Saıasattanýshynyń aıtýynsha bıliktegilerdiń balalary da buzylǵan.
"Áke-sheshesinen tárbıe kórmegen olar halyqtan qaıdan qaımyqsyn. Araq-sharaptyń tuzaǵyna túsken, esirtkige salynǵan, aramtamaq, jatyp isher – el aldynda esep berýdi umytqan elıtanyń búgingi úrim-butaǵy osyndaı.
Jastaıynan ne ishem, ne kıem demeı, qarny toq, ýaıym-qaıǵysyz ómir súrgen osy urpaq aqyr sońy azyp-tozyp tynady. Psıhıkasy buzylady, depressıadaǵy túsedi, sońynan ózine qol salýy da ǵajap emes.
Sovet úkimeti kezinde sondaı edi, qazir de solaı. Elıtanyń bala-shaǵasy ata-anasynan ótken ashqaraq. Eńbeksiz kelgen esil aqshany laqyldatyp tógip shashyp júr. Mundaı baılardyń balalary ushaqta ekonom-klass deıtin siz ben bizdeı qarapaıym adamdarǵa arnalǵan oryn bar ekenin bilmeıdi de.
18-ge tolǵanda jastaıynan úlde men búldege oranǵan álgi esersoqqa ata-anasy qymbatty kóliktiń kiltin syılaıdy. Qymbatty degenimiz bergi jaǵy, álgindeı kólikke siz ben bizdeı qarapaıym adamdar ǵumyr eńbek etsek de qolymyz jetpes edi.
Eńbeksiz kelgen temir tulparǵa óle mas kúıinde minedi, esirtkige lyqa toıyp túnimen kóz ilmeıdi, oıynda eshteńe joq qapersiz adamdy qaǵady, túngi klýbtarǵa basa-kóktep kirip, oq atady, onysyn áleýmettik jelige júkteıdi. Sóıte tura jazasyz ketedi. Mundaı baılardyń erketotaılary abaqtyǵa qamaldy degendi estimeısiń bizde elde.
Elge tıesili nesibeni shaınamaı jutatyn toıymsyz elıtadan ózinen de soraqy urpaq ósip shyǵady.
Galına Brejneva, Gúlnár Kárimova jáne dál qazirgi jaǵdaı soǵan dálel. Tabıǵat tamaǵynda turyp qalǵan mundaı kúl-qoqystan tez arylady.
