Ashat Oralov partıa Tóraǵasyna Almaty, Shymkent qalalaryndaǵy, Túrkistan jáne Shyǵys Qazaqstan oblystaryndaǵy jurtshylyqpen kezdesýlerdiń nátıjeleri, sondaı-aq qoǵamdyq qabyldaýlardyń jumystary jóninde baıandady.
Naýryz aıynan beri Respýblıkalyq mobıldi qoǵamdyq qabyldaý 6 óńirde, atap aıtqanda Aqmola, Qaraǵandy, Pavlodar, Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan jáne Túrkistan oblystarynda turǵyndarmen kezdesýler ótkizdi. Maýsym aıynyń sońyna deıin elimizdiń barlyq óńirinde qabyldaýlardy jalǵastyrý josparlanyp otyr.
Budan bólek «AMANAT» partıasynyń atqarýshy hatshysy negizgi baǵdarlamalyq qujattardy, partıa janyndaǵy qoǵamdyq keńesterdiń qyzmetin, jergilikti jerlerde saılaýaldy baǵdarlamanyń oryndalýyn tekserýdi, bastaýysh partıa uıymdarynyń jumysyn jandandyrý, sondaı-aq «Ashyq partıa» tujyrymdamasy aıasynda «TALQYLAU» dıalog alańynyń iske qosylǵany jóninde baıandady.
Prezıdent turǵyndarmen keri baılanys jasaý isin kúsheıtý, aımaqtarda depýtattyq fraksıalardyń tıimdiligin arttyrý jáne partıanyń jastar qanatyn jańǵyrtý qajettigine basa mán berdi.
Memleket basshysy azamattardy tolǵandyrǵan máselelerdi sheshý úshin «AMANAT» partıasynda barlyq qajetti resýrs bar ekenin atap ótti. Prezıdenttiń pikirinshe, partıanyń aımaqtyq fılıaldary osy máselede negizgi ról atqarýǵa tıis jáne óz deńgeıinde mazmundy qoǵamdyq dıalogty nyǵaıtýy qajet.
