«Qazaqstanda barlyq ósek-áńgimelerdi negizinen memlekettik qyzmet taratady. Men muny jaqsy bilemin, onyń ishinde negatıvti ósekter de kóp. Memlekettiń esebinen berilgen kompúterde otyryp alyp ne týraly jazatyndary belgisiz. Mundaı adamdardy ustap, jazalap, jumystan qýý kerek» degen bolatyn Nazarbaev.
Saıyp kelgende Elbasy memlekettik qyzmetkerdiń etıkasy týraly áńgime qozǵaǵany anyq. Demek, memlekettik qyzmetker memlekettiń sózin sóıleýi kerek.
Bul tarapta biraz ýaqyt boıy Almaty qalalyq Jolaýshylar kóligi basqarmasynyń bastyǵy Dáýren Álimbekovtyń (sýrette) áleýmettik jelide jazǵan oı-pikirlerin oqyp júrmiz. Árıne, aıtylǵan dúnıeleri oryndy, biraq keıbir pikirleri oqyrmandarǵa ártúrli oı salýy da múmkin...
Bir joly ol bylaı dep jazady: «Keıbir aqparat quraldary «ákimshilik kólikterge relstiń ústimen júrýge tyıym salypty» dep habarlapty. Negizinde olardy jóndeý kerek. Mundaı qısynsyz sheshimge qatysty pikir bildirgim kelmegen. Biraq, artynan Serik Ahmetovtyń qorǵaýshylary atalǵan aqparat quraldaryn Ahmetovke qatysty jalǵan aqpar taratýda dep aıtqan pikirin estigennen keıin munyń bári álgindeı aqparat quraldary úshin qalyptasyp ketken júıe ekenin bildim.
Endi bir joly ol bylaı deıdi: «Almatyny nege tútin basatynyn bildim. Qalanyń ádemiligin jasyrý úshin komýnaldyq qyzmetter bizdiń onsyzda álsiz densaýlyǵymyzdy Ońtústik Astananyń qalyptasqan ıisimen toltyra túsedi».
Endi bir joly Dáýren myrza Jol polısıasyn synǵa alady. Atap aıtqanda, jol qozǵalysynyń jyldamdyǵyn baqylaıtyn «radarlardyń» qanshalyqty qısynsyz qoıylǵanyn atap ótedi.Taǵy bir joly ol «Ákimi aqsha jemeıtin qala qalaı ómir súredi» degen aqparatpen bólisken.
Árıne, munyń bári ózekti dúnıeler. Biraq, memlekettik qyzmetker bolǵannan keıin keıbir dúnıelerge qatysty kózqarasyn baıyppen jetkizse, syrtqa kózge salmaqty, salıqaly estiledi degen oıdamyz.
