Saiasattanýshynyń aitýynsha biliktegilerdiń balalary da buzylǵan.
"Áke-sheshesinen tárbie kórmegen olar halyqtan qaidan qaimyqsyn. Araq-sharaptyń tuzaǵyna túsken, esirtkige salynǵan, aramtamaq, jatyp isher – el aldynda esep berýdi umytqan elitanyń búgingi úrim-butaǵy osyndai.
Jastaiynan ne ishem, ne kiem demei, qarny toq, ýaiym-qaiǵysyz ómir súrgen osy urpaq aqyr sońy azyp-tozyp tynady. Psihikasy buzylady, depressiiadaǵy túsedi, sońynan ózine qol salýy da ǵajap emes.
Sovet úkimeti kezinde sondai edi, qazir de solai. Elitanyń bala-shaǵasy ata-anasynan ótken ashqaraq. Eńbeksiz kelgen esil aqshany laqyldatyp tógip shashyp júr. Mundai bailardyń balalary ushaqta ekonom-klass deitin siz ben bizdei qarapaiym adamdarǵa arnalǵan oryn bar ekenin bilmeidi de.
18-ge tolǵanda jastaiynan úlde men búldege oranǵan álgi esersoqqa ata-anasy qymbatty kóliktiń kiltin syilaidy. Qymbatty degenimiz bergi jaǵy, álgindei kólikke siz ben bizdei qarapaiym adamdar ǵumyr eńbek etsek de qolymyz jetpes edi.
Eńbeksiz kelgen temir tulparǵa óle mas kúiinde minedi, esirtkige lyqa toiyp túnimen kóz ilmeidi, oiynda eshteńe joq qapersiz adamdy qaǵady, túngi klýbtarǵa basa-kóktep kirip, oq atady, onysyn áleýmettik jelige júkteidi. Sóite tura jazasyz ketedi. Mundai bailardyń erketotailary abaqtyǵa qamaldy degendi estimeisiń bizde elde.
Elge tiesili nesibeni shainamai jutatyn toiymsyz elitadan ózinen de soraqy urpaq ósip shyǵady.
Galina Brejneva, Gúlnár Kárimova jáne dál qazirgi jaǵdai soǵan dálel. Tabiǵat tamaǵynda turyp qalǵan mundai kúl-qoqystan tez arylady.
