«Tilimizden, mádenıetimizden aıyryla jazdadyq, sol qorqynysh bizde qalyp qoıdy. Ásirese, bul úreı aǵa býynda basym.
Qazir Qazaqstanda qazaq tiline qarsy bir adam joq. Másele bizdiń ózimizde, qazaqtarda.
«Prezıdent nege tek qazaqsha sóılemeıdi» degen sózder aıtylatynyn bilem. Qyryq rýdan jıylǵan, kóp etnostan quralǵan elmiz. Onyń bári Prezıdenttiń sózin túsinbese ne bolady? Reseıdiń, AQSH-tyń, Túrkıanyń prezıdentteri bir ǵana tilde sóıleıdi. Al meniń eki tilde sóıleýime týra keledi. Osylaısha men eki ese kóp jumys isteýge májbúrmin.
Biraq máńgilik bulaı bolmaıdy. Qazirdiń ózinde elimizde qazaqtyń úlesi 70 prosentke jaqyndap kele jatyr. 2025 jylǵa deıin daıyndalyp, qazaq tilin barlyq jerde engizýge jumys jasaımyz.
Biraq basqa tilderden ajyrap qalýǵa bolmaıdy. Jabysyp aıyrylmaıyq degen sóz emes, másele mádenıette. Qansha til bilseń, sonsha mádenıettisiń. Orys tili álemniń ádebıetine jol ashty, ǵylymyna jol ashty.
Al aǵylshyn tiline kelsek, Joldaýdaǵy maqsattarǵa jetý úshin aǵylshyn tili kerek. Ol tilde medısınada jańa jasalǵan teorıa sıpattalady. Ol orys tiline aýdarylýy úshin keminde 5 jyl kerek. Al qazaq tiline aýdarý úshin qansha jyl kerek?
Eger ǵylym, aqparat, ınovasıa, mádenıet orys tilinde damysa, búkil álem oryssha sóılegen bolar edi. Bári Qytaıdan shyqsa, bári qytaısha úırenýi kerek bolady. Qalasaq ta, qalamasaq ta, solaı bolar edi. Ol qajettilik.
Aǵylshyn tilin bilmeı, aǵylshyn tilinde ashylǵan jańalyqty bilmeı qalaı dáriger bolaýǵa bolady? Aǵylshyn tilin bilmeı qalaı ǵalym bolasyz?» dedi Memleket basshysy.
Sonymen qatar Elbasy qazaq tiline áldeqashan sińip ketken sózderdi qazaq tiline aýdarýdyń qajetsizdigi týraly da aıtty.
«Shet eldik termınder arqyly qazaq tilin baıytýdyń ornyna, lıngvısıkalyq komıteti neshe túrli sózderdi oılap tabady. Marqum Erkeǵalı Rahmadıev aıtýshy edi «Kompozıtor edim, endi sazger boldym. Pıanınom kúısandyq boldy» dep. Prosentti «paıyz» dep aldyńyzdar. Men «paıyz» degen sózdi qoldanbaımyn» dedi Nursultan Nazarbaev.
Derekkóz: egemen.kz
