Jyl basynan beri jeke tulǵalardyń bankterdegi depozitteri 2,3 trillion teńgege, nemese 11,1%-ǵa ósti. Nátijensinde 2024 jyldyń 1 qarashasyna qarai, halyqtyń bankterdegi salymdarynyń jalpy somasy 22,6 trln teńgege jetti. Al jeke tulǵalardyń shottarynyń sany osy kezeń ishinde 9,7%-ǵa artty. Bul týraly Qazaqstannyń depozitterge kepildik berý qorynyń "Jeke tulǵalardyń depozit naryǵy boiynsha 2024 jyldyń 10 aiy ishindegi úrdisi" týraly zertteýinde aitylady, dep jazady Dalanews.kz.
Ulttyq banktiń birqalypty qatal aqsha-nesie saiasaty jaǵdaiynda bankterdiń teńgelik depozitterine qatysty usynǵan joǵary mólsherlemeleri boiynsha syiaqalardyń jinaqtalýy naryqtyń ósýiniń mańyzdy faktoryna ainaldy. Osylaisha teńgelik depozitter qazaqstandyqtar úshin paidaly jáne senimdi qarjy quraly bolyp qalýda. Mundai depozitter halyqtyń ýaqytsha artyq aqshalaryn da, iri jinaq aqshalaryn da tiimdi jáne qaýipsiz ornalastyrýǵa múmkindik beredi.
Aǵymdaǵy jyldyń 10 aiynyń qorytyndysy boiynsha:
-
orta segment – depozit naryǵynyń eń tez damyp jatqan segmentine ainaldy. Kólemi 15-ten 50 million teńgege deiingi salymdar 2024 jyldyń 10 aiy ishinde 19,2%-ǵa ósti;
-
iri segment – kólemi 50 mln teńgeden asatyn salymdar – 12,9%-ǵa ósti;
-
buqaralyq segment – 15 mln teńgege deiingi salymdar – az dárejege ósti + 7,3%.
Sonymen birge buqaralyq segment áli de depozit naryǵynyń negizgi bóligin quraidy – onyń úlesi 49,5%. Orta jáne iri segmentterdiń úlesi sáikesinshe – 18,0% jáne 32,5%.
"10 aidyń qorytyndysy boiynsha teńgelik jinaq salymdar eń joǵary ósimdi kórsetti – +54%, nemese 1,5 ese, al depozit naryǵyndaǵy úlesi 10,6%-dy qurady. Bankter dástúrli túrde bul salymdarǵa qatysty, ásirese tolyqtyrý quqyǵy joq túri boiynsha eń joǵary syiaqy mólsherlemesin usynady. Aitalyq, 1 aidan 6 aiǵa deiingi merzimge ashylatyn jinaq salymdar boiynsha ortasha ólshemdi naryqtyq mólsherleme qazan aiyn qosa alǵanda 17,3%-dy, sońǵy aiyn qosa alǵanda 6-dan 12 aiǵa deiingi merzimder boiynsha – 15,9%-dy, sońǵy aiyn qosa alǵanda 12 aidan 25 aiǵa deiingi merzimder úshin – 14,8%-dy qurady", delingen zertteýde.
Salystyryp qaraityn bolsaq, tolyqtyrý quqyǵy bar jinaq depozitter boiynsha naryqtyq mólsherleme: sońǵy aiyn qosa alǵanda 1-den 6 aiǵa deiingi merzim boiynsha – 14,9%, sońǵy aiyn qosa alǵanda 6-dan 12 aiǵa deiin – 11,7%, sońǵy aiyn qosa alǵanda 12-den 24 aiǵa deiin – 7,7% boldy.
Teńgedegi merzimsiz depozitter halyq arasynda suranysqa ie bolyp qalýda – naryqtaǵy úlesi 45,9%. Salymshylar mundai depozitter boiynsha kez kegen ýaqytta aqsha alýǵa jáne ústinen aqsha salý múmkindigine ie. Sondyqtan da olar boiynsha tabystylyq jinaq salymdarǵa qaraǵada tómen, biraq infliatsiiadan birshama joǵary. Aitalyq, qazan aiynda naryqtyq mólsherleme qazan aiynda 8,5%-dyq infliatsiia aiasynda 13,9%-dy qurady.
"Depozitterdiń barlyq túrleri boiynsha mólsherlemelerdiń serpini naryqtyq faktorlarmen, sondai-aq bank sektoryndaǵy oiynshylar arasyndaǵy básekelestikpen anyqtalady", - deidi QDKBQ.
Eske salamyz, QDKBQ depozitter boiynsha shekti syiaqy mólsherlemelerin barlyq bankter úshin belgilemeidi. QDKBQ shekti mólsherlemeleri 2024 jyldyń 1 qańtarynan bastap, ótimdiligin tolyqtyrý úshin depozitterdi tartýda óktem saiasat júrgizetin bankterdiń shekteýli sanyna ǵana qoldanylady.
Jalpy bank sektory boiynsha, 2024 jyldyń 10 aiynyń qorytyndysy boiynsha qazaqstandyq aqsha naryǵynyń basty indikatory – Ulttyq Banktiń bazalyq mólsherlemesi – bankter úshin depozitter boiynsha mólsherlemelerdi belgileý kezinde arqa súier negizgi baǵdar bolyp qaldy. Aitalyq, biylǵy jyldyń alǵashqy jartysynda Ulttyq Bank bazalyq mólsherlemeni tómendeý jaǵyna qarai 4 ret qaita qarady (22 qańtarda, 26 aqpanda, 3 maýsymda jáne 15 shildede) – osyǵan bailanysty bank salymdary boiynsha naryqtyq mólsherlemeler de tómendedi. Ústimizdegi jyldyń 2 jeltoqsanynda Ulttyq Banktiń bazalyq mósherlemesiniń 1 paiyzdyq tarmaqqa kóterilýin eskersek, keibir bankter ózderiniń depozittik ónimderi boiynsha mólsherlemelerdi qaita qaraýy múmkin dep boljam jasaýǵa bolady.
"Merzimdi depozitter jáne talap etilmeli salymdar naryǵynyń úlesi shamaly ǵana – 0,4%-dy quraidy. Syiaqysy memleket tarapynan sýbsidiialanatyn depozitterdiń úlesi, mysaly, turǵyn úi qurylys jinaq júiesinde 2024 jyldyń 10 aiynyń qorytyndysy boiynsha 10,2%-dy qurady. Qazaqstandyqtar sondai-aq qarajattarynyń azdaǵan bóligin teńgedegi aǵymdyq jáne kartochkalyq shottarda (9,5%), qarajattarynyń taǵy bir bóligin (23,4%) valiýtalyq shottarda saqtaidy. Osylaisha jinaq aqshalardyń negizgi bóligi tabystylyqty jáne Qordyń kepildikterin barynsha kóbeitý úshin teńgelik salymdarda shoǵyrlandyrylǵan".
Buǵan deiin "Qarjyger bazalyq mólsherlemeni tómendeteiik dep júrgenderge saýatty túrde jaýap qatty" degen maqala jazǵan bolatynbyz.
