Nurbek Esmaǵambet[/caption]
Jer betindegi adamdardyń ártúrli ult ókilderinen bolýy – Allanyń úlken nyǵmetteri men belgileriniń biri. Haq Taǵala Quranda: «Kók pen jerdiń jaratylýy men tilderińniń jáne túrlerińniń alýan túrli bolýy Onyń belgilerinen. Shúbásiz munda bilim ıeleri úshin ǵıbrattar bar», – deıdi («Rým súresi», 22-aıat).
Adam balasy dúnıege kelgen soń, Rabbysyn tanymas buryn, jaryq dúnıeni tanyp-bile bastaıdy. Ol úshin, eń áýeli, ana tilin úırenýi qajet. Tálim-tárbıeni, jaqyndarymen qarym-qatynasty týǵan tilinde ala bastaıdy. Bul jóninde Ahmet Iúginekı: «Tárbıe basy – til!», – dep, dál aıtyp ketken bolatyn. Olaı bolsa, osy ana tildiń mańyzy jóninde Paıǵambar (s.ǵ.s.) súnnetine úńilip kórelik.
Rasýlýlla qansha til bilgen?
Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) ana tili – arab tili bolatyn. Al, ózge tildi bilgeni jóninde eshbir habar joq. Tek keıbir derekterde birneshe parsy sózin qoldanǵany týrasynda aıtylǵanymen, bul Paıǵambarymyz parsysha bildi degendi bildirmese kerek. Bul kemshilik emes, kerisinshe arab tilinde Alladan túsiriletin ýahıdy tereń túsinip, qaýymyna aına-qatesiz jetkizýi úshin bir tildi jetik bilýi erekshe mańyzǵa ıe bolatyn.
Rasýlýlla (s.ǵ.s.) Mádınaǵa qonys aýdarǵan kezde ıahýdılerden jáne ózge de qaýymdardan hattar jáne delegattar kele bastady. Olarmen túsinisý úshin sahaba Záıd bın Sábıtke ıvrıt tilin úırenýge ámir beredi. Sebebi, ıahýdılerdiń jazǵandarynyń durys ne burystyǵyn tekserip, elep-ekshep otyratyn adam qajet boldy. Záıd bın Sábıt 15 kúndeı qysqa merzim ishinde tapsyrmany oryndap, ıvrıtshe hattardy oqyp, jaýap jazatyn deńgeıge jetedi.
Kóp uzamaı sýrıanı tilinde hattar kele bastaǵan soń, taǵy da Alla Elshisiniń tapsyrmasymen Záıd bın Sábıt 17 kún ishinde sol tildiń jazý emlesin meńgerip, oqyp, jaýap jazatyndaı jaǵdaıǵa jetti.
Alla Elshisi ana tilin jetik meńgerdi
Paıǵambarymyz óz ana tilin óte jetik meńgerip, arab tiliniń maıyn tamyzyp, kórkem sóılegen. Rasýlýllanyń sút anasy Halıma Báný saǵd rýynan bolatyn. Bul rý arabtar arasynda arab tilin eń kórkem, ádebı sóıleıtin rý retinde tanymal edi. Paıǵambarymyz Halıma anasynyń otbasynda 4 jyl ómir súrip, ádebı kórkem sóıleýge ábden mashyqtanady. Alla Taǵala bul jóninde Quran Kárimde: «Biz barlyq paıǵambardy aıattarymyzdy túsindirýi úshin, sol qaýymnyń ishinen, solardyń tilinde sóıleıtinderden jiberdik» («Ibrahım» súresi, 4-aıat); «Biz Qurandy sender túsinsin dep arab tilinde túsirdik» («Iýsýf» súresi, 2-aıat); «Ol anyq arab tilinde jiberildi» («Shýǵara «súresi, 195-aıat), – deıdi.
«Alla Taǵala ár paıǵambardy óz ultynyń tilimen paıǵambar etip jiberdi», – degen Ábý Zárrdan jetken hadıs osy aıattardy qýattap turǵandaı (Táfsırý ıbn Kásır, 2:522). Islam dini arabtar arqyly búkil jer betine taraýy úshin Alla Taǵala Paıǵambarymyzdy «Sábá» súresiniń 28-aıatynda aıtylǵanyndaı, «Barlyq adamdarǵa súıinshileýshi ári eskertýshi etip» jiberdi.
Muhammed paıǵambarymyz óz ana tilin jetik bilýmen qatar, óz ulty men rýyn da jaqsy kórgendigin myna hadısterden ańǵaramyz: «Men kúmánsiz Paıǵambarmyn jáne men Ábdilmýtáliptiń ulymyn, men arabtardyń ishindegi arab tilin eń ádebı sóıleýshimin jáne Quraıysh rýynanmyn», «Men arabpyn, Quraıysh rýynan shyqtym. Meniń tilim Báný Saǵd taıpasynyń tili».
Musylman balasynyń óz ultyn jaqsy kórýi – Allanyń taǵdyryna rızalyqtyń bir kórinisi. Al óz ultyn súıýdiń belgisi óz ana tilinde sóıleý arqyly kórinis tabary haq. Sahabalardyń biri Rasýlýlladan: «Ýa, Allanyń Elshisi! Bir adamnyń óz qaýymyn jaqsy kórýi ultshyldyq pa?», – dep suraǵanda, Ol (s.ǵ.s.): «Joq, tek eger óz qaýymynyń zulymdyǵyna bolysatyn bolsa, ol – ultshyldyq», – dep jaýap bergen bolatyn.
Belgili bir ulttyń ókili bolyp jaratylýymyz Allanyń hıkmeti ekendigin myna aıat dádeldeı túsetindeı: «Eı, adamdar! Rasynda Biz senderdi bir er jáne bir áıelden jarattyq. Jáne de bir-birińdi tanýlaryń úshin ulttar men rý-taıpalar ettik. Anyǵynda, senderdiń eń qaıyrlylaryń taqýalaryń. Alla bárin bilýshi, habardar» («Hýjýrat» súresi, 18-aıat).
Olaı bolsa, Islam dini, ult, rý, halyq, til uǵymdaryn joqqa shyǵarmaıdy. Kerisinshe, osy arqyly adamdardyń ózara tanysyp, bilisýi úshin Allanyń zańy, qajettiligi dep túsingen abzal. Muhammed paıǵambarymyzdyń óz ana tilin jetik bilýi, arab tilinde kórkem sóıleı bilýi paıǵambarlyq sıpattary-nyń biri ekendigi joǵarydaǵy aıattardan aıqyndaldy. Al Paıǵambar (s.ǵ.s.) boıyndaǵy qasıet pen qabilet, árbir is-amal barsha musylman úmmetine úlgi-ónege ekendigi Quranda bylaı baıandalady: «Sender úshin Allanyń elshisinde kórkem ónegeler bar» («Ahzap» súresi, 21-aıat).
Sondyqtan, óz qaýymymyzǵa dindi durys jetkizýimiz úshin óz tilimizdi jetik meńgerip, ári kórkem, ádebı sóıleı bilý Paıǵambarymyzdan qalǵan ónegelerdiń biri emes pe?!
Nurbek ESMAǴANBET,
Almaty ortalyq meshitiniń Bas ımamy
