Jetisý oblysynda 3 myń turǵyn gazǵa qol jetkizdi

Dalanews 19 qyr. 2022 12:02 823

Qylyshyn súıretip qysta keletin kún alys emes. Aımaqtarda búgingi kúnge jylytý maýsymyna daıyndyq qyzý júrip jatyr. Bul isten otaýyn bólek tikke Jetisý oblysy da qalys qalmasy anyq. Qazirgi kezde óńir qysqy kezeńge saqadaı-saı. Bul – týraly Jetisý oblysynyń Energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysynyń orynbasary Danıar Ysqaqov aıtyp berdi.

 

– Danıar Medelbekuly, jańa oblystyń jylytý maýsymyna daıyndyǵy qalaı?

– Aǵymdaǵy jyly 2022-2023 jyldardaǵy jylytý maýsymyna daıyndyq jáne ony ótkizý úshin oblys búdjetinen 8,3 mlrd teńge qarastyrylǵan. Onyń 2,4 mlrd teńgesi jylýmen jabdyqtaý nysandaryn jóndeýge, 5,9 mlrd teńgesi otyn satyp alýǵa jumsalady.

Sondaı-aq jóndeý jumystaryn qarjylandyrý úshin jalpy kásiporyndardyń jeke qarajaty – 419 mln teńge dep bekitilgen.

2022-2023 jyldardaǵy jańa jylytý maýsymyna daıyndyq boıynsha energıamen jabdyqtaýshy uıymdardyń jóndeý jumystarynyń arnaıy jospary quryldy.

Osy joba-jsoaprydyń sheńberinde 2 týrbına, 31 qazan, 12 shaqyrym jylý trassasy men 12,1 myń shaqyrym elektr jelileri, 2 163 transformatorlyq qosalqy stansıalarǵa jóndeý jumystaryn júrgizip, jylytý maýsymyna daıyndadyq.

Sonymen qatar 1 024 áleýmettik sala obektileri onyń ishinde  489 bilim berý 313 densaýlyq saqtaý, 222 áleýmettik mádenı-turmystyq nysandary jáne de  1 638 kóppáterli turǵyn úı jylytý maýsymyna tolyq tekserýden ótip, daıyndyǵy tolyqtaı pysqtaldy.  Qazirgi tańda barlyq ǵımarattar qysqy merzimge daıyn dep nyq senimmen aıtýǵa bolady. Oblys pen aýdan ortalǵyndaǵy ınjenerlik qurylymdar oıdaǵydaı jumys istep tur.

– Óńirdegi kásiporyndardy otynmen qamtý isi qalaı júrgizilýde? Olardyń qajettilikteri ótilip jatyr ma?

– Búgingi tańda energıamen jabdyqtaýshy kásiporyndar men búdjettik uıymdar úshin otyn satyp alý jumystary júıeli túrde iske asyýda. Oblysymyzdaǵy jylýmen qamtamasyz etetin kásiporyndarǵa barlyǵy 391,5 myń tonna kómir men 10,1 myń tonna mazýt qajet.

Kásiporyndardaǵy kómir qaldyǵy 87,2 myń tonnany, mazýt – 2,5 myń tonnany quraıdy. Al búdjettik uıymdar úshin suıyq otynnyń qajettiligi 10,5 mln lıtrdi qurady. Qazirgi kezde 10,1 mln lıtr satylyp alynǵan. Eger buny paıyzǵa shaǵatyn bolsaq, oblys aýmaǵyndaǵy suıyq otynmen jumys isteıtin energıamen jabdyqtaýshy mekemeler ózine qajetti suıyq otyn  kólemi 96%-ǵa jınaqtalǵanyn baıqaýǵa bolady. Jetkizilgeni 8 mln lıtr suıyq otyn ol bekitilgen lımıttiń 75%-y.

– Jetisý jerinde kómir tapshylyǵy ara-tura baıqalyp qalatynyn bilemiz.  Qorda qatty otyn kólemi jetkilikti me?

