Bilik túrli ańyz oilap taýyp, Qańtar qyrǵynyn eldiń jadynan óshirýge qansha tyryssa da, ol áreketi esh nátijesiz bolyp tur. Sebebi olar kópshiliktiń kókeiindegi eń mańyzdy ári naqty «Kim kináli?» degen suraqqa jaýap bere almai otyr.
Beibit kúnde kósheler men alańdarda júzdegen azamattyń qany tógilgenine kim kináli? Artynan jazyqsyz adamdardyń azaptalýyna kim jaýapty? Aitqan «20 myń terroristter» qaida? «Árýaqtardyń sotyn» ótkizip, Qańtarda oqqa ushyraǵandardan «terrorist» jasaý kimge kerek? 1 jyl, 8 aidan keiin bul suraqtarǵa jaýap áli berilgen joq.
Resmi túrde Kárim Másimov «memlekettik tóńkeriske talpynys» jasaýshy atandy. Biraq ony Qańtar oqiǵasynyń basty uiymdastyrýshysy degenge el sene qoiǵan joq.
Saiasattan habary barlar onyń Nazarbaevtyń aitqanynan shyqpaityn adam bolǵanyn jaqsy biledi. Tergeý men sot qupiia ótkendikten «tóńkeristiń» maqsaty jáne onyń artynda kim turǵany qoǵam nazarynan jasyryn qaldy. Jáne de Másimovtyń istegen qylmys áreketteri men bergen jaýaptary kópshilikke tanystyrylmady.
Jaqynda bilik «jabaiy» Armandy sottaýmen Qańtarǵa núkte qoiǵysy kelgendei syńai tanytty. Jasaǵan qylmystary úshin, álbette, «Dikii» Arman jazalanýy kerek. Degenmen, Qańtar oqiǵasynyń basty uiymdastyrýshysy bolýyna onyń «salmaǵy» tipti de tartpaidy. Onyń ústine, bul sot ta qupiia ótetin boldy.
Osyndai qupiia sottarmen Aqorda halyq azdy-kópti senetin «versiiany» izdep jatqan siiaqty. Aldyndaǵy ańyzdar iske jaramai qalǵandy. Jaramaidy da. Óitkeni qarapaiym logikaǵa salsaq, Qańtar qyrǵynyna túbi eki kisiniń bireýi, ne ekeýi de kináli bop shyǵady. Olardyń esimin bári biledi. Másele tek, kinálárin jeńildetetin jaǵdailarda: jaman nietten be, joq adasqannan ba?
Qańtarda tapsyrma oryndaýshylardy, tipti qyrǵynǵa múlde qatysy joq adamdardy sottaý Qandy oqiǵanyń shyndyǵyn ashpaidy. Erte me, kesh pe, «dáý kókelerdi» ataýǵa týra keledi. Samat Ábishtiń tergeýiniń qaita ashylýy áńgime osy baǵytta órbitinin kórsetedi. Aiaǵynda Aqordanyń amaly qalmai, birinshi prezidenttiń esimin ataýǵa týra keledi.
Qazirgidei qupiia tergeýler men sottar arqyly ádilet ornamaidy. Túbinde Qańtar oqiǵasy boiynsha ashyq jáne táýelsiz tergeý júrip, ádil sot ótip, jaýaptylar zań aldynda tiisti jazasyn, tarihta jáne bolashaq urpaqtyń aldynda ózine laiyq baǵasyn alady dep senemin. Sebebi tragediia tym úlken. Shyndyqty óte kóp adam biledi.
Sóz sońynda jýrnalist jáne saiasi belsendi Áigerim Tileýjan men ózge de azamattardyń «Almaty áýejaiyn basyp alý» isi boiynsha sottalyp, qatań jazaǵa tartylýy qisynsyz ekenin atap ótkim keledi. Olarǵa tolyq qoldaý bildirip, saiasi astary bar sot sheshimderin qaita qaraýdy talap etemin. Sondai-aq Marat Jylanbaev pen Dýman Muhamedkárimnen «ekstremist» jasaý talpynys tez arada doǵarýly tiis. Osyndai ádiletsizdikke qarsylyq bildirgen qoǵam belsendilerdi, atap aitqanda Abzal Dostiiardy da qýdalaý toqtatylsyn!
Ǵalymjan Jaqiianov, saiasatker
Aitqandai, jaqsy ómirge umtylǵan qazaqtar úshin Angliia men Koreiadan kem túspeitin álternátiva tabyldy. Tolyǵyraq osy jerde: dalainside/zhumys
