Jyl basynan beri jetisaılyq dıqandar 30275,0 gektar alqapty bılogıalyq ádispen, 18838 gektardy hımıalyq ádispen óńdeýden ótkizgen. Onsyz taǵy bolmaıdy. Sońǵy jyldary maqta daqylynyń ósip, jetilýine kedergi keltiretin zıankester qatary da artyp otyrǵanyn jasyrýǵa bolmas. Degenmen mundaǵy sharýalar maqtasyn zıankesterge jegizip qatarap otyrǵan joq. Shama-sharqy kelgenshe kúresýde. Búginde Jetisaı aýdanynda maqta egistiginiń jalpy kólimi 48226,8 gektardy qurap otyr. Maqta egistiginiń kólemi jaǵynan Jylysý aýyl okrýgi kósh basynda keledi. Bıyl jylysýlyq dıqandar 6477,9 gektarǵa maqta dánin sepken.
Aýdanymyzda kúrish egý úrdisi de qalyptasyp keledi. Bıyl aýdanda jalpy egilgen kúrish kólemi 437,0 gektarǵa jetti. Kúrish egýde 120 gektarmen Maqtaly aýyl okrýginiń dıqandaryna eshkim básekeles bola almaıdy.
Jetisaılyq dıqandar mash egýden de qalys qalyp otyrǵan joq. Mashtyń aýdandaǵy jalpy kólemi 86 gektarǵa jetken. Bıyl aýdanymyzda 4378 gektar jerge dándi júgeri egilse, onyń 63 gektary Maqtaly aýyl okrýginde jaıqalyp tur. Sondaı-aq, aýdanymyzda 1840 gektar jerge súrlemdik júgeri egilse, onyń 434 gektary Qyzylqum aýyl okrýgine tıesili.
Jetisaılyq dıqandarǵa kartop egý isi de qat emes. Bıyl aýdanda 85 gektar jerge kartop egilse, dıqandar ár gektardan ortasha eseppen 171,7 sentnerden ónim jınaǵan. Al jalpy alynǵan ónim 1459 tonny qurady.
Bıyl jetisaılyq baǵbandar 839 gektarǵa qyryqqabat egip, bas-aıaǵy 30701,0 tonna ónim jınaǵan. Qyryqqabat egý isinde Atameken aýyl okrýgi 370 gektarmen aldyna qara saldyrmaı keledi. Budan bólek, aýdanymyzda 218 gektarǵa baklajan, 270 gektarǵa balgar buryshy egilgen.
Bıyl aýdanymyzda 15019 gektar jerge baqsha ónimderi egilipti. Ázirdiń ózinde alynǵan ónim kólemi 405046,2 tonnaǵa jýyqtaǵan. Onyń ishinde 8621 gektarǵa qaýyn egilse, gektaryna 269,3 sentnerden ónim jınalýda. Qazirdiń ózinde dıqandar qaýynnan 232184 tonna ónim jınap úlgergen. Bul kólem kúnnen kúnge artpasa, kemimeıdi. Óıtkeni qaýyn jınaý naýqany áli de jalǵasýda.
Al qarbyzǵa kelsek, bıyl jetisaılyq dıqandar 6397,8 gektarǵa qarbyz ekse, ónimdiligi gektaryna 270 sentnerge deıin artqan. Búginge deıin aýdanymyzda 172862,2 tonna qarbyz ónimi jınalyp, arysy Eýropa, berisi Reseı elderine jóneltilýde. Ras, sońǵy jyldary myrzashóldikter qaýyn-qarbyz ósirýde Orta Azıada kóshbasynda keledi. Búkil respýblıkaǵa «aq altyn» ósirýmen tanylǵan irilengen Maqtaaral aýdanynyń sharýalary sońǵy 10 jylda qaýyn-qarbyz egýmen túpkilikti aınalysýda. Mundaǵy dıqandar shamamen jylyna 650-700 myń tonnadan astam qaýyn-qarbyz jınaıdy. Sonyń shamamen 450 myń tonnadaıy eksportqa jol tartady. Qarap otyrsańyz, jaman kórsetkish emes. Paıdaǵa belsheden batyp qalmasa da, kúnkóriske kásipteri jarap-aq tur. Myrzashóldikterdiń qaýyn-qarbyz ósirýdi jetik meńgergeni sonshalyq, munda baqsha daqyldarynyń eksportqa jaramdy neshe túrli suryptary ósiriledi. Bul da bolsa dıqandardyń suranysqa qaraı ıkemdelip alǵanynyń kórinisi.
Jetisaı aýdany ákiminiń baspasóz qyzmeti
