Osyǵan orai, redaktsiiamyz «Eski Qazaqstan» dáýirinde jalǵandy jalpaǵynan basqan atyshýly ministrdiń barlyq epizodtaryna qaita kóz júgirtýdi jón dep sanady.
2019 jyldan bastap Mádeniet jáne sport ministrligi qyzmetinen Ulttyq mýzei direktorlyǵyna aýysqan kezde, Arystanbek Muhamediulynyń adam sengisiz kólemdegi bailyqtary týraly belgili boldy.
Onyń 2008 jyldan bastap Júrgenov atyndaǵy Óner akademiiasynyń rektory, al 2014 jyldan bastap Mádeniet jáne sport ministrligi qyzmetinde bolǵanyn eskersek, bailyqtyń basym bóligi dál osy memlekettik qyzmette júrgen ýaqytynda paida bolǵanyn ańǵaramyz.
Bul boiynsha Antikordyń da Arystanbek Muhamediulyna suraqtary bolǵany sózsiz.
https://www.youtube.com/watch?v=gfiA27T05po
Biraq qazir áńgime ol týraly emes. Osy video jaryq kórgennen keiin, 2021 jyly Arystanbektiń túsinikteme berýine týra keldi. Biraq ol kóp nárseni jasyryp qalǵan.
Eks-ministr 2000 jyly Saha gaýharlary dúkenin ashtym jáne sol arqyly baiydym degen málimet keltiredi (ol dúken aýmaǵy 9 sharshy metr jerde jalǵa alynǵan dúken ekeni belgili boldy. Artynan ýaqytynda jalǵa alyp, aqysyn tólei almai tastap ketken).
Biraq, bir dúkenniń tabysyna videoda aty atalyp, túsi tústelgen quny milliard teńge turatyn «The Family» meiramhanasy, «Saýran» saýda ortalyǵy, Qazaq entsiklopediiasynyń ǵimaraty, kolledj, «Diplomat» qonaq úiin, elordadaǵy «Shapaǵat» bazarynyń 45 paiyzdyq úlesin, Kóktóbedegi kottedjdi ielený múmkin be? Múlde múmkin emes.
Biraq onyń barlyǵy Arystanbektiń atynda dep oilasańyz árine qatelesesiz. Eks-ministr «Qańtar oqiǵasyn» kórgennen keiin birden qimyldady. Jańa bilik tarapynan ózine suraqtar týyndaitynyn bildi.
Arystanbek Muhamediulynyń otbasyna tiesili birneshe million dollarlyq aktivter Arman Baiqadam esimdi azamattyń atyna aýdarylǵan.
Bul jerde de naǵyz teatrlyq qoiylym oryn alýda: syrt kózge kúdik týdyrmas úshin Arystanbek Muhamediuly Arman Baiqadammen sottasa bastady.
«Qańtar oqiǵasy» men Arystanbek Muhamediulynyń milliardtary
Arystanbek Muhamediuly kezinde óziniń barlyq biznesin «Alem Corporation» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń ainalasynda toptastyrǵan bolatyn. Firmany Arystanbek Muhamediulynyń jubaiy Ǵaliia Ysqaqova, uldary Jandos pen Dinmuhamed basqardy.
Egov.kz vypiskasy. Foto: Orda.kz
2022 jyldyń sáýir aiyna deiin «Alem Corporation» quramynda «Qazaq entsiklopediialary», Astananyń qaq ortasyndaǵy «Diplomat» qonaq úii men biznes ortalyǵy, «THE FAMILY» meiramhanasy, Astanadaǵy kópsalaly kolledj, Alem study, Alem IT pro, Alem Travel syndy firmalar kirdi.
Biraq, sol kóktemde osy biznestiń eń negizgi nysandarynda basqa qojaiyn paida bolady.
«Qazaq entsiklopediialary», «Qazaqstan Shveitsariia-Amerika kolledji», «Diplomat» qonaq úiiniń jańa quryltaishysy bolyp Arman Baiqadam jazylǵan.
