«Tilimizden, mádenietimizden aiyryla jazdadyq, sol qorqynysh bizde qalyp qoidy. Ásirese, bul úrei aǵa býynda basym.
Qazir Qazaqstanda qazaq tiline qarsy bir adam joq. Másele bizdiń ózimizde, qazaqtarda.
«Prezident nege tek qazaqsha sóilemeidi» degen sózder aitylatynyn bilem. Qyryq rýdan jiylǵan, kóp etnostan quralǵan elmiz. Onyń bári Prezidenttiń sózin túsinbese ne bolady? Reseidiń, AQSh-tyń, Túrkiianyń prezidentteri bir ǵana tilde sóileidi. Al meniń eki tilde sóileýime týra keledi. Osylaisha men eki ese kóp jumys isteýge májbúrmin.
Biraq máńgilik bulai bolmaidy. Qazirdiń ózinde elimizde qazaqtyń úlesi 70 protsentke jaqyndap kele jatyr. 2025 jylǵa deiin daiyndalyp, qazaq tilin barlyq jerde engizýge jumys jasaimyz.
Biraq basqa tilderden ajyrap qalýǵa bolmaidy. Jabysyp aiyrylmaiyq degen sóz emes, másele mádeniette. Qansha til bilseń, sonsha mádeniettisiń. Orys tili álemniń ádebietine jol ashty, ǵylymyna jol ashty.
Al aǵylshyn tiline kelsek, Joldaýdaǵy maqsattarǵa jetý úshin aǵylshyn tili kerek. Ol tilde meditsinada jańa jasalǵan teoriia sipattalady. Ol orys tiline aýdarylýy úshin keminde 5 jyl kerek. Al qazaq tiline aýdarý úshin qansha jyl kerek?
Eger ǵylym, aqparat, innovatsiia, mádeniet orys tilinde damysa, búkil álem oryssha sóilegen bolar edi. Bári Qytaidan shyqsa, bári qytaisha úirenýi kerek bolady. Qalasaq ta, qalamasaq ta, solai bolar edi. Ol qajettilik.
Aǵylshyn tilin bilmei, aǵylshyn tilinde ashylǵan jańalyqty bilmei qalai dáriger bolaýǵa bolady? Aǵylshyn tilin bilmei qalai ǵalym bolasyz?» dedi Memleket basshysy.
Sonymen qatar Elbasy qazaq tiline áldeqashan sińip ketken sózderdi qazaq tiline aýdarýdyń qajetsizdigi týraly da aitty.
«Shet eldik terminder arqyly qazaq tilin baiytýdyń ornyna, lingvistikalyq komiteti neshe túrli sózderdi oilap tabady. Marqum Erkeǵali Rahmadiev aitýshy edi «Kompozitor edim, endi sazger boldym. Pianinom kúisandyq boldy» dep. Protsentti «paiyz» dep aldyńyzdar. Men «paiyz» degen sózdi qoldanbaimyn» dedi Nursultan Nazarbaev.
Derekkóz: egemen.kz
