Jasym 17-18-ge tolǵanda, men ylǵı lotereıa utyp alsam ǵoı dep armandaıtynmyn. Djek-pot degen qıal ózine baýrap alatyn. Qomaqty qarjy utyp alsam, talaı sheshýin tappaı turǵan másele bir zamatta sheshiler edi. Ómirim kúrt ózgerip sala berer edi. Eh, shirkin! Biraq, eshteńe ózgermedi. Bilesiz be, nege? Sebebi, men lotereıa utyp almadym. Bul jaǵdaı men úshin tragedıaǵa aınalǵan joq. Ómir jalǵasyp jatty. Bir nárseni anyq uqtym. Adam óziniń ómirine jaýapty. Úshinshi bireýdiń kelip saǵan ómir súrýdi úıretýi múmkin emes. Óz ómiriń úshin jaýapkershilikti moınyńmen kóterseń ǵana sen ómirdi túsinesiń. Ómir jolynda kezdesken kóp adam qolyńnan túk kelmeıdi, anaý múmkin emes, mynaý sumdyq, bolmaıdy dep aıtady, senimsizdik bildiredi. Tipti, ishki daýysyńda degenińe jete almaısyń, elden uıat, jurt ne deıdi dep talaı shekteýlerdi alǵa tartady. Máseleni sheshýge basqalar kómektespese bolmaıdy degen oı ushyǵynan qutylý ońaı emes-ti. Basqalar dep bılikti, mansaptyny, rýhanı qoldaýshyny, tipti bolmasa Qudaıdy atarsyz. Biraq adam óz máselesin ózi ǵana sheshe alady. Ol úshin ózine degen senim ǵana kerek.
Óz ómirińizdiń jaýapkershiligin sezinińiz
Eger kinániń bárin syrttan izdeseń, ózińe qalaı senbeksiń? Ózgeni aıyptap ózińdi qurbandyq deńgeıine túsiresiń. Osyndaı qaqpan oıdan qutylýǵa tyrysý kerek. Óz taǵdyryń úshin jaýapkershiligińdi óziń kóter.
Keshirimdi bol
Ómirdegi súringen, jaza basqan qatelikterińdi moıyndap, sol úshin ózińdi keshirýge daıyn bol. Sátsizdik úshin ózińdi kinálaı berme, tek olardy jabýly qazan kúıinde qaldyrmaı, sabaq alýǵa tyrysqan abzal. Endigári qaıtalamaıtyndaı. Jolyń nelikten bolmaǵanyn túsinesiń. Sol qatelikterdi boldyrmaý úshin olardyń sebep-saldaryn baıyptaý kerek.
Ózińdi qalaı keshirýge bolady?
Ózińdi keshirý uzaq ýaqyt alatyn úderis. Biraq, keshirýge talpynysty toqtatýǵa bolmaıdy. Dátiń jetpeı turǵan iske bel sheshe kiriskende, ózińe alǵys aıtýdy ádettengen abzal. Qatelik jasamaýdyń bir ǵana joly bar – eshteńe jasamaý. Olaı ómir súrý múmkin emes.
Ótken shaǵyń úshin qorlanba
Ótken ómiriń týraly kóp daýlasýǵa bolady. Biraq, ony báribir ózgerte almaısyń. Burys áreketterińdi joq qylýǵa, aıtqan aýyr sóz ben oqıǵalardy túp tamyrymen julyp tastaýǵa kelmeıdi. Ol – endi tarıh. Ketken aǵattyqtar úshin ózińdi kinálaý esh nátıje bermeıdi. Janyńdaǵy jara jazylmasa, búgingi ómirińde de aldyńnan shyǵyp, maza taptyrmaıdy. Tek senimsizdik syılaıdy.
Ótken shaǵyn ózgerte almaǵany úshin kóp adam ózin qaýqarsyz sezinedi. Bul úlken qatelik. Ótkendi ózgertý múmkin emes. Ol ras. Sizde bir múmkindik bar: búgingi ómirdi ózgertýge bolady. Al senim joıylsa, ózińdi de joǵaltyp alasyń. Ótkenin túzeı almaǵan jan jalpy ómirge ıe bolý múmkin emes dep kelte qaıyrady. Eń basty qatelik – osy. Ár adam óz keleshegin ózgertýge qaýqarly. Tek nıet pen senim kerek.
Júregińdi tyńda
Ózińe sen degen sóz – óz túısigiń men júregińe senim artý. Jan dúnıeńdi tyńdasań, sonyń keńesine qulaq assań, týra jolǵa túsesiń. Tek nápsiniń jeteginde ketpe. Ózińniń «Menińdi» tyńdaı alý úshin aıtarlyqtaı qaısarlyq qajet. Óıtkeni, aqyl men ózimshildik keri baǵytqa súıreıdi. Durys tańdaý jasaı bilý úshin de kóp qýat-kúsh sarp etiledi. Senim kerek. Ózińniń jan dúnıeńe sen. Júrek tańdaýyn qabylda.
Júrekti tyńdaýǵa myna nárseler kómektesedi:
- esti ári utymdy aqyl;
- medıtasıa jasaı bilý;
- jaǵdaıdy jyldamdatpaý, aǵynmen aǵý;
- túısikke sený;
- shyǵarmashylyq yńǵaı tanytý;
- tánniń bergen belgilerin tyńdaý;
- ishki oıdyń jetegine ilesý;
Ózgeniń aqyl-keńesine qaramastan, ózińe sený
Ózgeniń aqylyna den qoıatyn adam – ózine senbeıtin jan. Bul senimsizdiktiń bir belgisi. Ózgeden aqyl suraıtyn adamdardy kóptep kezdestiremiz. Taǵdyr sheshetin saýaldar kezinde aqyl-keńes tyńdaǵan jón, árıne. Biraq sońǵy sóz ózińniń júregińmen saralanýy qajet. Muny ádet etken adam adaspaıdy.
Óz ómirińniń ıesi bol
Óziń bilip qımyldap úırený kerek. Ózgeniń tilin alǵan saıyn ózińnen alystaı beresiń. Ózińdi tyǵyryqqa túsire beresiń.
- Ózińniń ustazyńnan asyp kete almaısyń;
- Ózgeniń seni basqarýyna muqtaj bolasyń;
- Ustazyńmen bir deńgeıge shyǵa almaısyń
Eshbir ustaz seniń kıgen etigińdi kıip júrmeıdi. Ózin seniń ornyńa qoıa almaıdy. Osyny esten shyǵarmaý kerek!
Aýdarǵan Shynar ÁBİLDÁ
