***
Jýyrda Astanaǵa baryp keldim. EKSPO qalashyǵyn aralap, Astananyń ajaryna ajar qosqan nysanǵa qarap uzaq oılandym. Biz ketken shyǵyndy emes, bolashaqta qaıtarymy bar ıgilikti isterdi kóbirek kóńilge túıýimiz kerek dep sheshtim.
Astana tórinde ótip jatqan «EKSPO – 2017» kórmesi jańa Astananyń aıshyǵyna aınalady. TMD elderiniń ishinen birinshi bolyp osy sharany uıymdastyrǵan Qazaqstan ekenin eskersek, bul eldiń mereıi, halyqtyń qýanyshy deýge bolady. Árıne, EKSPO týraly aıtqanda aldymen oǵan ketken shyǵyn aıynda kóp sóz bolary jasyryn emes. Ketken shyǵynnyń ornyn týrısermen toltyramyzdegennen góri, bul máselege basqa qyrynan qaraǵan jón.
EKSPO – Astanany damytýdyń múmkindigi
Prezıdent Nursultan Nazarbaev Astananyń damýy – el damýynyń kórsetkishi ekenin únemi aıtyp keledi. Astanany Arqa tósine kóshirý – ulttyq strategıalyq jobalardyń eń negizgisi ekenin aıtý paryz. Onyń mańyzy týraly buǵan deıin de talaı sóz aıtylǵan. Qazaqty uıystyrý, Soltústikti halyqqa toltyrý (qazaqylandyrý), apaıtós dalany jattyń suǵynan saqtaý, ekonomıkalyq baǵytty tutas geografıaylq aımaqqa tutastyrý... munyń bári ret-retimen oryndalyp keledi. Qazir Astanaǵa qaraı boı túzeıtin, Astananyń órkendeý-ósý jolyna qarap baǵyt anyqtaıtyn kezge jettik. Turǵyny mıllıonnan asqan qalanyń ál-aýqaty ultymyzdy ańa ıdeıalarǵa jetekteıtin basty faktorǵa aınalyp úlgerdi. Demek, Astanaǵa salynǵan ınvestısıa, oǵan quıylǵan qarjy bosqa ketken joq. Ony ary qaraı damytýdyń túrli jol-jobasy ártarapty baǵytta júre bermek.
Astana elorda bolǵaly beri qazaqtyń ańyz ben áfsanaǵa toly sanasy naqty ómirmen úılese bastady. Qazaq ertegileri men yr-dastandarynda kezigetin eelgi shaharlardy armandaý qıaly aı qıal emes, bizdiń ulttyń boıynan qalalyq mádenıettiń úzilmegenin, ótken tarıhymyzda qandaı qala salǵan bolsaq, áli de sondaı jasampazdyqqa jete alatynymyz áıgilendi. «Qalasy oq halyq – tarıhy joq halyq» degen qatań tujyrymdy moınymyzǵa artyp, qazaq halqyn tarıhy joq el sapyna qosqysy kelgenderdiń aýzyna sý quıyldy deýge bolady. Ońtústiktegi baıyrǵy sansyz shaharlardyń ornyn qazyp, kezinde iri órkenıettiń oshaǵy bolǵanymyzdy dáleldeýge qansha tyryssaq ta, oǵan ózgeler senbestik tanytyp kelip edi. Tipti ol qalalardyń bizdiń tarıhymyzhben esh qatysy joq degen syńaıdaǵy kertartpa pikirler de qylań beretin. Ondaı josyqsyz oıǵa keıde ózimizde ılanatynbyz. Óıtkeni, qıynnyń qıyny – ótkenińdi dáleldeý edi. Ol úshin búgingi jetistik kerek bolatyn. Keńes odaǵyndaǵy «órkendeý-damý» joly – ózgeniń qolymen qalanǵan qalalar arqyly iske asqanyn da betimizge basqandar bolmaı qalǵan joq.
Astanany Arqaǵa kóshirgende kóp jurttyń óre túrgelip qarsy shyqqany da sol. «Astanany Arqaǵa kóshirý – ertegi» dep kesip aıtqandar da tabylǵan. Endi onyń bári aı sóz bop qaldy. Astana – Astana boldy! Qazaqtyń Astanasy!
Qazir bul qala álemge tanyldy. Sonyń bir kórsetkishi – EKSPO.
EKSPO-nyń qandaı paıdasy bar?
