Jasym 17-18-ge tolǵanda, men ylǵi lotereia utyp alsam ǵoi dep armandaitynmyn. Djek-pot degen qiial ózine baýrap alatyn. Qomaqty qarjy utyp alsam, talai sheshýin tappai turǵan másele bir zamatta sheshiler edi. Ómirim kúrt ózgerip sala berer edi. Eh, shirkin! Biraq, eshteńe ózgermedi. Bilesiz be, nege? Sebebi, men lotereia utyp almadym. Bul jaǵdai men úshin tragediiaǵa ainalǵan joq. Ómir jalǵasyp jatty. Bir nárseni anyq uqtym. Adam óziniń ómirine jaýapty. Úshinshi bireýdiń kelip saǵan ómir súrýdi úiretýi múmkin emes. Óz ómiriń úshin jaýapkershilikti moinyńmen kóterseń ǵana sen ómirdi túsinesiń. Ómir jolynda kezdesken kóp adam qolyńnan túk kelmeidi, anaý múmkin emes, mynaý sumdyq, bolmaidy dep aitady, senimsizdik bildiredi. Tipti, ishki daýysyńda degenińe jete almaisyń, elden uiat, jurt ne deidi dep talai shekteýlerdi alǵa tartady. Máseleni sheshýge basqalar kómektespese bolmaidy degen oi ushyǵynan qutylý ońai emes-ti. Basqalar dep bilikti, mansaptyny, rýhani qoldaýshyny, tipti bolmasa Qudaidy atarsyz. Biraq adam óz máselesin ózi ǵana sheshe alady. Ol úshin ózine degen senim ǵana kerek.
Óz ómirińizdiń jaýapkershiligin sezinińiz
Eger kinániń bárin syrttan izdeseń, ózińe qalai senbeksiń? Ózgeni aiyptap ózińdi qurbandyq deńgeiine túsiresiń. Osyndai qaqpan oidan qutylýǵa tyrysý kerek. Óz taǵdyryń úshin jaýapkershiligińdi óziń kóter.
Keshirimdi bol
Ómirdegi súringen, jaza basqan qatelikterińdi moiyndap, sol úshin ózińdi keshirýge daiyn bol. Sátsizdik úshin ózińdi kinálai berme, tek olardy jabýly qazan kúiinde qaldyrmai, sabaq alýǵa tyrysqan abzal. Endigári qaitalamaityndai. Jolyń nelikten bolmaǵanyn túsinesiń. Sol qatelikterdi boldyrmaý úshin olardyń sebep-saldaryn baiyptaý kerek.
Ózińdi keshirý uzaq ýaqyt alatyn úderis. Biraq, keshirýge talpynysty toqtatýǵa bolmaidy. Dátiń jetpei turǵan iske bel sheshe kiriskende, ózińe alǵys aitýdy ádettengen abzal. Qatelik jasamaýdyń bir ǵana joly bar – eshteńe jasamaý. Olai ómir súrý múmkin emes.
Ótken shaǵyń úshin qorlanba
Ótken ómiriń týraly kóp daýlasýǵa bolady. Biraq, ony báribir ózgerte almaisyń. Burys áreketterińdi joq qylýǵa, aitqan aýyr sóz ben oqiǵalardy túp tamyrymen julyp tastaýǵa kelmeidi. Ol – endi tarih. Ketken aǵattyqtar úshin ózińdi kinálaý esh nátije bermeidi. Janyńdaǵy jara jazylmasa, búgingi ómirińde de aldyńnan shyǵyp, maza taptyrmaidy. Tek senimsizdik syilaidy.
Ótken shaǵyn ózgerte almaǵany úshin kóp adam ózin qaýqarsyz sezinedi. Bul úlken qatelik. Ótkendi ózgertý múmkin emes. Ol ras. Sizde bir múmkindik bar: búgingi ómirdi ózgertýge bolady. Al senim joiylsa, ózińdi de joǵaltyp alasyń. Ótkenin túzei almaǵan jan jalpy ómirge ie bolý múmkin emes dep kelte qaiyrady. Eń basty qatelik – osy. Ár adam óz keleshegin ózgertýge qaýqarly. Tek niet pen senim kerek.
Júregińdi tyńda
Ózińe sen degen sóz – óz túisigiń men júregińe senim artý. Jan dúnieńdi tyńdasań, sonyń keńesine qulaq assań, týra jolǵa túsesiń. Tek nápsiniń jeteginde ketpe. Ózińniń «Menińdi» tyńdai alý úshin aitarlyqtai qaisarlyq qajet. Óitkeni, aqyl men ózimshildik keri baǵytqa súireidi. Durys tańdaý jasai bilý úshin de kóp qýat-kúsh sarp etiledi. Senim kerek. Ózińniń jan dúnieńe sen. Júrek tańdaýyn qabylda.
Júrekti tyńdaýǵa myna nárseler kómektesedi:
- esti ári utymdy aqyl;
- meditatsiia jasai bilý;
- jaǵdaidy jyldamdatpaý, aǵynmen aǵý;
- túisikke sený;
- shyǵarmashylyq yńǵai tanytý;
- tánniń bergen belgilerin tyńdaý;
- ishki oidyń jetegine ilesý;
Ózgeniń aqyl-keńesine qaramastan, ózińe sený
Ózgeniń aqylyna den qoiatyn adam – ózine senbeitin jan. Bul senimsizdiktiń bir belgisi. Ózgeden aqyl suraityn adamdardy kóptep kezdestiremiz. Taǵdyr sheshetin saýaldar kezinde aqyl-keńes tyńdaǵan jón, árine. Biraq sońǵy sóz ózińniń júregińmen saralanýy qajet. Muny ádet etken adam adaspaidy.
Óz ómirińniń iesi bol
Óziń bilip qimyldap úirený kerek. Ózgeniń tilin alǵan saiyn ózińnen alystai beresiń. Ózińdi tyǵyryqqa túsire beresiń.
- Ózińniń ustazyńnan asyp kete almaisyń;
- Ózgeniń seni basqarýyna muqtaj bolasyń;
- Ustazyńmen bir deńgeige shyǵa almaisyń
Eshbir ustaz seniń kigen etigińdi kiip júrmeidi. Ózin seniń ornyńa qoia almaidy. Osyny esten shyǵarmaý kerek!
Aýdarǵan Shynar ÁBILDÁ
