PSEVDO-TATTIMBET I NASTOIaSHII TATTIMBET[1]
Qazaqtyń rýhanı mádenıetinde mynadaı bir jaǵdaı bolypty. Jas ónerpaz (meıli aqyn, meıli dombyrashy) óziniń tyrnaq aldy týyndysyn óz atynan jarıalaýǵa bata almaıtyn bolǵan. Ondaı ahýal Abaıdyń basynda da bolǵan. Uly aqyn óziniń alǵashqy óleńderin Kókbaıdyń atynan jarıalaǵany belgili. Adam degen qyzyq qoı. Kúndelikti kórip júrgen, ózińdeı-aq pendeden úlken óner shyǵady dep senbeısiń. Sebebi... ol seniń janyńda júrgen adam. Al, ulylardyń bári ótken zamanda nemese... shetelde ǵana týmaq. Al eger sol kúnde kórip júrgen adamyńyz bir kúıdi ertede ótken belgili sheberlerdiń bireýiniki dep tartsa siz eriksiz ılanasyz. Syn aıta almaısyz.
[caption id="attachment_11853" align="alignleft" width="174"]
Talasbek Ásemqulov[/caption]
Talasbek ÁSEMQULOV, jazýshy
Minekı, jasandy Táttimbet kúıleri osylaı týǵan. Endi osy jasandyTáttimbet kúıleri men shyn Táttimbet kúılerin qalaı ajyratpaq kerek. (Árıne, Táttimbet Arqa kúıshileriniń sanasynda óshpesiz qaldyrdy. Sol sebepti epıgondary kóp boldy. Saharada Táttimbet kúlti qalyptasty).
Bul arada bizdiń qolymyzdaǵy jalǵyz derek, ajyratýdyń eń basty quraly – Táttimbet kúılerindegi symbat (forma). Ol úshin Táttimbettiń «Sarjaılaý», «Sylqyldaq», «Qosbasar», «Molǵara», «Balbyraýyn», «Bestóre» sıaqty anyq tańbaly kúılerin tyńdap sanaǵa sińirý kerek. Sonda ǵana shyn kúıi men jasandy kúıdiń parqyna bara alasyz. Bir emes, júzdegen, kerek deseńiz myńdaǵan reet tyńdaý kerek. Osynyń nátıjesinde Táttimbettiń ózine ǵana tán kórkemdik zańdylyqtardy qulaǵyńyz shala bastaıdy.
Eń aldymen, qurmetti oqyrman Táttimbet kúıleriniń úlken dınamıkadan, ekspressıadan bir tanbaıtynyn baıqaısyz. Ústi-ústine ósken qarqyn, órtteı qaýlaǵan qaǵys! Al jasandy Táttimbet kúılerinde jekelegen sátti aıshyqtardyń arasy baılanyspaı jatady. Oıdan shyǵarylǵan paýzalar, lúft-paýzalar kóp. Shyn Táttimbet qysqa tujyrady, sezim sulýlyǵyn, qasiret pen qaıǵyny bir ǵana ajarly aıshyqpen, óte shapshań sıpattap ótedi. Jasandy Táttimbette qazymyrlyq kóp, táptishteý basym.
Shyn Táttimbet kúıi – shamshyl, kinámshil kúı (Eýropada bul janr «kaprıchıozzo», ıaǵnı «kaprıznaıa mýzyka» dep atalady). Biraq, bul erkeligi basym shamshyldyq. Al jasandyTáttimbette dybysy tamasha terilgen, jalań forma. Shyn Táttimbet kúıinde bir dybys túsip qalsa áýen basqa salaǵa qańǵyryp ketýi múmkin. Al jasandy Táttimbette áýendi qalaı ıip bursańyz da kúı minezi ózgermeıdi. Shyn Táttimbet kúıindegi bir qaraǵanda tátti bolyp kórinetin majorlyq áýen, shyn mánisinde qasiret pen qýanyshtyń arasynda turǵan ala kóńil áýen. Al jasandy Táttimbettegi táttilik artyna qaraýsyz ketken, baly kóp áýen. Shyn Táttimbet kúıi – adamnyń búkil qanyn qozǵap, júrektiń basyna dert bolyp baılanatyn qasiretti kúı. Al jasandy Táttimbet kúıi – qasiret týraly áńgime ǵana.
Shyn Táttimbet kúıi adamdy qamyryqty oıǵa jetelep, kóne adamger, izgi ınstınktter dúnıesine endiredi. Kúıdiń aıaǵynda rýhanı tazaryp shyǵasyz. Jasandy Táttimbet kúıin tyńdaǵannan keıin birneshe kún analız ústinde júresiz.
Shyn Táttimbet kúıi – bir sátte shyǵarylmaǵan kúı, baıaǵyda ótken qasirettiń anyq-qanyǵyna jetip, aq-qarasyn ajyratqan, sezimge degen úlken keshirimmen aıaqtalatyn, derttene, alqyna otyryp aıtylǵan kemeńger jannyń syry. Jasandy Táttimbet kúıi alǵashqy áserdi, sol sáttegi emosıany jalań baıandaýǵa qurylady. Úlken qorytyndy bolmaıdy.
Qorytyp aıtsaq, Táttimbet atynan tartylǵan epıgondyq kúılerToqa, Qyzdarbek, Ábdi sıaqty, keıin qazaq saz óneriniń kókjıeginde juldyzdary jarqyraǵan kúı tarlandarynyń jastyq shaǵyndaǵy tájirıbeleri. Táttimbettiń kúıimen derttengen albyrt urpaqtyń alǵashqy tyrnaqaldy týyndysy.
[1]Talasbektiń "JasandyTáttimbet jáne shyn Táttimbet" maqalasy, shamasy, 80-shi jyldaryjazylǵan. Qoljazbada maqalanyń ataýy oryssha berilgen.
