Bılik túrli ańyz oılap taýyp, Qańtar qyrǵynyn eldiń jadynan óshirýge qansha tyryssa da, ol áreketi esh nátıjesiz bolyp tur. Sebebi olar kópshiliktiń kókeıindegi eń mańyzdy ári naqty «Kim kináli?» degen suraqqa jaýap bere almaı otyr.
Beıbit kúnde kósheler men alańdarda júzdegen azamattyń qany tógilgenine kim kináli? Artynan jazyqsyz adamdardyń azaptalýyna kim jaýapty? Aıtqan «20 myń terrorıstter» qaıda? «Árýaqtardyń sotyn» ótkizip, Qańtarda oqqa ushyraǵandardan «terrorıst» jasaý kimge kerek? 1 jyl, 8 aıdan keıin bul suraqtarǵa jaýap áli berilgen joq.
Resmı túrde Kárim Másimov «memlekettik tóńkeriske talpynys» jasaýshy atandy. Biraq ony Qańtar oqıǵasynyń basty uıymdastyrýshysy degenge el sene qoıǵan joq.
Saıasattan habary barlar onyń Nazarbaevtyń aıtqanynan shyqpaıtyn adam bolǵanyn jaqsy biledi. Tergeý men sot qupıa ótkendikten «tóńkeristiń» maqsaty jáne onyń artynda kim turǵany qoǵam nazarynan jasyryn qaldy. Jáne de Másimovtyń istegen qylmys áreketteri men bergen jaýaptary kópshilikke tanystyrylmady.
Jaqynda bılik «jabaıy» Armandy sottaýmen Qańtarǵa núkte qoıǵysy kelgendeı syńaı tanytty. Jasaǵan qylmystary úshin, álbette, «Dıkıı» Arman jazalanýy kerek. Degenmen, Qańtar oqıǵasynyń basty uıymdastyrýshysy bolýyna onyń «salmaǵy» tipti de tartpaıdy. Onyń ústine, bul sot ta qupıa ótetin boldy.
Osyndaı qupıa sottarmen Aqorda halyq azdy-kópti senetin «versıany» izdep jatqan sıaqty. Aldyndaǵy ańyzdar iske jaramaı qalǵandy. Jaramaıdy da. Óıtkeni qarapaıym logıkaǵa salsaq, Qańtar qyrǵynyna túbi eki kisiniń bireýi, ne ekeýi de kináli bop shyǵady. Olardyń esimin bári biledi. Másele tek, kinálárin jeńildetetin jaǵdaılarda: jaman nıetten be, joq adasqannan ba?
Qańtarda tapsyrma oryndaýshylardy, tipti qyrǵynǵa múlde qatysy joq adamdardy sottaý Qandy oqıǵanyń shyndyǵyn ashpaıdy. Erte me, kesh pe, «dáý kókelerdi» ataýǵa týra keledi. Samat Ábishtiń tergeýiniń qaıta ashylýy áńgime osy baǵytta órbıtinin kórsetedi. Aıaǵynda Aqordanyń amaly qalmaı, birinshi prezıdenttiń esimin ataýǵa týra keledi.
Qazirgideı qupıa tergeýler men sottar arqyly ádilet ornamaıdy. Túbinde Qańtar oqıǵasy boıynsha ashyq jáne táýelsiz tergeý júrip, ádil sot ótip, jaýaptylar zań aldynda tıisti jazasyn, tarıhta jáne bolashaq urpaqtyń aldynda ózine laıyq baǵasyn alady dep senemin. Sebebi tragedıa tym úlken. Shyndyqty óte kóp adam biledi.
Sóz sońynda jýrnalıs jáne saıası belsendi Áıgerim Tileýjan men ózge de azamattardyń «Almaty áýejaıyn basyp alý» isi boıynsha sottalyp, qatań jazaǵa tartylýy qısynsyz ekenin atap ótkim keledi. Olarǵa tolyq qoldaý bildirip, saıası astary bar sot sheshimderin qaıta qaraýdy talap etemin. Sondaı-aq Marat Jylanbaev pen Dýman Muhamedkárimnen «ekstremıst» jasaý talpynys tez arada doǵarýly tıis. Osyndaı ádiletsizdikke qarsylyq bildirgen qoǵam belsendilerdi, atap aıtqanda Abzal Dostıardy da qýdalaý toqtatylsyn!
Ǵalymjan Jaqıanov, saıasatker
Aıtqandaı, jaqsy ómirge umtylǵan qazaqtar úshin Anglıa men Koreıadan kem túspeıtin álternátıva tabyldy. Tolyǵyraq osy jerde: dalainside/zhumys
