"Yryskeldi qajy" atyndaǵy meshittiń bas ımamy, teolog Nurlan Baıjigituly máhr úshin jat aǵymdaǵy qyzdarmen sózge kelip qalǵanyn aıtty, - dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Nurlan Baıjigitulynyń "Syrlasý" baǵdarlamasyndaǵy málimdemesi qoǵamda jıi talqyǵa túsip júrgen máhr máselesine taǵy da nazar aýdartty. "Yryskeldi qajy" atyndaǵy meshittiń bas ımamy ári teolog óziniń jat aǵym ókilderimen máhr týraly daýlasyp qalǵanyn aıtty. Onyń pikirinshe, máhr sharıǵatta bar dúnıe bolǵanymen, qazaq halqynyń salt-dástúrine jat. Bul tujyrym qoǵamda ártúrli pikirler týdyryp, jat aǵymdaǵy adamdardyń qarsylyǵyn týǵyzǵan qalyńmal jáne basqa da syılyqtar arqyly júzege asqanyn aıtady.
Qalyńmal - qazaqtyń ejelden kele jatqan dástúri, munda qyzdyń ata-anasyna onyń tárbıesi men eńbegi úshin qurmet kórsetiledi. Máhr qazaqtyń turmysynda qalyńmalmen almastyrylǵan, jáne ol arqyly jas jubaılarǵa qajetti zattar - kıim-keshek, jıhaz sıaqty turmystyq zattar daıyndalyp otyrǵan. Al, ajyrasqan jaǵdaıda, qyz ózimen birge osy dúnıelerdi alyp ketip, ony máhr retinde qoldanatyn. Demek, qazaqtyń dástúrinde máhr osy sıpatta bolǵan.
Imamnyń aıtýynsha, sharıǵatta bar máhr dástúri qazaq halqyna shetelden bilim alyp kelgen keı azamattardyń áserimen sońǵy jyldary belsendi túrde engizile bastaǵan. Osy azamattar, sharıǵatty durys túsinbeı, qazaqtyń ata saltyna sáıkes kelmeıtin erejelerdi qoǵamǵa tyqpalaýda. Qazaqtyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan dástúrleri de sharıǵat talaptaryn tolyqtaı oryndap otyrǵanyn basa aıtqan Nurlan Baıjigituly jastardyń osy máselede adaspaýyna shaqyrdy.
Máhr taqyrybyn talqylaý barysynda Nurlan ımam jat aǵymdaǵy qyzdarmen bolǵan daýyn da baıandap berdi. Olar ımamǵa "nege Qudaıdyń ámirin buzyp tursyz?" degen talappen shyqqan. Osy jerde Nurlan Baıjigituly sharıǵattaǵy máhrdiń mánin túsindirip, onyń qyzdyń ajyrasqan jaǵdaıda ómirin materıaldyq turǵydan qamtamasyz etý úshin emes, otbasy berekesin saqtaýǵa baǵyttalǵanyn jetkizdi. "Ajyrasamyn dep nıettengen adamda otbasy qundylyqtary álsiz bolady, júrek dúnıege baılanady," – deıdi ımam.
Imamnyń aıtýynsha, bul máseleni túsinbegen jastar kóbine sharıǵat erejelerin qatal túrde ustanǵysy keletinderden tálim alady. Olar qazaqtyń baıyrǵy tárbıesinen, aqsaqaldardyń ósıeti men analardyń batasynan alys qalyp otyr. Qazaqtyń dástúrli qundylyqtary árqashan sharıǵatpen úndesken, biraq soǵan qaramastan, bizdiń halyqtyń saltyna tán ózindik erekshelikteri bar.
Nurlan Baıjigitulynyń aıtýynsha, keıbir jastar máhrdi qyzdyń bolashaqtaǵy ajyrasý jaǵdaıyna saqtyq sharasy retinde qabyldaıdy. Bul - sharıǵattyń mánin durys túsinbegenniń belgisi. Máhrdiń qunyn aldyn ala bekitip, ony úlken somada talap etý – sharıǵattaǵy nıettiń buzylǵanyn kórsetedi dep sanaıdy ımam.
Qazirgi zamandaǵy qyzyqty oqıǵalardyń biri retinde ımam bıtkoın suraǵan kelinshektiń nekesin qıǵanyn aıtyp ótti. Bul jaǵdaı sharıǵat talaptaryn qazirgi zamanǵy qundylyqtarmen úılestirýge talpynǵan jastar arasynda oryn alǵan erekshe oqıǵa retinde kórinis tapty. Kelinshek muny qaljyń retinde suraǵanymen, erli-zaıyptylardyń ózara kelisimmen sheshim qabyldaıtynyn ımam atap ótti.
Osylaısha, Nurlan Baıjigituly qazaq qoǵamynda oryn alyp jatqan sharıǵat pen dástúr arasyndaǵy túsinbestikterdi kórsetip, jastardy sharıǵatty durys túsinýge, ata-baba dástúrin baǵalaýǵa shaqyrdy. Máhr máselesi, bir qaraǵanda, tek materıaldyq dúnıe sekildi kóringenimen, onyń astarynda tereń rýhanı jáne ulttyq qundylyqtar jatyr.
