Qalaı deısiz be? "Jumysty atqaryp tastadyq" degen jalǵan aktiler toltyrý arqyly aılapat aqsha tistegenniń aýzynda, ustaǵannyń qolynda ketipti. Bul daýǵa Baıanaýylynyń aýdanynyń eks-ákimi Orazgeldi Qaıyrgeldınov te shatylyp, qazir sot aldy tergeýden ótýde.
Naqtylaı ketelik, aýdan ákimi bar, aýdannyń jolaýshylary tasymaly jáne kólik joldary bóliminiń jetekshisi bar jáne jol jóndeýge bólingen tenderdi utyp alǵan Sapa+ JSHS-nyń basshysy úsheýi sóz baılasyp, 2018-2019 jyly uzyndyǵy 37 shaqyrym Alekseevka-Jańajol (Máshhúr Júsip Kópeıulynyń kesenesi osy aýylda ornalasqan) ýchaskisine bólingen 399 mln-dy teń bólisip alǵan.
Bylaısha aıtqanda "Óńirlerdi damytý" baǵdarlamasynyń aıasynda bólingen aqshany banktegi esepshotyna aýdarǵan.
Máshhúr Júsiptiń kesenesine aparar tas joldyń qurylysymen tanysýǵa depýtat Nurjan Áshimbetov arnaıy kelip, kóńili tolmaı qaıtty. Halyq qalaýlysyna esep bergen qazirgi aýdan ákimi Qanat Kárimov SAPA+ JSHS-niń jumysyndaǵy shıkilikterdi tizip shyqty.
"37 shaqyrymnyń 26-syn asfálttap tastadyq dep akti toltyrǵan. Onyń ózi shala-sharpy. Ózge 7 shaqyrymy aıaqsyz qaldy. Joldyń sapasy syn kótermeıdi. Qazirdiń ózinde qos qaptaly kertilip, uńǵyl-shuńǵyly kóbeıip jatyr. Bul merdigerge senim joq. Byltyr jasaǵan jolynyń sıqy mynaý. Aıaqsyz qalǵan jumysty qaıtadan tender oınatyp, jóni durys merdigerge tapsyrý kerek. SAPA+-tiń basy daýǵa qalǵanyn bilesiz. Bul is sotqa jetpeı tynbaıdy", – deıdi aýdan ákimi.
Kesenege bastar joldy byltyr ǵana 900 mln teńgege kúrdeli jóndeýden ótkizgen SAPA+ JSHS bıyl bul joldy qaıta jasap shyǵypty. Alaıda byltyrǵydan ońǵany shamaly. "Myna joldyń qalyńdyǵy bıttiń qabyǵyndaı ǵana" deıdi depýtat Nurjan Áshimbetov.
Al qurylysqa bólingen qarjynyń qyzyǵyn jemqorlar kórgen.
Jergilikti jurt bolsa "merdiger kompanıa Májhúr Júsiptiń kesenesine aparar tas joldyń qurylysyna bólingen aqshany jambasqa basqany úshin áýlıeniń qarǵysyna ushyrady" deıdi.
"Áýlıe mundaıdy keshirmeıdi. Kesene janynan ótip bara jara jatqan maskúnemniń kóligi mindetti túrde buzylady. Qara nıetti, teris pıǵyldy jandar keseneni aınalyp ótýi kerek.
Kesenege aparar tas joldyń qurylysyna bólingen qarajatqa jıp satyp alǵan merdigerdiń biri dál osy arada aýdarylyp qalǵan.
Bul jolǵa bólingen aqshany asap alǵysy kelgen ákimderdiń eshbiri ońǵan joq", – deıdi baıanaýyldyqtar.
Al SAPA+ JSHS-nyń bedeline áldeqashan daq túsken eken. Memlekettik satyp alý reestrinde bul kompanıa óz jumysyn sońyna deıin oryndamaıtyn mekeme retinde "qara tizimge" enipti.
"Mundaı kompanıanyń bizdiń óńirde qalaı, qaıtip jumys istep kelgenin anyqtaımyz", – deıdi Pavlodar óńirindegi Korrýpsıaǵa qarsy qyzmettiń basshysy Aıdar Tastemirov.
...
Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany, óz týǵan aýylynda sopylardyń sońǵy urpaǵy Máshhúr Júsip Kópeev 1931 jyly jer qoınyna tapsyrylady.⠀
Óziniń ólimine 10 jyl qalǵanda 1921 jyly Máshhúr Júsip bar týys-týmasyn jınap, bir jerdi anyqtap kórsetip: «Meniń mazarymdy osy jerden qazyńdar. Meni jatqyzyp emes, otyrǵyzyp jerleńder. Álsin-álsin habar alyp turyńdar, meniń denem 40 jyl boıy buzylmaı saqtalady» degen eken. Qaıtys bolarynan týra bir jyl buryn úlken kelini Aq Zeıneptiń inisi Dusjanǵa mazaryn qazdyryp bastaıdy. Ózi únemi basy-qasynda otyryp, enin, uzyndyǵyn qadaǵalaıdy.⠀
Mazar daıyn bolǵan soń alys-jaqyn aǵaıyn-aýylyn jınap, kózi tirisinde óziniń janazasyn shyǵaryp, qurban shalyp, as bergizedi.⠀
Munyń sebebin suraǵan aýyldastaryna: «Jetpis úshke shyqqansha baltalasań da ólmeımin. Jetpis úshke shyqqan soń surasań da turmaımyn. Men ólgen soń qatty álsireısińder. As berip, janaza namazymdy oqytpaq túgili, baqa-shaıan terip ketesińder», – dep 1931 jylǵy asharshylyqty kúni buryn boljaǵan eken. Rasynda sopy jan tapsyrǵan soń álsiregen týystary áýlıeniń máıitin daıyn mazaratqa áreń aparyp jerleıdi.⠀
Sodan soń áýlıe Máshhúr Júsip sózin bylaı dep jalǵaıdy: «Jut keledi. Qalyń qazaq qyrylady. Juttan aman shyqqan el 70 jyl Qudaısyz qoǵamda ómir súredi. Odan keıin eldi 30 jyl ury-qarylar bylyqtyrady. Osynyń bárinen ótken soń ǵana qazaqqa qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman týady» dep boljaǵan eken.⠀
Áýlıe Máshhúr Júsiptiń 4 boljamy oryndalyp ketti.
Olar:
✓ óziniń ólimi
✓ asharshylyq
✓ 70 jyl ateıstik kompartıa
✓ 30 jyl ury-qarynyń bıleýi.⠀
Endi besinshisi beıbit, beıqam zaman 2021 jyldyń sońyna kelip tur eken. Bılikke adal sút emgen, halqyna qaıyrly basshylar keledi dep boljaǵan eken.
https://youtu.be/nD67mVJyuMo