Jetisýdaǵy bul aýqymdy sharany jastardyń shyǵarmashylyq áleýetin arttyryp, talant kózin ashý maqsatynda oblystyq jastar saıasaty jónindegi basqarma men jastar resýrstar ortalyǵy birlesip uıymdastyrdy. Festıváldi oblys ákimi A. Batalov ta tamashalady.
Qaratal jaǵalaýyna kireberiste kelýshilerdi orkestr qarsy aldy. Qalalar men aýdandardan jınalǵan 100 dombyrashy belgili qazaq kúıshileriniń kúılerin oryndady. Sondaı-aq mereke aıasynda poezıa keshi uıymdastyrylyp, Newzhetisy konkýrsynyń úzdik fotosýretteri, robototehnıka kórmeleri men aǵash oıý óneriniń úzdik úlgileri usynyldy.
Qalalyqtar men qala qonaqtary qolónershilerdiń Jetisy: Hand made saýda kórmesinen qalaǵan buıymdaryn satyp alýǵa múmkindik aldy.
Jetisy Style jastar festıvaliniń aıasynda ilmekpen toqyma toqý isiniń sheberi Nurlan Jartybekov toqymadan álemdik rekord ornata aldy. Ol Qapshaǵaı qalasyndaǵy «Baldáýren» respýblıkalyq oqý-saýyqtyrý ortalyǵynda toqyma sabaǵynan tálim beredi.
Nurlan óziniń alǵashqy rekordyn bıylǵy jyldyń basynda jasady. Ol kózin jumyp turyp bir mınýtta 56 ilmekti baılanystyryp úlgergen. Nurlan Jastarǵa qyzmet kórsetý ortalyǵynda toqymaǵa kirisip, 72 saǵattyń ishinde demalmastan, uıyqtamastan 35 metr jún sharf toqydy. Bul – toqymadan álem tarıhyndaǵy jańa rekord. Rekordshy Nurlan Jartybekovti oblys ákimi A. Batalov dıplommen jáne Jetisy Style jastar festıvali ataýy jazylǵan arnaıy statýetkamen marapattady.
Sporttyq jarystardyń da kórigi qyzdy: kóshe gımnasttary Street Workout alańynda kórermenderge óz sheberlikterin kórsetse, skeıtter men rolıkterdi jaqsy kóretinder úshin arnaıy alańdarda jarystar uıymdastyryldy. Sonymen qatar festıvál qatysýshylary men qonaqtary kıbersport arenasynda óz ónerlerin kórsetýge múmkindik aldy. Jalpy festıváldi uıymdastyrýshylar jaǵalaýdyń árbir sharshy metr alańyn tıimdi paıdalanýdy tolyqtaı oılastyrǵan.
Qaratal jaǵalaýynda 12 qanatty kıiz úı tigildi. Kıiz úı jabdyqtary
M. Tynyshbaev atyndaǵy ólketaný mýzeıi jádigerleriniń arqasynda qazaq mádenıetin tolyqtaı kórsete aldy. Intererler sımvolıkalyq jáne tarıhı mańyzda usynyldy. Kıiz úıde festıvál qonaqtary men qatysýshylaryn arnaıy gıd kútip aldy. Munda qonaqtar qymyz, shubat jáne basqa da sút taǵamdarynyń dámin tatyp kórdi. Etnoaýyl aýmaǵynda jastar úshin altybaqan ornatyldy. Kelýshiler ańǵa salatyn qyran búrkitter men júırik ıtterdi de tamashalady. Qysqasha aıtqanda, festıválge kelgender qazaqtyń etnıkalyq ereksheligin sezinip, babalar dástúrin sanasynda taǵy bir jańǵyrtty.
Festıvál aıasynda kóńil kóterý sharalary da qarastyryldy. Jastar karaokemen án salyp, arbýz party sharasyna qatysty, balalar «Armandar taqtasyna» armandaryn jazyp, asfáltqa sýret saldy.
Sharada on shaqty anımator men tórt kospleı balalardyń kóńilin kóterdi. Odan bólek jaǵalaýda Sibirdiń Altyn sırkinen kelgen ártisterdiń oıyny qabattasa júrip jatty. Shoý baǵdarlamada Ara totyqusy, horek- ekstrımal, ózen maımyly, ıtter, áýe gımnasttary, saıqymazaqtar jáne t.b. óz ónerlerin pash etti.
Shara jastar arasynda hıt-ánge aınalǵan «Samaıa vyshka» ánin oryndaýshylar Raim&Artur dýeti jáne basqa da ónerpazdar qatysqan konsertpen jalǵasyp, otshashýmen túıindeldi.