Freedom Finance Global sarapshysy Danıar Orazbaevtyń "2024 jylǵy qarashadaǵy Ortalyq Azıadaǵy tutynýshylyq senim: keleńsiz dınamıka jáne ındekster" atty zertteýi jarıalandy. Munyń ishinde Dalanews.kz Qazaqstanǵa qatysty boljamdardy alyp, oqyrmandar nazaryna usynady. Oǵan sáıkes, saýalnamaǵa qatysqandardyń arasynda "teńge baǵamy álsireıdi" dep sanaıtyndardyń úlesi bir jyl boıynda 59,3-ten 60,7%-ǵa deıin ósken!

"Tutynýshylyq senim ındeksi qatarynan eki aıdan keıin 101,3 pýnktti qurap, aıtarlyqtaı tómendegenin kórsetti, bul osy jyldyń mamyr aıynan bergi eń tómen kórsetkish boldy. Respondentterdiń kóńil-kúıi bes sýbındekstiń tórteýi boıynsha nasharlady. Ótken 12 aıdaǵy ekonomıkalyq ahýaldyń ózgeristerin baǵalaý boıynsha eń kóp tómendeý boldy. Ótken jylǵy qarashamen salystyrǵanda CCI ekonomıkalyq ahýaldaǵy ózgeristerdi baǵalaýdyń aıtarlyqtaı tómendeýinen edáýir áserli 6,9 pýnktke qulady", delingen zertteýde.

Ótken 12 aıda ekonomıkadaǵy optımızmniń kúrt tómendeýi

Ekonomıkadaǵy ózgeristerdi baǵalaýdyń qosalqy ındeksi ótken 12 aıda qazanmen salystyrǵanda 5,8 pýnktke kúrt tómendep, 76,8 pýnktti qurady. Bul nátıje mamyr aıynan bergi eń tómen nátıje bolyp shyqty. Ekonomıkada qolaıly ózgerister boldy dep esepteıtin qazaqstandyqtardyń úlesi 18,7% -dan 16,1% -ǵa deıin tómendedi. Onyń ústine jaǵymsyz jaýaptar úlesiniń 39,6% -dan 44,4% -ǵa deıin ulǵaıýy anyq baıqalady.

Jas toptary bólinisinde 45-59 jas aralyǵyndaǵy respondentter optımızmniń eń úlken tómendeýin kórsetti. Olardyń arasynda oń jaýaptardyń úlesi 16,7% -dan 12,7% -ǵa deıin tómendep, barlyq jas toptary arasyndaǵy eń nashar nátıjeni kórsetti. Sonymen qatar, saýalnamaǵa qatysýshylardyń arasynda da oń jaýaptar úlesiniń tómendeýi baıqaldy. Kósh basynda 29 jasqa deıingi jastar qalyp otyr, olar 19,8% -dy qurady, bul qazan aıyndaǵy kórsetkishten 3,2 p.p. tómen.

Óńirlik bóliniste eń kóp nasharlaýdy Atyraý oblysy kórsetti, onda oń jaýaptardyń úlesi 25,1% -dan 9,5% -ǵa deıin tómendedi. Bul nátıje qarasha aıyndaǵy barlyq óńirlerdiń ishindegi eń nashar nátıje boldy. Sonymen qatar Batys, Shyǵys Qazaqstan jáne Jambyl oblystarynda úlken aılyq quldyraý tirkeldi, onda optımıserdiń osyndaı úlesiniń tómendeýi 10-12 p.p. qurady.   Ekinshi jaǵynan, úzdik nátıjeni Mańǵystaý oblysynyń respondentteri kórsetti, onda oń jaýaptardyń úlesi 23,5% qurady, bul ortasha respýblıkalyq kórsetkishten aıtarlyqtaı joǵary.

Jeke materıaldyq jaǵdaı boıynsha boljamdardyń nasharlaýy

Kelesi 12 aıdyń kókjıeginde jeke materıaldyq jaǵdaıdyń ózgerýi boljamynyń qosalqy ındeksi de 4,6 pýnktke kúrt tómendep, 127,9 pýnktke jetti, bul zertteýdiń barlyq ýaqytyndaǵy úshinshi eń nashar nátıje bolyp tabylady. Materıaldyq jaǵdaıymyz jaqsarady dep sanaıtyndardyń úlesi qazan aıyndaǵy 50% -dan qarasha aıynda 47,2% -ǵa deıin tómendedi.

Óńirlik josparda jeke materıaldyq jaǵdaıdyń ózgerý boljamy boıynsha pesımızmniń eń kóp ulǵaıýy Aqtóbe jáne Qyzylorda oblystarynda baıqalady, onda oń jaýaptardyń úlesi tıisinshe 15 jáne 14 p.p. tómendedi. Degenmen, qarasha aıynda Jetisý oblysynyń turǵyndary eń nashar dep jaýap berdi, onda aldaǵy 12 aıda jeke materıaldyq jaǵdaıdy jaqsartýdy boljaıtyndardyń úlesi 37,6% -dy ǵana qurady. Bul máselede Mańǵystaý oblysy kóshbasshy boldy, onda kórsetkish 56,3% -dan 58% -ǵa deıin ósti.

