Túrkıadaǵy jazǵy demalystar týraly aıtatyn bolsaq, eń tartymdy baǵyttardyń biri – Jerorta teńizi men Egeı teńizderiniń túıisken jerinde ornalasqan Mýglanyń tańǵajaıyp aımaǵynlaǵy Bodrým. Bodrým óziniń tańǵajaıyp tabıǵatymen jáne kórikti jerlerimen jyl saıyn mıllıondaǵan týrısi qarsy alady. Bodrýmnyń tirshilik qyz-qyz qaınaǵan túngi ómiri,tolqyny týlaǵan kók teńizi jáne krýızderden bastap daıvıngke deıingi túroi qyzyq sharalary kez kelgenge tamasha demalys syılaıdy. Mundaıda meıramhanalardaǵy túrik jáne álem taǵamdarynyń tamasha dámi týraly aıtpaý múmkin emes.
Kógildir teńizdegi erekshe shytyrman oqıǵalar
Ormandy peızajy bar ádemi býhtalar, altyn qum, Kók jalaýly jaǵajaılar jáne móldir sýlar Bodrýmnyń erekshe belgileriniń birnesheýi ǵana. Bul kórkem aımaqtaǵy árbir jol ádemi shyǵanaqqa aparady. Kóptegen jaǵajaı klýbtarynyń birinde siz Bodrýmnyń Gúmbet, Bıtez jáne Túrikbúký sıaqty áıgili jaǵajaılarynda kún men keremet aýa-raıynda lázzat ala otyryp, teńizdiń saf aýasynan lázzat alasyz. Teńiz ústindegi saıahatymen áıgili Bodrým jyl saıyn túrik gýletteri men ıahtalarymen sulýlyǵyna kóz toımaıtyn kógildir shyǵanaqtaryn jaǵalaı júzip ótedi. Gúmúshlúk, Bıtez, Ialıkavak, Aspat, Sennet jáne Iassos shyǵanaǵy – eń tanymal kók krýızdik shyǵanaqtardyń keıbiri. Sondaı-aq Bodrýmnyń kórkem porttarynyń birinde qaıyqty arqandap qoıyp, qalany aralaýǵa múmkindik bar.
Sándi turǵyn úı tańdaý
Bodrýmda álemdik deńgeıdegi 5 juldyzdy qonaqúıler men tamasha jaıly mekender kóp. İri halyqaralyq qonaq úılerden bastap túrik qonaq úı jelileri men býtık qonaqúılerinen, sándi kýrorttarǵa deıin Bodrým teńdesi joq múmkindikterge ıe. Zamanaýı jabdyqtarmen, VIP qyzmetterimen jáne SPA, jeke jaǵajaılar jáne baseınder t.b. Bodrým qonaqúılerine kelýshilerdi talǵampaz jáne jaıly bólmeler kútedi. Sonymen qatar, álemge áıgili kóptegen meıramhanalar Bodrýmdaǵy lúks qonaqúılerde ornalasqan.
Túrik halqynyń aspazdyq aıaldamasy
Bodrým túrik ashanasynyń molshylyǵyn aımaqtyń baı jáne dámdi aspazdyq mádenıetimen dastarhandarynda kórsetedi. Bodrým jańa pisken shópter, teńiz ónimderi men Egeı delıkatesteri usynatyn shynaıy meıramhanalarymen, sondaı-aq álemdik ashananyń eń jaqsy úlgilerin usynatyn qoǵamdyq tamaqtaný oryndarymen tanymal. Bodrým Izmırmen birge Egeı jáne Jerorta teńizi taǵamdarymen osy jyly Túrkıanyń Mıshelın gıd kartasynyń eń jańa baǵyttarynyń biri bolady. Bodrýmdaǵy Mıshlın juldyzdy meıramhanalar 2023 jyldyń 9 qarashasynda Ystambulda ótetin arnaıy rásimde jarıalanady. Ózińiz tańdaǵan meıramhanalardyń birinde túski as ishińiz jáne Bodrýmdaǵy Kúnniń bbatýyn tamashalańyz. Esten ketpes estelik bolary anyq.
Ótkenge tarıhı saıahat
Bodrým – kóne jádigerler, eskertkishter men tarıhqa toly tar kóshelerimen ashyq aspan astyndaǵy murajaıdy eske túsiretin sıqyrly oryn. Tolqyndary aspanmen astasqan móldir teńizi, ádemi jaǵajaılary jáne tarıhı eskertkishteri týrıserge umytylmas sapar syılaıdy. Bodrým tarıhtaǵy Karıa, Parsy, Grek, Rım, Shyǵys Rım jáne Osman ımperıalary sıaqty ártúrli órkenıetterdiń kýási boldy. Bul dáýirlerdiń negizgi qaldyqtary qalada da kezdesedi. Rodos rysarlary 15 ǵasyrda Bodrým qamalyn saldy jáne qamalda ornalasqan Bodrým sý asty murajaıy Bodrýmnyń tarıhı qundylyǵyn jaqsyraq túsinýge múmkindik beretin oryndardyń biri. 1995 jyly Eýropanyń «Jyl murajaıy» júldesin alǵan murajaıda Túrkıada tabylǵan kemeler syndy kóptegen jádigerlerdi tamashalaýǵa bolady. Bodrýmdy kózben kórý kerek.
