Oblystyq bilim basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Gúlbaný Qyzylǵulovanyń aıtýynsha, qazirgi tańda oblystaǵy 143 mekteptiń 1-10-synyptarynda 155 127 oqýshy bilim alýda, bıyl onyń 73 paıyzy jazǵy demalyspen qamtylady dep josparlanýda. Balalardyń demalysyn uıymdastyrý úshin 239 saýyqtyrý orny jumys jasaıtyn bolady
Óńir basshysy Nurlan Noǵaev balalardyń sapaly demalysyn uıymdastyrýdyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, jaýapty tulǵalarǵa bul máseleni turaqty baqylaýda ustaýdy tapsyrdy.
Jıynda qaralǵan ekinshi másele boıynsha «Batysqazjerqoınaýy» óńiraralyq departamentiniń Mańǵystaý óńirlik ınspeksıasynyń basshysy Almagúl Kelbet baıandady.
Onyń aıtýynsha, oblys aýmaǵynda barlyǵy – 258 keń taralǵan paıdaly qazbalar óndiretin karer bar. Onyń ishinde 221-niń óndiris jumystaryn júrgizýge tolyq múmkindigi bar, alaıda 2020 jyldyń esebi boıynsha olardyń 103-inde karer jumystary múldem júrgizilmegen. Onyń basty sebebi – jumysshylardyń jetispeýshiligi.
Jergilikti turǵyndardyń karerlerde jumys jasaýǵa qyzyǵýshylyq tanytpaýynyń birden-bir sebebi – áleýmettik paketterdiń qarastyrylmaǵandyǵy, kenoryn basynda turmystyq jaǵdaıdyń joqtyǵy, munaıshylarmen salystyrǵanda jalaqynyń tómendigi.
Odan keıingi óńirdegi eń ózekti máseleniń biri – aýyz sý tapshylyǵy. Bul máseleni sheshý úshin Almagúl Kelbet óz usynystaryn aıtty.
– Aýyz sý máselesin sheshý úshin magıstraldy qubyrlar tartý, sýdy tushytý stansıalaryn tıimdi ornalastyrý jáne jer asty sýyn barlap, qoldanysqa berý qarastyrylsa. Sondaı-aq, oblysty sýmen qamtamasyz etý, ony tıimdi paıdalaný jáne bolashaqqa qor eseptep, júıeli túrde baqylaý úshin – aımaq boıynsha mamandandyrylǵan gıdrogeologıalyq sý sharýashylyǵy mekemesi qurylsa, sonymen qatar óńirde sý sharýashylyǵymen aınalysatyn gıdrogeolog mamandar joq. Sony eskere kele ár aýdannan ozat oqýshylardy iriktep, gıdrogeolog mamandyǵyna granttar bólinse degen usynysym bar, – dedi Almagúl Kelbet.
Aımaq basshysy óz kezeginde aıtylǵan usynystardyń óńirdegi aýyz sý tapshylyǵyn joıý boıynsha aǵymdaǵy is-sharalar josparyna negiz bola alatynyn aıtty.
– Karerlerdi ıgerý ońaı sharýa emes, biraq onda sheteldik jumys kúshin paıdalanbaı, jergilikti turǵyndardy tartý kerek. Mıgranttar kóbinese beıresmı jumys isteıtindikten, olardyń quqyǵy qorǵalmaıdy. Al tıisti organdardyń mindeti – zańsyz eńbek kúshin paıdalaný faktileriniń aldyn alý. Ekinshi usynysqa kelsek, sý sharýashylyǵy, jer asty sýlary máselelerimen aınalysatyn memlekettik organ qurýdy qoldaımyn. Bul salada kadr daıarlaý máselesin sheshý úshin gıdrogeologıany meńgergisi keletin mektep túlekterine de qoldaý kórsetýge daıynbyz, – dedi Nurlan Noǵaev.
Oblys ákimi bilim basqarmasyna gıdrogeolog mamandardy daıarlaýǵa Mańǵystaý oblysy ákimdiginiń memlekettik granttaryn berý múmkindigin qarastyrýdy tapsyryp, bul salanyń óńir úshin óte mańyzdy jáne ózekti ekenin atap ótti.