– Oblys boıynsha jalpy qajettilik 505 myń tonnany quraıdy. Barlyǵy 332 myń tonnasy satyldy, onyń 315,9 myń tonnasy halyqqa taratylyp berildi.  Dál qazirgi kezde oblystaǵy temirjol toraptary men qoımalarda 15,5 myń tonna kómir qory bar. Negizinen mamyr-tamyz aılaryna jetkizý jospary 161,7 myń tonnany qurady. Naqty jetkizilgen kómirdiń kólemi 130,2 myń tonna. Oblys aýmaǵyna Qarajyradan 62,4 myń tonna kómiri, Shubarkólden 67,8 myń tonna kómiri jetkizilgenin atap aıtýǵa bolady.

– Aldaǵy ýaqytta taǵy da kómir keledi me?

– Jospar boıynsha qazan aıynda Jetisý oblysyna Shubarkólden 609 vagon, Qarajyradan 493 vagon kómiri ákelinýi kerek bolatyn. Bulardyń jalpy kólemi 76 myń tonnany quraıdy. Osy kezde naqty jetkizilgeni 9,8 myń tonna nemese 13% tıelgen. Búginde táýligine ortasha eseppen 23 vagon, ıaǵnı 1 587 tonna kómir kelip jınaqtalýda. Áli jetkizilmegen  10 626 tonna, ıaǵnı 154 vagon qatty otyn bar. Aıta kettetin bir jaıt, aýdan jáne qala ákimdikteriniń aqparattary boıynsha qoımalar men temirjol tuıyqtarynda bir tonna kómirdiń ortasha baǵasy 14 800-23 000 teńgeden saýdalanýda.

– Osy rette Jetisý oblysy jurtshylyǵyn kógildir otynmen qamtý máselesine toqtalyp ótseńiz, aımaqtaǵy ahýal qandaı?

– Aǵymdaǵy jyly gaz taratý jelilerin salý boıynsha 26 jobany iske asyrýǵa búdjetten 7,8 mlrd teńge bólindi. Onyń ishinde 12-i aýyspaly jáne 14-i jańa nysandar. Kóksý aýdanynda – 4, Qaratal aýdanynda – 11, Eskeldi aýdanynda – 7, Taldyqorǵan qalasynda – 3, Tekeli qalasynda – 1. Atalǵan óńirlerde jalpy uzyndyǵy 492 shyqarym gaz qubyry tartylǵanyn aıta ketýimiz kerek.

– Eldi-mekenderdi gazdandyrý jumysy qaı deńgeıde?

– Eldi-mekenderge gaz berý jumystary qarqyndy júrip jatyr. Júrgizilgen jumystardyń nátıjesinde Kóksý aýdany Muqra aýylynyń, Eskeldi aýdany Orkýsak aýylynyń, Taldyqorǵan qalasynyń Prıgorodnoe, 3 bólimshesiniń turǵyndary tabıǵı gazǵa qol jetkizdi. Úılerine kógildir otyn kirgizgen eldiń sany 3000-nan asyp jyǵylady.

Bul jumystar aldaǵy ýaqytta jalǵasyn tabatyn bolady. Máselen, Eskeldi, Kóksý, Kerbulaq, Qaratal aýdandaryn gazdandyrýdy tolyq aıaqtaý úshin jobalaý jumystarynyń esebi jasalynýda.

Sondaı-aq, 28 jobalaý-smetalyq qujattama ázirlengen. Onyń ishinde 10 JSQ boıynsha jobalaý jumystary tolyq kólemde aıaqtaldy jáne memlekettik saraptamaǵa berýge daıyn.  Qurylys-montajdaý jumystaryn 2023-2024 jyldar kezeńinde júrgizý josparlanýda.

– Suqbatyńyzǵa raqmet!

Anar Sabyrova, Jetisý oblysy.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar