– Búgingi halyqaralyq deńgeıdegi óner dodasynyń óńir rýhanıatyn damytýǵa yqpaly zor dep esepteımin. Bıyl Túrkistan oblysynyń qurylǵanyna 5 jyl tolyp otyr. Sol qysqa ýaqytta tarıhı shahar damýdyń jańa belesine kóterildi.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Túrkistanǵa erekshe mártebe berý tapsyrmasyn berdi. Osy baǵytta jumystar júrip jatyr. Biz osyǵan laıyq jumys istep, mádenıet salasyn da kóterýimiz kerek.
Ótken aptada Túrki elderi uıymynyń sheshimimen Túrkistan qalasy Túrki áleminiń 2024 jylǵy týrısik astanasy bolyp tanyldy. Bul – biz úshin Túrkistannyń tarıhyn, rýhanıatyn odan ári tanytýǵa, týrıser arqyly álemge nasıhattaýǵa tamasha múmkindik.
Týrızmmen birge mádenıet salasy damýy tıis. Osy baǵytta jumys júrýde. «Kongres-holl» ujymyna 100 shtat bólinip, elimizdiń túkpir-túkpirinen myqty ónerpazdar qabyldandy. Olar Túrkistan mádenıetin, ónerin kóterýge eńbek etedi. «Voice of Turan – 2023» halyqaralyq qazaq ánderi festıvalin dástúrli túrde ótkizýge kúsh salamyz. Jyl saıyn aıasy keńeıe beredi degen senimdemin. Qazaq áni álemdik sahnalarda shyrqala bersin! – dedi Darhan Satybaldy.
Túrkistanda bıyl tórtinshi ret uıymdastyrylyp otyrǵan án baıqaýyna Túrkıa, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tatarstan, Bashqurtstan, Ázerbaıjan, Polsha, Belarýs, Moldova, Grýzıa, Býrátıa, Kýba, Bolgarıa, Portýgalıa, Ispanıa elderinen 18-35 jas aralyǵyndaǵy estradalyq janrdaǵy oryndaýshylar, úlken konserttik qoıylymdarda tájirıbesi bar, halyqaralyq án baıqaýlarynda jetistikke jetken úmitkerler qatysyp jatyr. Baıqaý shartyna sáıkes birinshi kúni qazaq óneriniń sheberlerimen birge dýet oryndady. Eýropa men Azıa ánshileri halqymyzdyń ánderin tamyljyta shyrqady.
Al ekinshi kúni óz tańdaýyndaǵy qazaq ánin shyrqap, baqtaryn synamaq.
Jobanyń bas prodúseri – Meıirjan Alıakbarov. Júırikterdi Tólegen Muhamedjanov, Sáken Maıǵazıev, Marjan Arapbaeva, Móldir Áýelbekova, Nurjamal Úsenbaeva, Altynaı Jorabaeva, Madına Sádýaqasova, Ardaq Balajanova, Qalqaman Sarın, Nurǵısa Dáýeshov, Marhaba Sábı syndy shyǵarmashylyq ıntellıgensıa ókilderi, tanymal oryndaýshylar, kompozıtorlar men prodúserler bar kásibı qazylar alqasy anyqtaıdy. Kesh qonaqtary – Qazybek Quraıysh, Gúlnur Orazymbetova, «MeloMEN» toby, Aızada Álimbek, «TURAN BOYS» toby, Aıajan Nurmahanbetova. Jeńimpazdarǵa Gran-prı, İ, İİ, İİİ dárejeli dıplomdar, sondaı-aq arnaıy júldeler men yntalandyrý syılyqtary beriledi.
Aıta keteıik, Túrkistan oblysynyń 5 jyldyǵyna jáne Respýblıka kúnine arnalǵan festıvál maqsaty – tól mýzykany, qazaqstandyq avtorlardyń úzdik shyǵarmalaryn, qazaq tilin nasıhattaý. Án arqyly álemge halqymyzdyń mýzyka mádenıetiniń san alýandylyǵyn pash etý. Uly Dala elinde týyndaǵan shyǵarmalarda aıqyn saqtalǵan mýzykalyq erekshelikterdi kórsetý. Túrki álimniń rýhanı astanasy – kıeli Túrkistandy nasıhattaý.
