«Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýy Taldyqorǵanda osymen altynshy ret uıymdastyrylyp otyr.
Sharanyń maqsaty – otbasynda ózara kelisim men rýhanı syılastyqty nyǵaıtý. Bir shańyraq astyndaǵy berekeli ómir súrýdiń mańyzdylyǵyn arttyrý. Kópultty elimiz úshin mundaı sharanyń máni zor. Bıylǵy oblystyq baıqaýǵa barlyǵy 36 otbasy qatysyp, baǵyn synady.
Igi sharanyń shymyldyǵyn Almaty oblysy ákiminiń orynbasary Aqan Jylqyshybaıuly ashty.
«Otbasy degenimiz, ol – ár adamnyń jylylyq pen meıirimge toly kıeli besigi, qasıetti shańyraǵy. Bizdiń Jetisý jerinde ǵasyrlar boıy urpaq sabaqtastyǵy jarasymdy jalǵasyn taýyp keledi. El ishinde qurmetke bólengen, ardaqty, ónegeli otbasylar barshylyq. Sondyqtan jyl ótken saıyn «Mereıli otbasy» baıqaýynyń máni artyp keledi. Búgingi baıqaýǵa qatysyp, dara shyqqan otbasylardy – Jetisý jeriniń, Qazaq eliniń maqtanyshy dep bilemin. Baıqaý jeńimpazdaryn shyn júrekten quttyqtaımyn. Elimizdiń táýelsizdigi tuǵyrly, shańyraǵy bıik, keregesi keń bolsyn», – degen jyly lebizin bildirip, baıqaý jeńimpazdaryn marapattady.
«Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń oblystyq kezeńinde úshinshi orynǵa úsh otbasy ıe boldy. Olar:
Eńbekshiqazaq aýdanynan Álimbekovter otbasy. Álimbekov Quljabaı ómiriniń sońyna deıin mal sharýashylyǵymen aınalysqan. Otanasy Tursynbaeva Azızhan «Altyn alqa» ıegeri, «Veteran trýda» medali, «Materınskaıa slava» ordeni, «Mat geroıná» medaldarymen nagradttalǵan. Otbasynda 7 ul, 2 qyz, 31 nemere, 21 shóbere bar.
Ekinshi otbasy Kegen aýdanynan kelgen – Áldıbekovter. Áshirbek ata soǵys kezinde tylda eren eńbek kórsetken. Zeınetke shyqqan soń aýyl aqsaqaldarynyń tóraǵasy, oblystyq, aýdandyq, aýyldyq sharalardyń basy-qasynda júrip keledi. Adal eńbegi úshin 10 ret merekelik medal, «Tyl jáne eńbek ardageri» ordenimen, 5 ret aýdandyq, oblystyq «Qurmet» ordenimen, sonymen qatar Respýblıkalyq ardagerler keńesiniń «Qurmet» gramotasymen marapattaldy. Jary Ábdihalyqova Jumagúl apa ekeýi 6 ul, 4 qyz ósirip, jetkizgen.
Úshinshi oryndy ıelengen úshinshi otbasy –- Talǵardan kelgen Kúshbaevtar áýleti. Marat pen Gúlnáz jas ta bolsa qıyndyqtan qoryqpaı, bala sanyn shektemeı, kópke úlgi bolyp kele jatqan otbasy. Olar 10 bala ósirip, tárbıeleýde. On birinshi bala aǵymdaǵy jyly dúnıege keledi dep kútýde.
«Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń aımaqtyq kezeńinde ekinshi oryndy úsh otbasy jeńip aldy.
Birinshi otbasy Jambyl aýdanynan – Sembıevter. Otbasynda 3 ul, 7 qyz tatý-tátti ósip keledi.
Kelesi ekinshi oryn ıegeri Eskeldi aýdanynan – Qasenovter otbasy. Aıtbaı Qasenov «Eskeldi aýdanynyń Qurmetti azamaty». Otanasy Kúntáı «Pobeda» ujymsharynda qyzylshashy bolyp jumys istegen. Otbasynda 6 ul, 6 qyz tárbıelenýde.
