Tarıh saıasatpen baılanysty. Tarıh saıa­satqa baǵynady. Saıasatqa baǵyndy degen sóz bıleýshi topqa baǵyndy degen sóz. Son­dyq­tan Keńes zamanyndaǵy tarıhymyz bur­ma­lanǵan tarıh boldy.

Javaharlal Nerýdiń só­zi bar: «Otar eldiń tarıhyn otarlaýshy ja­zady» degen. Bizde dál sol boldy. Bizdiń tarıhty orystar jazdy, ne bolmasa solardyń aıtý-kórsetýimen Reseıdiń yńǵaıyna oraı­lastyryp qazaq tarıhshylary jazdy. Esh­qan­daı naqtylyq joq, burmalanǵan tarıh boldy da shyqty. Soǵan qarap tursań, bir kezderi Qa­zaqstan Reseıge óz erkimen qosylǵan bo­lyp shyǵady…

Orysqa qazaq esh ýaqytta da óz erkimen qosylmaǵan. Ábil­qaıyr zamanynan keıin de alash jurty óz erkindigi úshin orystarmen talaı soǵysty. Tipti on toǵyzynshy ǵasyrdyń ózinde ońtústik jaq berilgen joq. Tek Chernáev zeńbirektiń oǵy­nyń astyna ala otyryp kóndirdi. Demek qazaqtyń orysqa óz erkimen baǵynýy jalǵan.

Qazaq qashanda bostan bolýdy, azat bolýdy súıgen el. Biz keshege deıin tarıhty keri oqyp keldik. Al qazir zaman ózgerdi. Táýelsiz elmiz. Sondyqtan ashshy da bolsa tarıhty keler urpaqqa durys jetkizý paryzymyz. Qudaıǵa shúkir, qazir kezinde aıtylmaǵan shyndyq aıtylyp jatyr. Tasqa basylyp, qattalyp jazylyp jatyr. Eldiń kózi ashyldy. Burys pen durysty tarazylady. Táýbá!

Qazir biz joń­ǵar zamanynan ótip, Shyńǵyshan dáýirin zertteýge kóshtik. Uly qaǵan eshqandaı moń­ǵol emes, taza túrki ekenin dáleldeýge tyry­syp jatyrmyz. «Mońǵoldyń qupıa tarıhy», sol sekildi Rashıd ad-Dınniń «Jylnamalar tarıhy» sekildi dúnıeler kezinde durys aýdarylmaǵan. Meniń she, ádeıi aýdarmaǵan sekildi. Osydan kelip qatelikterge uryndyq. Shyńǵyshan – túrik. Al osy «túrik» degen sózdi ádeıi qospaǵan. Sol tarıhı dúnıelerdi qazir qytaı tiline jetik biletinder qaıtadan aýdaryp jatyr.

Shyndyq áli aıtylady. Onyń búkil noıandary túrki taıpalarynan shyqqandar, qaıyn jurty, naǵashy jurty qońyrat. Tarıhty jetik biletin Muhtar Maǵaýın «Shyńǵyshan jáne onyń zamany» deıtin tórt tomdyq kitap jazdy. Bar ashshy shyndyq sonda kórsetilgen. Ózge de zertteý­shiler Shyńǵyshannyń túrik ekenine kóz jet­kizdi. Solaı dep kórsetýde.

Keıbir ımpe­rıalar tarapynan júrgizilgen kezindegi so­laqaı saıasat Shyńǵyshandy túrik emes, mońǵol etip kórsetýge tyrysty. Óıtkeni uly qaǵan­nyń túrik ekenin moıyndaý, Shyńǵys­handy túrik dep taný, san-salaly túrik jurtyn qaıta kóterý, rýhyn oıatyp jiberý dep uǵyp, odan qoryqty.

Endi qazir biz Uly qa­ǵandy qalaıda álemge túrik ekenin moıyn­datýǵa kúsh salýymyz kerek. Másele, ony qazaq dep, myna turǵan Túrgende, Jarkentte týǵan, sol jerde ósip-óngen degen ótirikti aıtpaýymyz kerek.

Burhan-Haldýn qaıda, Jarkent qaıda? Ótiriktiń quıryǵy biraq tutam degen. Másele, Shyńǵyshannyń qazaq bolýynda emes, másele onyń «arǵy atam er túrik» dep keshegi alash zıalylary jyrla­ǵanyndaı, túrki azamaty bolýynda. Biz osy jaǵynan kelýimiz kerek.

Jazýshy Qabdesh Jumadilovtiń «Aıqyn» gazetine bergen suhbatynan úzindi