«Qazaqstanda barlyq ósek-áńgimelerdi negizinen memlekettik qyzmet taratady. Men muny jaqsy bilemin, onyń ishinde negativti ósekter de kóp. Memlekettiń esebinen berilgen kompiýterde otyryp alyp ne týraly jazatyndary belgisiz. Mundai adamdardy ustap, jazalap, jumystan qýý kerek» degen bolatyn Nazarbaev.
Saiyp kelgende Elbasy memlekettik qyzmetkerdiń etikasy týraly áńgime qozǵaǵany anyq. Demek, memlekettik qyzmetker memlekettiń sózin sóileýi kerek.
Bir joly ol bylai dep jazady: «Keibir aqparat quraldary «ákimshilik kólikterge relstiń ústimen júrýge tyiym salypty» dep habarlapty. Negizinde olardy jóndeý kerek. Mundai qisynsyz sheshimge qatysty pikir bildirgim kelmegen. Biraq, artynan Serik Ahmetovtyń qorǵaýshylary atalǵan aqparat quraldaryn Ahmetovke qatysty jalǵan aqpar taratýda dep aitqan pikirin estigennen keiin munyń bári álgindei aqparat quraldary úshin qalyptasyp ketken júie ekenin bildim.
Endi bir joly ol bylai deidi: «Almatyny nege tútin basatynyn bildim. Qalanyń ádemiligin jasyrý úshin kommýnaldyq qyzmetter bizdiń onsyzda álsiz densaýlyǵymyzdy Ońtústik Astananyń qalyptasqan iisimen toltyra túsedi».
Endi bir joly Dáýren myrza Jol politsiiasyn synǵa alady. Atap aitqanda, jol qozǵalysynyń jyldamdyǵyn baqylaityn «radarlardyń» qanshalyqty qisynsyz qoiylǵanyn atap ótedi.Taǵy bir joly ol «Ákimi aqsha jemeitin qala qalai ómir súredi» degen aqparatpen bólisken.
Árine, munyń bári ózekti dúnieler. Biraq, memlekettik qyzmetker bolǵannan keiin keibir dúnielerge qatysty kózqarasyn baiyppen jetkizse, syrtqa kózge salmaqty, saliqaly estiledi degen oidamyz.