Ekinshi oryn alǵan úshinshi otbasy Alakól aýdanynan kelgen Zýevter otbasy. Alık pen Amansulý Kólbaı aýylynyń aýylsharýashylyq jumystarynyń maıtalmany. Olar 3 qyz, 3 uldy erjetkizip keledi.
«Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń birinshi dárejeli dıplomy eki otbasyǵa buıyrdy.
Balqash aýdanynan Qystaýbaevtar otbasy. Qystaýbaev Ábdijappar 1999 jyly «Oktábrdiń 50 jyldyǵy» sovhozy bazasynda «Birlik» Aksıonerlik qoǵamyn qurǵan. Osy ujymda qazirgi tańda 330-daı adam eńbek etýde. 2018 jyly Birlik aýylynda eski qonaqúı ǵımaratyn jóndeýge, jattyǵý zalyn ashý jumystaryna 2 mln teńgege demeýshilik etken. Qandas baýyrlarymyzdy Mońǵolıa jáne Qaraqalpaqstan elinen elge tartyp, 50 otbasyn baspanamen jáne turaqty jumyspen qamtamasyz etti. 7 kópbalaly otbasyǵa 19 mln teńgege alynǵan 7 úıdiń kiltin tabystady. Búginde Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń Qurmetti profesory. Oblystyq máslıhattyń Qurmetti depýtaty, oblys jáne Balqash aýdanynyń Qurmetti azamaty. Baqytty januıa 3 ul, 1 qyz tárbıelep, 10 nemereniń qyzyǵyn kórýde.
Birinshi oryn alǵan kelesi Kerbulaq aýdanynan Aqbasovtar otbasy. Aqbasov Baıasyl Erasyluly – aýylsharýashylyq óndiris kooperatıviniń tóraǵasy. Jyl saıyn 4,5 mln-ǵa kópbalaly jáne turmysy tómen eki otbasyǵa úı satyp alyp beredi. Sonymen qatar búgingi kúnge deıin atalǵan otbasydaǵy 32 balaǵa 15 000 teńgeden kómek úlestirgen. 2 jyl qatarynan balalar kúnine oraı, «Qýansa, bala qýansyn» sharasynda 1 mln 800 myń teńgege merekelik syılyqtar tabystady. Otanasy Aqbasova Ǵalıa Nıazqyzy 1979-2017 jyldarda Kerbulaq aýdanynda ustazdyq etken. 2019 jyldyń aqpan aıynda Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń qatysýymen ótken «Áleýmettik qamqorlyqqa – 10 qadam» atty «Nur Otan» partıasynyń XVIII sezinde kópbalaly analar atynan sóz sóıledi. Oqylǵan baıandama negizinde respýblıka boıynsha 5 naýryz «Analar keńesi kúni» dep belgilendi. Búginde 3 ul, 2 qyz, 11 nemereni tárbıelep ósirgen otbasy.
Marapattaý sońynda baıqaýǵa qatysqan otbasylar atynan Ǵalıa Aqbasova sóz sóılep, sharany uıymdastyrýshylarǵa alǵysyn arnady. «Qazaq ejelden bala tárbıesine erekshe kóńil bólgen. Ul-qyzynyń qaıyrymdy, kópshil bolyp ósýine mán bergen. Oblysymyzdyń ákimi Amandyq Batalovqa osyndaı shara ótkizgeni úshin alǵys bildiremin. «Balany besikten, kelindi esikten» degen naqyl bar. Ósirgen balalarymyz sanaly bolsyn. Barlyq otbasynyń baqyty arta bersin», – dedi ol óz alǵysynda.
Aıta keteıik, sharanyń jalǵasy respýblıkalyq deńgeıde ótkiziledi. Oǵan birinshi oryn alǵan eki otbasy da qatysady. Daýys berý SMS-habarlamalar jáne ınternet-resýrs arqyly ınteraktıvti negizde júzege asady. Endeshe, oblys atynan shyǵatyn Qystaýbaevtar jáne Aqbasovtar otbasyna sáttilik demeý bolsyn demekpiz.