Arman Baiqadamdy ózi filolog, ózi qurylysshy, fermer, tipti IT-maman dep aitýǵa bolady. Ol basqaratyn birneshe holding ekonomikanyń barlyq salasymen ainalysady. Al ózi latyn álippesiniń nusqasy boiynsha birneshe suhbat bergen.
Biraq qazir quqyq qorǵaý organdary Arman Baiqadamnyń «Qazaq entsiklopediiasy», «Qazaqstan Shveitsariia-Amerika kolledji», «Diplomat» kesheniniń úlesterine shekteý qoiyp tastady.
Arystanbek Muhamediuly biznes imperiiasyn qalai qurdy? Milliardtaǵan somanyń nysandary jalaqysy joǵary emes memlekettik qyzmetkerdiń qolyna qalaisha tústi? Bul óte qyzyq suraq. Jáne oǵan jaýap berý úshin eks-ministrdiń biznes imperiiasynyń negizin quraityn «Qazaq entsiklopediialary» men «Diplomat» kesheniniń tarihyna kóz júgirtý kerek.
«Diplomat», jáne kásipker men qyzdardyń kóz jasy
Áý basta «Diplomat» kesheni kásipker Serik Qarymsaqovtiki boldy. Alaida, ol esimin birneshe ret ózgertken Abdýlǵani Bedelhan esimdi tájiribeli alaiaqqa aldanyp, nátijesinde bankke 2,5 milliard teńge bereshek bolady. Dál osy kezde iske Arystanbek Muhamediuly kirisken.
2018 jyly Serik Qarymsaqovqa basqa jobalarǵa qarjy kerek bolǵanda, oǵan kásipker Abdýlǵani Bedelhan shyǵyp, «Diplomat» keshenindegi kommertsiialyq oryndardy satyp alýǵa daiyn ekenin habarlaidy. Taraptar 15 000 sharshy metr bolatyn múlik qunyn 4,5 milliard teńgege baǵalaidy. Biraq Bedelhan 4,5 milliard teńge qarjynyń ornyna 2,5 milliard teńgeni sol «Diplomat» keshenin kepilge qoiyp, Nurbankten nesiege alýǵa sheshim qabyldaidy. Sol úshin Qarymsaqovtyń qoltańbasyn jalǵan jasatyp, keshendi bankke ótkizip jibergen.
Serik Qarymsaqov artynan sotta jeńse de, óz qonaqúii úshin bankke qaryz bolyp qaldy. Dál osy kezde, Arystanbek Muhamediuly ýaqytsha qaryz berý turýdy usynady. Serik Qarymsaqov ol aqshany alyp, bank aldyndaǵy qaryzdy jaýyp, «Diplomat» keshenin arestten bosatady.
Sol kezde Arystanbek Muhamediuly qaryzdyń kepili retinde «Diplomat» kesheniniń 71 paiyzyn ózine aýdaryp berýdi talap etken. Artynan, Serik Qarymsaqov Arystanbekke qaryzdy qaitarǵysy kelse de, aqshany almai, quny 8 milliard teńgege baǵalanǵan keshendi ózine alyp alǵan. Osylaisha ol Astananyń ortasyndaǵy múlikti aldaý jolymen tórt ese arzanǵa qolǵa túsirdi.
Bul jerde taǵy bir suraq, Arystan Muhamediuly 2,5 milliard teńgeni qaidan aldy?
Qazaq entsiklopediiasy men aldanǵan memleket
Qazir «Jańa Qazaqstan» túrli qylmystyq joldarmen qoldy bolǵan memlekettik múlikti ózine qaitara bastady. Osy rette, tergeý organdaryna «Qazaq entsiklopediiasy» kásiporynynyń qalai jekeshelendirgenin taǵy bir tekserý qajet.
