Memleket basshysynyń Jarlyǵymen bes qutqarýshy qyzmettik boryshyn oryndaýdaǵy adaldyǵy, sondaı-aq Túrkıa men Sırıa Arab Respýblıkasyndaǵy tótenshe jaǵdaılarda kórsetken erligi úshin 2-dárejeli «Aıbyn» jáne «Qurmet» ordenderimen marapattaldy. Olardyń qatarynda Aqmola oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti №1 mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń bastyǵy Aıdyn Jolamanov, QR Ulttyq ulanynyń 3656 áskerı bólimi avıasıalyq otrádynyń keme komandıri Qurmanǵalı Topanov bar. Astana qalasy Tótenshe jaǵdaılar departamenti Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti bólimshe bastyǵynyń orynbasary Ardaq Aıtpaev ta, Qazaqstan Respýblıkasy Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti basqarmasynyń bólim bastyǵy – qutqarýshysy Ardaq Aıtpaev ta, Qaraǵandy oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti qyzmetkeri Rýslan Soıko da, QR TJM Respýblıkalyq jedel-qutqarý jasaǵynyń basshysy Vladımır Soı da osy qurmetti tizimnen tabyldy. Taǵy on bir qutqarýshy, avıasıa mamandary, kınologtar men dárigerler «Erligi úshin», «Jaýyngerlik erligi úshin», «Eren eńbegi úshin» medaldarymen, 112-si Qurmet gramotalarymen jáne alǵys hattarmen marapattaldy. Iaǵnı, saýapty da qaýipti iske bastaryn tigip, ter tókkenderdiń barlyǵy derlik laıyqty qurmetke ıe boldy.
Eske sala keteıik, qazaqstandyq qutqarýshylar qaıǵyly oqıǵa ornyna alǵashqylardyń biri bolyp jetip, Gazıantep pen Nurdaǵy qalalaryndaǵy eń qıyn ýchaskelerde jedel izdestirý-qutqarý jumystaryn júrgize bastady. Bizdiń jigitter óz ómirlerin qaterge tigip, kóbine úıindilerdi jalań qolmen tazartyp, kúnine 16 saǵat tynbaı eńbek etti. Olar sanaýly kúnniń ishinde 250 myń tekshe metr úıindini tazartyp úlgerdi.
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi atap ótkendeı, «qutqarýshylar tar sańylaýlar men jaryqtar arqyly qıraǵan qurylys materıaldarynyń úıindisi men turmystyq jıhaz qaldyqtary arqyly jeke-jeke joǵalǵan jandardy izdestirdi. Aıta ketý kerek, qoqys úıindisi kóbine senimdi tireksiz keledi jáne qaıtalanatyn qulaýǵa ákelýi ábden múmkin. Jol boıynda qutqarylǵan adamdardy alyp júrý jáne tolyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý jumystary da ózinshe eptilikti qajet etedi.
Mundaı oryndardaǵy sharýa ońaı emes, ekiniń biriniń qolynan kele bermeıdi, zor táýekeldi qajet etedi. Qutqarýshylar úıindi astynda júrip, qutqarylyp jatqan adamdy barynsha aman alyp qalýǵa kúsh salady. Tipti, sol úshin janyn shúberekke túıýge ázir bolýy tıis. Azamattyq paryz – bul. Qutqarýshylardyń bul jumys túri asa qaýipti jáne joǵary kásibılikti, qyraǵylyq pen jedeldikti talap etedi.
Jer betinen is júzinde joıylǵan qalalarda bolyp jatqan qıyndyqtar men mashaqattardy eskersek, qazaq qutqarýshylary jeti adamnyń ómirin saqtap qaldy, bul óz aldyna bir ǵajap is deýge bolady. Ókinishke qaraı, kóbinese máıitterdi, sonyń ishinde kishkentaı balalardyń denelerin alyp shyǵýǵa týra keldi. Muqym el qara jamylyp turǵan shaqta munyń ózi erlikpen bara-bar.
