«Qazaqsha úırenýge sóz beremin». «Jıyn-sharlarda qazaqsha sóıleıtin bolamyn». Aqyshev, Súleımenov odan beridegi Ábilqasymova sıaqtylardyń bergen ýádesi bul. Kúlkili.
Qazaqsha sóıleýge, qazaqsha úırenýge ýáde bergeniniń ózi kúlkili.
Jaraıdy, Másimov bolsa bir jón. Toqaev bolsa da túsineıik. "Mıymdy aýystyryńdar, áıtpese qazaq tilin úırene almaımyn" degen Ydyrysovty da túsinýge tyrysaıyq. Saǵadıevti de osy sanatqa qosaıyq.
Táýelsizdik tusynda er jetken ilgeridegi Aqyshev, Súleımenov pen Ábilqasymovanyń til bilmeýin keshirýge bola ma, biraq?
Qudaı biledi, úırenbeıdi. Osy ketkeni ketken. Alda-jalda memlekettik tildiń mártebesi shyn kóterilip jaǵdaı ózgermese ómir boıy osylaı ótedi.
«Qazaqsha sóıleıtin bolamyn» degeni bizdińshe, mindetsiný. «Sizder suraǵannan keıin, men úırenip kóreıin» degen túri.
Bulardyń qazaqsha sóılegeninen, qazaqsha úırengeninen kelip-keteri joq bizge. Ózi úshin úırenbeıdi óıtkeni.
«Bul meniń tilim, ony bilmeýim uıat, sóılemeýim, tipti, soraqy» degen túsinik bolsa, aıtqyzbaı-aq áldeqashan úırener edi, ıgerer edi.
Týǵan tilimen qaıta qaýyshqandardyń túsiniginde tóńkeris bolady, negizinde. Ómirge qaıta kelgende kúı keshedi. Ondaı kórgen joqpyz, ókinishtisi...
Sheneýnikter úshin ýádelerdiń ishindegi eń jeńili — qazaqsha úırený. Oryndalmaıtyn ýáde – bul.
Saǵyntaev úkimetindegi birneshe mınıstrden bastap óńirdegi ákimderdiń birqatary memlekettik tildi meńgerem dep ýáde bergen. Oryndady ma ýádesin? Umytyp ketti.
«Sen nege til bilmeısiń?» dep eshkim keńirdekten almaıdy, eshkim jumystan qýmaıdy óıtkeni. Qazaq tilin bilmeıtinder úshin bizdiń elde barynsha keńshilik jasalǵan.
Dosaevtyń nemese Aqyshevtyń qazaqsha sóılegenin estip pe edik, aıtalyq? Estigenbiz, biraq bul qazaqsha emes. Sonyń syqpyty ǵana.
«Salemetsizder me!», «Rýksat etınızder!», «Kýttyktaımyn!» nemese «bárine túsinikti bolý úshin...» deý asa qıyn da emes.
«Qazaqpen qazaqtyń qazaqsha sóılesýi» aldymen bılikten bastalýy kerek edi.
Nazarbaevtyń sózi joǵaryda júrgenderge qatysy joq pa álde?
Saǵyntaev úkimeti Nazarbaevtyń keshegi sózin naqty qaperge aldy dep seneıik.
Dýman BYQAI