«Qazaq entsiklopediialary» JShS-niń memlekettik úlesi 2015 jyly arnaiy aýktsionda 222 million teńgege satyldy. Ol irgeli entsiklopediialar, anyqtamalyqtar, sózdikter jáne basqa da ǵylymi jáne oqý ádebietterin shyǵarýmen ainalysatyn eldegi jalǵyz mamandandyrylǵan kásiporyn edi. Ony «Astana Inter Art» prodiýserlik ortalyǵy satyp alǵan.
Arystanbek Muhamediulynyń biznesin biriktirgen «Alem Corporation» firmasy áý basta osy «Astana Inter Art» degen ataýmen jumys istegen bolatyn.
Onyń balansynda naryqtyq quny áldeqaida joǵary bolǵan jyljymaityn nysandar, onymen birge memlekettik tapsyrystar bolǵandyqtan, tym arzan baǵalanyp, jeke qolǵa ótip ketken. Memlekettik múliktiń bulaisha talan-tarajǵa salynýyna kim múddeli boldy?
«Qazaq entsiklopediiasy» JShS. Foto: e-auction
2014 jyly «Qazaq entsiklopediialary» JShS aktivteriniń quny 68 million teńge, al menshikti kapitalynda 59 million teńge jatqan edi. Memlekettik tapsyrystan jylyna kem degende 70 million teńge ákelip otyrdy.
Arystanbekti toqtatqan «Altyn adam»
2022 jyldyń mamyr aiynda Ulttyq mýzei direktory Arystanbek Muhamediulyn Sybailas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi qamaýǵa aldy.
Negizgi aiyp - «Altyn adamnyń álem mýzeilerine sherýi» halyqaralyq kórmesin ótkizý kezinde 146 million teńgeniń jymqyrylýy. Qazir shyǵyn somasy 221 million teńgege ósken.
Sebebi, osy jyldyń basynda antikor Ulttyq mýzei direktorynyń orynbasary Almaz Nurazhandy qamaýǵa alǵanda oǵan QR Mádeniet jáne sport eks-ministri Arystanbek Muhamediulymen jáne basqalarmen sóz bailasyp, "Álem murajailary boiynsha Altyn adamnyń sherýi" halyqaralyq kórmesiniń jobasyn iske asyrý kezinde 221 million teńge somasynda senip tapsyrylǵan biýdjet qarajatyn urlaýǵa qatysty degen aiyp taǵylǵan.
Bir qyzyǵy, sol sherý ótýi tiis ýaqyt pandemiia kezimen tuspa-tus kelip, shekaralardyń barlyǵy jabyq bolatyn.
Arystanbek Muhamediuly barlyq kináni Nurazhanǵa artyp, ózi jazadan qutylyp kete ala ma? Qazir onyń qorǵaýshy jaǵy osyndai strategiiamen jumys istep jatqandai. Sotta bárin búldirgen Almaz Nurazhan, al Arystanbek Muhamediuly eshteńe baiqamaǵan degen ýájder aitylary sózsiz.
Arystanbek Muhamediuly Foto: orda.kz
Eks-ministr, «Eski Qazaqstan» sheneýiginiń obrazyn ózine syidyrǵan Arystanbek Muhamediulynyń júrgen jeri lań bolsa da, zań boiynsha shań jýymady. Onyń bilik basynda bedeldi qamqorshysy bolǵany anyq.
Biz oqyrman onsyz da jaqsy biletin «Tuńǵyshbai Jamanqulovty qýdalaý» oqiǵasy, jábir kórgen qyzdardyń videoúndeýi syndy epizodtardy tilge tiek etken joqpyz.
Buryn Qazaqstanda milliardtap urlaǵan jemqor men 50 myń teńgege qatelesip ketken esepshige birdei jaza kesilip jatatyn. Biraq, endi «Ádiletti Qazaqstan» jaǵdaiynda kinási dáleldengen jan soǵan sai jazaǵa tartylýy kerek dep oilaimyz.