Bir qýanarlyǵy, baýyrlas halyqtarymyzdyń taǵdyryndaǵy osynaý sumdyq oqıǵalar kezinde Qazaqstan Prezıdenti Málik Ǵabdýllın atyndaǵy Azamattyq qorǵanys akademıasyna – Qazaqstandaǵy kásibı qutqarýshylardy daıarlaıtyn birden-bir oqý ornynda bolyp, onyń erekshe rólin atap ótti. Sonymen qatar turǵyndar men qorshaǵan ortany qorǵaýshylardyń qaýipsizdigi men ál-aýqatyn qamtamasyz etý memlekettiń eń mańyzdy basymdyǵy ekenin aıryqsha iltıpatpen jetkizdi. «Eń aldymen kásibı qutqarýshylarǵa úlken senim men joǵary jaýapkershilik júkteledi. Azamattyq qorǵaý qyzmeti - óte mańyzdy sala. Sońǵy ýaqytta álemde tótenshe jaǵdaılar jıilep ketti. Halyq mundaı oqıǵalar oryn alǵan jaǵdaıda áreket etýge daıyn bolýy kerek», – dedi Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev.
Sondyqtan da azamattyq qorǵaý qyzmeti ozyq halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, únemi túrlenip, jańǵyrtylyp otyrady, al onyń ókilderi – qaı kezde de aldyńǵy shepte júrgender, ózderiniń bilimi men tájirıbelik daǵdylaryn turaqty ári úzilissiz jetildirip otyrýǵa múmkindik alady. Dál osy keshendi tásil mamandardy daıyndaý men tutastaı alǵanda búkil qyzmetti jabdyqtaý – batyldyqty tárbıeleýge yqpal etedi. «Qutqarýshylar qyzmet barysynda únemi naǵyz erliktiń úlgisin kórsetýge týra keledi. Ózgeniń ómiri úshin keıde óz ómirin de qurban etedi» degen Memleket basshysy batyrlardyń esimi el jadynda máńgilikke saqtala beretinin de atap ótti. Biz olardyń erlikterin eshqashan umytpaımyz, umytylmaq emes.
Osyndaı qadirli de qasterli esimderdiń biri, árıne, ótken jyldyń sońynda óz ómirin jankeshtilikpen qıyp, astanalyq turǵyn úı keshenderiniń biriniń úsh turǵynyn órtten aman alyp qalǵan Asqar Zabıkýlın bolyp qala bermek. Ol qyzdy, onyń ájesin jáne on jasar balany jalynnyń arasynan aman-esen alyp shyqty, biraq alǵan kúıikten ózi kóz jumdy. Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Asqar Zábıkýlın 1-dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapattaldy. Astanadaǵy bir kóshege órt sóndirýshiniń esimi berildi. Bul – naǵyz batyrǵa kórsetilgen qurmet, zamandastarynyń el úshin týǵan erdiń aldyndaǵy paryzy.
Asqar Zabıkýlınniń ómirin qıǵan órtte erlik kórsetken taǵy bir batyr Astana qalasy Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń qutqarý jumystary – Órt sóndirý jáne tótenshe jaǵdaılar qyzmetiniń №10 órt sóndirý bóliminiń komandıri Aıan Kempirov. Ol da İİİ dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapattalǵan.
Ótken jyl qazaqstandyq qutqarýshylar úshin qıyn-qystaý sátterge toly boldy. Elimizdiń shyǵysy men soltústiginde tutanǵan órt eshkimniń oıynan kete qoıǵan joq. Bir ǵana Qostanaı oblysynda órtti sóndirýdegi erligi úshin 20 órt sóndirýshi men avıasıa salasynyń mamandary memlekettik nagradalarǵa usynyldy. Olardyń qatarynda úsh astanalyq órt sóndirýshiniń aty-jónin atap ótýimiz kerek – Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti 5-mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń aǵa órt sóndirýshisi Aldıar Ákim, Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti №2 mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń komandıri Sultan Ahmetqalıev, Qostanaı oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti №17 órt sóndirý bóliminiń órt sóndirýshisi Azat Ábýqalyq, Qostanaı oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti №23 órt sóndirý bóliminiń komandıri Nursultan Baǵytjanov, sondaı-aq «Qazavıapas» AQ áýe kemeleriniń komandıri Erjan Bazarov. Bulardyń barlyǵy óz mamandyqtaryna adaldyq tanytty, erliktiń naǵyz úlgisin kórsetti.