Endi osyǵan keleıik. Biz báribir Astanany damytýdan bas tartpaımyz. Oǵan EKSPO-syz da qyrýar qarjy quıylyp jatyr. Al EKSPO arqyly jańa qalany damytýdyń ózindik múmkindigin aldyq. Osy qalashyqty salýǵa ketken qarjy Astanany damytýǵa arnalǵan qarjy dep túsingen ón. Eger EKSPO bolmasa, Astananyń bul qalashyǵy boı kótermes edi. Siz oılańyz, Astanadaǵy jańa ǵımarattardyń deni iri obalardyń týyndysy, degenmen, onda ásemdik pen sán úshin de turǵyzylǵan, bylaısha aıtqada, Astananyń kórkin kirgizý úshin boı kótergen nysandar jetkilikti. EKSPO qalashyǵyn olarmen salystyrýǵa bolmaıtyn sebebi, muny naqty shara úshin paıdalaný múmkindigine ıe bolyp otyrmyz.
Astanyń jarnamasy. Bul úzdiksiz júrip keledi. Bolashaqta da Astananyń álemdik arenadaǵy bedeli úshin qyrýar shara jasalady. Sonyń bárin EKSPO-daı bolady dep aıta almaımyz. Kem degende ózimiz úshin. Bizdiń turǵyndar, ásirese, jastar Astanany kórýdi armandasa, onda oǵan belgili dárejede osy qalashyqtyń qosqan úlesi bar.
Astanaǵa týrıs tartý.Jarnamasy myqty qalalardyń týrıseri de mol. Keıbiriniń tarıhy uzaq, endi biriniki qysqa. Deıturǵanmen, álemniń ár túkpirinen aǵylatyn týrıser sany jaǵynan Eýropanyń baıyrǵy qalalarynan qalyspaıtyn Azıalyq, Ońtústik amerıkalyq qalalar qanshama. Dýbaıdy Dýbaı etken arhıtektýralyq, qonaqjaılylyq jáne geografıalyq ornalasý jaǵdaıy ǵana emes, onyń jarnamasynyń kúshtiligi. Astana dál Dýbaıdaı bolmasa da, Ortalyq Azıanyń jaýharyna aınalady. Oǵan múmkindik zor.
Demek... Buryn Astana dese eń aldymen Báıterek kesheni kóz aldymyzǵa keletin. Astanaǵa barǵan kez kelgen jurt Báıterekti kórmeı ketken emes. Aldaǵy ýaqytta Astana urtqa barǵandar eń aldymen EKSPO qalashyǵyn kórýge asyǵary sózsiz. Kún saıyn túlegen Astananyń ajary endi tipten túrlene tústi. EKSPO aıaqtalady, biraq ondaǵy sándi saraılar men pavıloedar máńgilik el murasy bolyp qala bermek. Jalpy aýmaǵy 25 gektardy quraıtyn atshaptyrym qurylys kesheni berisi qazaqstandyqtardyń, arysy álem jurtshylyǵynyń Astanaǵa kelgende bas suǵan nysany bolmaqshy. Bul Astanaǵa ajar qosqan negizgi nysannyń biri bolyp qala bermek. EKSPO aıaqtalǵan soń onyń ornyna Astana qarjy ortalyǵy qurylmaqshy. Aldaǵy ýaqytta el ekonomıkasynyń lokomotıvine aınalady dep bolajanǵan qarjy ortalyǵy EKSPO qalashyǵynyń álemdik statýsyn tómendetpeýge septesedi.
Fransıa dese Eıfel munarasy kóz aldymyzǵa keletini sekildi, bolashaqta Astana dese «Nur Álem» jadymyzda jańǵyrady degen senim mol.
Astanaǵa barsańyz...
Bala kezimizde Almatyny saǵynatynbyz. Kórmesek te, aǵa-ápkelerimizdiń stýdent kezindegi sýretterine qarap, eseıgende mindetti túrde osy qalada oqımyz degen arman jeteleıtin. Sol arman Almatyǵa ap keldi. Búgingi balalar Astanany saǵynady. Olar osy qalany kórýdi armandaıdy. «Astanaǵa barsańyz, EKSPO-ny kórgen shyǵarsyz» degen sózdi qazir balalardan estip te júrmiz. Siz de Astanaǵa barsańyz, EKSPO qalashyǵyn mindetti túrde kóresiz.
Baqyt SERİKOV
