Aımaq basshysy aldymen «Munaly psıhologıalyq-pedagogıkalyq túzetý kabınetiniń» jumysymen tanysty. Búgingi tańda ortalyqta ártúrli dıagnozy bar 200-den astam erekshe balaǵa tegin kómek kórsetilýde. Ortalyqta 3 logoped, 2 defektolog, 1 psıholog, 1 massaj jáne LFK mamany jumys isteıdi.
Nurlan Noǵaev Munaıly aýdan ákimi men ýákiletti tulǵalarǵa memlekettik-áleýmettik tapsyrys aıasynda erekshe balalarǵa arnalǵan yńǵaıly ári jaıly ortalyq ashý máselesin pysyqtaýdy tapsyryp, mundaı jumystar oblys kóleminde de júrgizilý kerektigin atap ótti.
Odan ári oblys basshysy aýdandaǵy ortalyq Mádenıet úıinde halyqpen kezdesý ótkizdi. Jıyn barysynda Munaıly aýdanynyń ákimi Erjan Kúmisqalıev ótken jyly atqarylǵan jumystardy baıandap, 2022 jylǵa arnalǵan josparlarymen bólisti.
Budan keıin oblys ákimi Nurlan Noǵaev turǵyndardy óńirde atqarylyp jatqan jumystar týraly habardar etip, saýaldaryna jaýap berdi.
Kezdesýge kelgen turǵyndar jańa aýrýhana, mektep, balalarǵa arnalǵan oıyn alańdarynyń qajettiligi, áleýmettik qyzmet kórsetý, bazar jumysyn retke keltirý, ekologıalyq máseleler men azyq-túlik baǵasyna qatysty máselelerdi kóterdi.
Aımaq basshysy turǵyndardy jergilikti atqarýshy organdardyń jumysyna belsene aralasyp, qoldaý kórsetýge shaqyrdy.
– Jergilikti atqarýshy organdardyń jumysynda qoǵamdyq baqylaý men úkimettik emes uıymdardyń kómegi qajet ekenin Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev birneshe ret aıtqan bolatyn. Biz úkimettik emes uıymdardyń bastamalaryna memlekettik-áleýmettik tapsyrys jáne basqa da ádister arqyly qoldaý kórsetýge daıynbyz. ÚEU arqyly erekshe balalarǵa kómek kórsetýge, emdeýge, olardy ońaltý jáne oqytý máselelerin sheshýge bolady. Mundaı bastamalardy júzege asyrýǵa memleket óz kezeginde kómek kórsetýge daıyn, – dedi Nurlan Noǵaev.
Munaıly aýdanynda búginde 180 myńǵa jýyq adam turady. Aýdandaǵy negizgi máselelerdiń biri – úsh aýysymdy oqytýdy joıý. Sebebi aýdanda týý kórsetkishi óte joǵary (jylyna 5 myńnan astam bala ómirge keledi). Sáıkesinshe, jyl saıyn mektep oqýshylarynyń sany artyp keledi.
Búgingi tańda Basqudyq aýyldyq okrýginen 800-den astam bala kórshiles Mańǵystaý aýylyna qatynap oqıdy. Bul máseleni sheshý úshin Basqudyqta 600 jáne 1200 oryndyq mektep qurylysy júrgizilýde. Bıyl 600 oryndyq mektepti paıdalanýǵa berý josparlanýda. Atalǵan mektepterdiń qurylysy aıaqtalǵan soń, másele túbegeıli sheshimin tabatyn bolady.
2021 jyly Basqudyq aýyldyq okrýginde 110 oryndyq jekemenshik «IQ» bastaýysh mektebi, sondaı-aq Munaıly aýylynda 80 oryndyq «Mereı» jekemenshik bastaýysh mektebi ashyldy.
Aldaǵy ýaqytta Mańǵystaý aýylynyń Besshoqy turǵyn úı massıvinen 1200 oryndyq mektep qurylysynyń jobalyq-smetalyq qujattamasyn memlekettik saraptamaǵa tapsyrý, sondaı-aq 1500 oryndyq úsh jekemenshik mektep salý josparlanýda. Sonymen qatar Qyzyltóbe-2 aýylyndaǵy 1200 oryndyq mektep qurylysynyń jobalyq-smetalyq qujattary daıyn.
Aǵymdaǵy jyldyń naýryz aıynda Mańǵystaý aýylynda 150 orynǵa arnalǵan aýdandyq ortalyq aýrýhana ǵımaratynyń qurylysy bastaldy. Sonymen qatar, Qyzyltóbe, Qyzyltóbe-2, Dáýlet jáne Baıandy aýyldaryndaǵy dárigerlik ambýlatorıalarynyń ǵımarattaryna kúrdeli jóndeý jasaý úshin jobalyq-smetalyq qujattama ázirleýge qarjy bólindi.
Jumys saparynyń qorytyndysy boıynsha Nurlan Noǵaev Munaıly aýdanynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna qatysty jaýapty tulǵalarǵa birqatar naqty tapsyrmalar berdi.