Eske sala keteıik, ótken jyly jeti adamdy - úshin úsheýi balalar, qutqarý kezinde kórsetken batyldyǵy men kásibıligi úshin, Almaty qalasy Tótenshe jaǵdaılar departamenti Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmetiniń 6-mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń komandıri Qaırat Nurjaýbaev «Erligi úshin» medalimen marapattaldy.
Árıne, qazaqstandyq qutqarýshylar arasynda naǵyz batyrlar kóp, olardyń barlyǵyn tizip shyǵý múmkin emes. Marapattalǵandardyń qatarynda Talǵardaǵy tórt qabatty ǵımarattan tutanǵan órtten adamdardy qutqarýda erlik kórsetken Almaty oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti №2 mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń komandıri, órt sóndirýshi Renat Nurmetov ta bar.
Áriptesteriniń aıtýynsha, ol shaqyrý ornyna kelgen kezde páter ashyq jalynmen órtenip jatqan, turǵyndardyń sózine qaraǵanda, ishinde adamdar bolýy múmkin ekeni anyqtaldy. Gaz jáne tútinnen qorǵaý qyzmetin basqaratyn Renat Nurmetov páterge ımenbeı kirip baryp, órtti sóndirý jumystaryn jedel bastap ketken. Barlaý barysynda adamdardy qaýipsiz jerge kóshirip, órttiń turǵyn úılerge taralý qaýpiniń aldyn aldy, sonymen qatar joǵarǵy qabattardan 9 adamdy, onyń 6-ýy balalardy qutqardy. Renat Nurmetovtyń sheber áreketiniń arqasynda adam shyǵynyn boldyrmaý jáne órtti der kezinde sóndirý múmkin boldy. Áskerı jáne qyzmettik boryshyn úlgili oryndaǵany, zańdylyq pen tártipti qamtamasyz etýdegi kórsetken erligi men janqıarlyǵy, elimizdiń ulttyq qaýipsizdigi men qorǵanys qabiletin nyǵaıtýǵa qosqan úlesi úshin jasaq komandıri «Erligi úshin» medalimen marapattaldy.
Qaharmandyq erlikteri men minsiz qyzmeti úshin Almaty qalasy Tótenshe jaǵdaılar departamenti Órt sóndirý jáne avarıalyq-qutqarý jumystary qyzmeti №9 mamandandyrylǵan órt sóndirý bóliminiń komandıri, azamattyq qorǵaý starshınasy Mırbek Doshanov ta «Erligi úshin» medalin keýdesine jarqyratyp taqty. Ol da mundaı qurmetke ábden laıyq edi. Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi habarlaǵandaı, «Mırbek basqarma basshysy kezinde Almaly aýdanyndaǵy Hotel Plaza Almaty qonaqúıin sharpyǵan órtti joıýǵa belsene qatysqan. Órt, tútin jáne joǵary temperatýra qonaqtardyń ómiri men densaýlyǵyna aıtarlyqtaı qaýip tóndirdi. Mırbek Doshanovtyń kásibıliginiń arqasynda 15 adam aman qaldy, onyń úsheýi es-tússiz jatqan bolatyn».
Jańa ǵana aıtqanymyzdaı, tótenshe jaǵdaılar salasynda eńbek etip júrgen barlyq batyrlardyń esim-soılaryn tizip shyǵý múmkin emes. Jyl saıyn ondaǵan qazaqstandyq qutqarýshylar ómirlerin qaterge tigip, azamattyq jáne adamdyq boryshyn óteýde kóz jumyp, jan tapsyryp jatady. Nemese óshpes erliktiń úlgisin kórsetedi. Munyń barlyǵyn marapattar úshin dep aıtýǵa, álbette aýzymyz barmaıdy. Tek olardyń qanynda erekshe gen bar – erlik geni.
Ashat Qoıshyǵarauly