Qarashada Qazaqstan turǵyndarynyń ınflásıalyq baǵalary rekordtyq qazan aıyndaǵy eń tómengi kórsetkishterden keıin aıtarlyqtaı ósti. Ótken aıda saýalnamaǵa qatysýshylardyń 40,9% (qazanda 37,5%) baǵanyń kúshti ósýin kórsetti. Al jyl kókjıeginde baǵanyń jyldam ósýin baıqaǵandar úlesiniń ósýi shamaly: qazandaǵy 47,5% - dan derekterdi sońǵy jınaý sátinde 49,9% - ǵa deıin ǵana boldy. Degenmen, eki kórsetkish de ótken alty aıdaǵy ortasha deńgeıge jaqyn.

Al qazaqstandyqtardyń ınflásıalyq boljamdary qazan aıymen salystyrǵanda áldeqaıda joǵary ósim kórsetti. Bir aıdyń kókjıeginde baǵanyń kúshti ósýin kútetin adamdardyń úlesi 21,9%-dan 30,6% -ǵa deıin kúrt ósti, kelesi 12 aıdyń kókjıeginde baǵanyń ósýin kútetinderdiń úlesi qazandaǵy 25,4% -dan sońǵy pikirterim sátinde 27,5% -ǵa deıin ósti.

"QR Ulttyq bankiniń ınflásıalyq baǵalaý jáne kútýler boıynsha osyndaı zertteýi qazan aıyndaǵy kóp aılyq mınımýmdardan keıin uqsas dınamıkany kórsetti. Usynylǵan derekterge sáıkes baǵanyń kúshti ósýin kútetinderdiń úlesi bir jyl ishinde 19,9% -dan 22% -ǵa deıin artty. Al bir aıdyń kókjıeginde osyǵan uqsas kórsetkish 18,1% -dan 27,1% -ǵa deıin kúrt artty. Inflásıalyq baǵalar da bizdiń zertteýdegideı azdap ósimdi kórsetti. Eger baǵanyń ósýin baǵalaý boıynsha sońǵy aıda respondentterdiń úlesi 27,9% - dan 32,4% - ǵa deıin ulǵaısa, baǵanyń jyldam ósýin kórsetetinderdiń úlesi aldyńǵy 12 aıda 39,4% - dan 40,2% - ǵa deıin ósti".

Jekelegen taýarlar men qyzmetterdiń ishinde respondentterdiń kópshiligin azyq-túlik ónimderine baǵanyń aıtarlyqtaı ósýi áli de alańdatýda. Halyq úshin aıtarlyqtaı qymbattaǵan top-4 taýar kóptegen aı qatarynan ózgerissiz qalyp otyr. Oǵan «Et jáne qus», «Sút jáne sút ónimderi», «Nan jáne nan-toqash ónimderi» jáne «Kókónister men jemister» sanattary kiredi. Qarasha aıynda ınflásıalyq baǵalaýdyń ósýine qaramastan, joǵaryda atalǵan barlyq ónimder baǵasynyń kúshti ósýin baıqaǵan adamdardyń úlesi qazanmen salystyrǵanda 4,1 p.p. tómendedi. Nan jáne nan-toqash ónimderiniń aıtarlyqtaı qymbattaǵanyn belgilegenderdiń úlesi 26,8% -dan 21,1% -ǵa deıin edáýir tómendedi. Sondaı-aq, «Un» jáne «Tuz ben qant» sıaqty ónimder boıynsha rekordtyq tómen kórsetkishterdi atap ótý qajet. Respondentterdiń 12,8% -y ǵana birinshi taýardy jáne 11,5% -y ekinshi taýardy tańdady, bul qazanǵa qaraǵanda shamamen 7-8 p.p. az. Resmı statısıkaǵa sáıkes et pen qus baǵasy qarasha aıynda 0,2% -ǵa ǵana ósti, al nan-toqash ónimderi men jarmalar 0,1% -ǵa tómendedi. Bul rette jemister men kókónister qıar men qyzanaqtyń baǵasyna baılanysty qazanmen salystyrǵanda maýsymdyq baǵanyń 6,3% -ǵa ósýin kórsetti.

Devalvasıalyq boljamdar rekordtarǵa qol jetkizýde

"Qarasha aıynda devalvasıa bolatynyn boljaýshy adamdar sany ósip, bir aıda dollar baǵamynyń 5% -ǵa artýy aıasynda zertteýdiń barlyq ýaqytynda jańa rekordtyq kórsetkishterge jetti. Saýalnama qorytyndysy boıynsha teńgeniń álsireýin kútip otyrǵan qazaqstandyqtardyń úlesi 59,3-ten 60,7% -ǵa deıin ósti. Al bir aıdyń kókjıeginde ol aıtarlyqtaı ósimdi kórsetip, 40,5-ten 44,9% -ǵa deıin jetti", - deıdi sarapshy.