Jyl basynan beri jeke tulǵalardyń bankterdegi depozıtteri 2,3 trıllıon teńgege, nemese 11,1%-ǵa ósti. Nátıjensinde 2024 jyldyń 1 qarashasyna qaraı, halyqtyń bankterdegi salymdarynyń jalpy somasy 22,6 trln teńgege jetti. Al jeke tulǵalardyń shottarynyń sany osy kezeń ishinde 9,7%-ǵa artty. Bul týraly Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qorynyń "Jeke tulǵalardyń depozıt naryǵy boıynsha 2024 jyldyń 10 aıy ishindegi úrdisi" týraly zertteýinde aıtylady, dep jazady Dalanews.kz.
Ulttyq banktiń birqalypty qatal aqsha-nesıe saıasaty jaǵdaıynda bankterdiń teńgelik depozıtterine qatysty usynǵan joǵary mólsherlemeleri boıynsha syıaqalardyń jınaqtalýy naryqtyń ósýiniń mańyzdy faktoryna aınaldy. Osylaısha teńgelik depozıtter qazaqstandyqtar úshin paıdaly jáne senimdi qarjy quraly bolyp qalýda. Mundaı depozıtter halyqtyń ýaqytsha artyq aqshalaryn da, iri jınaq aqshalaryn da tıimdi jáne qaýipsiz ornalastyrýǵa múmkindik beredi.
Aǵymdaǵy jyldyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha:
-
orta segment – depozıt naryǵynyń eń tez damyp jatqan segmentine aınaldy. Kólemi 15-ten 50 mıllıon teńgege deıingi salymdar 2024 jyldyń 10 aıy ishinde 19,2%-ǵa ósti;
-
iri segment – kólemi 50 mln teńgeden asatyn salymdar – 12,9%-ǵa ósti;
-
buqaralyq segment – 15 mln teńgege deıingi salymdar – az dárejege ósti + 7,3%.
Sonymen birge buqaralyq segment áli de depozıt naryǵynyń negizgi bóligin quraıdy – onyń úlesi 49,5%. Orta jáne iri segmentterdiń úlesi sáıkesinshe – 18,0% jáne 32,5%.
"10 aıdyń qorytyndysy boıynsha teńgelik jınaq salymdar eń joǵary ósimdi kórsetti – +54%, nemese 1,5 ese, al depozıt naryǵyndaǵy úlesi 10,6%-dy qurady. Bankter dástúrli túrde bul salymdarǵa qatysty, ásirese tolyqtyrý quqyǵy joq túri boıynsha eń joǵary syıaqy mólsherlemesin usynady. Aıtalyq, 1 aıdan 6 aıǵa deıingi merzimge ashylatyn jınaq salymdar boıynsha ortasha ólshemdi naryqtyq mólsherleme qazan aıyn qosa alǵanda 17,3%-dy, sońǵy aıyn qosa alǵanda 6-dan 12 aıǵa deıingi merzimder boıynsha – 15,9%-dy, sońǵy aıyn qosa alǵanda 12 aıdan 25 aıǵa deıingi merzimder úshin – 14,8%-dy qurady", delingen zertteýde.
Salystyryp qaraıtyn bolsaq, tolyqtyrý quqyǵy bar jınaq depozıtter boıynsha naryqtyq mólsherleme: sońǵy aıyn qosa alǵanda 1-den 6 aıǵa deıingi merzim boıynsha – 14,9%, sońǵy aıyn qosa alǵanda 6-dan 12 aıǵa deıin – 11,7%, sońǵy aıyn qosa alǵanda 12-den 24 aıǵa deıin – 7,7% boldy.
Teńgedegi merzimsiz depozıtter halyq arasynda suranysqa ıe bolyp qalýda – naryqtaǵy úlesi 45,9%. Salymshylar mundaı depozıtter boıynsha kez kegen ýaqytta aqsha alýǵa jáne ústinen aqsha salý múmkindigine ıe. Sondyqtan da olar boıynsha tabystylyq jınaq salymdarǵa qaraǵada tómen, biraq ınflásıadan birshama joǵary. Aıtalyq, qazan aıynda naryqtyq mólsherleme qazan aıynda 8,5%-dyq ınflásıa aıasynda 13,9%-dy qurady.
"Depozıtterdiń barlyq túrleri boıynsha mólsherlemelerdiń serpini naryqtyq faktorlarmen, sondaı-aq bank sektoryndaǵy oıynshylar arasyndaǵy básekelestikpen anyqtalady", - deıdi QDKBQ.
Eske salamyz, QDKBQ depozıtter boıynsha shekti syıaqy mólsherlemelerin barlyq bankter úshin belgilemeıdi. QDKBQ shekti mólsherlemeleri 2024 jyldyń 1 qańtarynan bastap, ótimdiligin tolyqtyrý úshin depozıtterdi tartýda óktem saıasat júrgizetin bankterdiń shekteýli sanyna ǵana qoldanylady.
Jalpy bank sektory boıynsha, 2024 jyldyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha qazaqstandyq aqsha naryǵynyń basty ındıkatory – Ulttyq Banktiń bazalyq mólsherlemesi – bankter úshin depozıtter boıynsha mólsherlemelerdi belgileý kezinde arqa súıer negizgi baǵdar bolyp qaldy. Aıtalyq, bıylǵy jyldyń alǵashqy jartysynda Ulttyq Bank bazalyq mólsherlemeni tómendeý jaǵyna qaraı 4 ret qaıta qarady (22 qańtarda, 26 aqpanda, 3 maýsymda jáne 15 shildede) – osyǵan baılanysty bank salymdary boıynsha naryqtyq mólsherlemeler de tómendedi. Ústimizdegi jyldyń 2 jeltoqsanynda Ulttyq Banktiń bazalyq mósherlemesiniń 1 paıyzdyq tarmaqqa kóterilýin eskersek, keıbir bankter ózderiniń depozıttik ónimderi boıynsha mólsherlemelerdi qaıta qaraýy múmkin dep boljam jasaýǵa bolady.
"Merzimdi depozıtter jáne talap etilmeli salymdar naryǵynyń úlesi shamaly ǵana – 0,4%-dy quraıdy. Syıaqysy memleket tarapynan sýbsıdıalanatyn depozıtterdiń úlesi, mysaly, turǵyn úı qurylys jınaq júıesinde 2024 jyldyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha 10,2%-dy qurady. Qazaqstandyqtar sondaı-aq qarajattarynyń azdaǵan bóligin teńgedegi aǵymdyq jáne kartochkalyq shottarda (9,5%), qarajattarynyń taǵy bir bóligin (23,4%) valútalyq shottarda saqtaıdy. Osylaısha jınaq aqshalardyń negizgi bóligi tabystylyqty jáne Qordyń kepildikterin barynsha kóbeıtý úshin teńgelik salymdarda shoǵyrlandyrylǵan".
Buǵan deıin "Qarjyger bazalyq mólsherlemeni tómendeteıik dep júrgenderge saýatty túrde jaýap qatty" degen maqala jazǵan bolatynbyz.
