵa shyǵarýdy usyndy. Halyq óziniń keleshek taǵdyryn ózi sheshýi tıis delindi. Referendým ótkizý kúni retinde maýsymnyń 5-i belgilenip otyr, – dedi oblystyq qoǵamdyq shtabtyń tóraǵasy Oleg Chernyshov.
Konstıtýsıaǵa engizilgeli otyrǵan ózgeristerdi negizinen úsh topqa bólip qarastyrýǵa bolady. Birinshisi Prezıdenttiń ókilettigin shekteýdi, ekinshisi eldegi saılaý júıesin jetildirýdi, úshinshisi azamattardyń quqyǵyn qorǵaýdy kózdeıdi. Shtab músheleri osy reformalardyń árqaısysyn jiti uǵyndyryp, qoǵamǵa naqty tıgizer paıdasyna toqtaldy.
Shtab múshesi, áleýmettanýshy Eleonora Stolárova alda ótetin referendýmdy mańyzdy tarıhı oqıǵa dep baǵalap, josparlanǵan reformalardyń naqty iske asýy aldaǵy referendýmnyń nátıjesine tikeleı baılanysty ekenin atap kórsetti.
Biz otyz jyl boıy demokratıalyq qoǵam qurýǵa tyrystyq. Al demokratıa degenimiz – halyqtyń ózin-ózi basqarýy. Shynyn aıtý kerek, sońǵy on jylda elde demokratıanyń tapshylyǵy qatty sezildi. Álbette, demokratıalandyrý prosesiniń sheksiz ekeni túsinikti, desek te onyń qazirgi kólemi – bizdiń qoǵam úshin tym az. Azamattyq beıbitshilikti, qoǵamnyń qaýipsizdigin, el ekonomıkasynyń órkendeýin qalasaq, naq osy demokratıalandyrý máselesine beıjaı qaraýǵa bolmaıdy. Taǵy bir atap óterlik jaıt, búgingi tańda bılikke, saılaý úrdisine degen halyqtyń senimi tómendep ketken. Aldaǵy referendýmdy barynsha ashyq, ádil ótkizý asa mańyzdy, keleshek bizdiń damýymyz osy naýqanǵa tikeleı baılanysty bolyp otyr, – dedi áleýmettanýshy ǵalym óz sózinde.
Konstıtýsıalyq reformalar el Prezıdentiniń bastamasy bolsa da, ol eń aldymen halyqtyń suranys-tileginen týyndap otyr. Kezdesýge qatysqan oblys prokýratýrasy ardagerler keńesiniń tóraǵasy Ǵazız Naızabaev referendýmǵa qatysty osyndaı óz oı-pikirimen bólisti.
– Buqaralyq aqparat quraldary arqyly tarap jatqan Konstıtýsıaǵa engizilgeli otyrǵan ózgerister men tolyqtyrýlardy zań salasynyń mamany retinde muqıat zerdelep shyqtym. Reforma negizinen úsh maqsatty kózdeıdi, olar – sýperprezıdenttik basqarý júıesinen prezıdenttik júıege kóshý, qoǵamdy demokratıalandyrý jáne azamattar quqyǵyn barynsha qorǵaý. Bunyń bári de – durys qadamdar. Jalpy, atalǵan máseleni referendýmǵa shyǵarýdyń ózi-aq – demokratıanyń kórinisi. 1995 jyly osy Ata zań qabyldanǵanda ǵana referendým ótti de, odan keıingi tórt ret engizilgen ózgerister Parlament qabyrǵasynda maquldana salǵan. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda sýperprezıdenttik model kerek te bolǵan shyǵar. Al, qazirgi jaǵdaıda bir adamnyń qolyna sheksiz bılik bergen durys emes. Prezıdenttiń partıa basshylyǵynan ketýi de, eshbir partıaǵa múshe bolmaýy da – qısyndy ári ádiletti sheshimder, – dedi Ǵazız Naızabaev.
Oleg Chernyshovtyń aıtýynsha, 5 maýsymda ózgerister halyq tarapynan maquldansa, Ata zańnyń jańartylǵan nusqasy óz kúshine tek keler jyldyń 1 qańtarynan bastap qana enedi. Osy aralyqta eldegi kóptegen zańdar men normatıvtik-quqyqtyq aktiler ózgeriske ushyraıdy, jańadan qabyldanady.
– Shyǵystyń shalǵaı aýylyndaǵy azamat qurylǵaly otyrǵan Konstıtýsıalyq sotqa qalaı júgine alady? Mine, osy sekildi mehanızmderdi retteıtin arnaıy zań osy merzim ishinde ázirlenýi tıis. Eger, bul zańdar naqty iske aspasa, halyqtyń bılikke degen senimi múldem joǵalýy yqımal. Úkimettik emes uıymdar da osy zańdardyń ázirlenýine atsalysýy kerek. Menińshe, referendýmǵa azamattardyń kópshiligi qatysady, basym bóligi «ıá» dep daýys beredi, – dedi Oleg Chernyshov.
«Ádildik joly» birlestigi oblystyq fılıalynyń basshysy Ádil Pishenov halyq arasynda Ata zańǵa engizilgeli otyrǵan ózgeristerge qatysty kóptegen saýaldar bar ekenin aıtyp, túsindirý jumystaryn barynsha shıraq ári jan-jaqty ótkizý qajettigin atap ótti.
Jıynǵa qatysqan oblys óńirlerindegi úkimettik emes uıymdar ókilderi aldaǵy referendýmnyń mańyzyn atap, jyl sońyna deıin qabyldanatyn zańdardyń halyq údesinen shyǵaryna senim bildirdi.
