Osyǵan oraı, redaksıamyz «Eski Qazaqstan» dáýirinde jalǵandy jalpaǵynan basqan atyshýly mınıstrdiń barlyq epızodtaryna qaıta kóz júgirtýdi jón dep sanady.
2019 jyldan bastap Mádenıet jáne sport mınıstrligi qyzmetinen Ulttyq mýzeı dırektorlyǵyna aýysqan kezde, Arystanbek Muhamedıulynyń adam sengisiz kólemdegi baılyqtary týraly belgili boldy.
Onyń 2008 jyldan bastap Júrgenov atyndaǵy Óner akademıasynyń rektory, al 2014 jyldan bastap Mádenıet jáne sport mınıstrligi qyzmetinde bolǵanyn eskersek, baılyqtyń basym bóligi dál osy memlekettik qyzmette júrgen ýaqytynda paıda bolǵanyn ańǵaramyz.
Bul boıynsha Antıkordyń da Arystanbek Muhamedıulyna suraqtary bolǵany sózsiz.
https://www.youtube.com/watch?v=gfiA27T05po
Biraq qazir áńgime ol týraly emes. Osy vıdeo jaryq kórgennen keıin, 2021 jyly Arystanbektiń túsinikteme berýine týra keldi. Biraq ol kóp nárseni jasyryp qalǵan.
Eks-mınıstr 2000 jyly Saha gaýharlary dúkenin ashtym jáne sol arqyly baıydym degen málimet keltiredi (ol dúken aýmaǵy 9 sharshy metr jerde jalǵa alynǵan dúken ekeni belgili boldy. Artynan ýaqytynda jalǵa alyp, aqysyn tóleı almaı tastap ketken).
Biraq, bir dúkenniń tabysyna vıdeoda aty atalyp, túsi tústelgen quny mıllıard teńge turatyn «The Family» meıramhanasy, «Saýran» saýda ortalyǵy, Qazaq ensıklopedıasynyń ǵımaraty, kolej, «Dıplomat» qonaq úıin, elordadaǵy «Shapaǵat» bazarynyń 45 paıyzdyq úlesin, Kóktóbedegi kotejdi ıelený múmkin be? Múlde múmkin emes.
Biraq onyń barlyǵy Arystanbektiń atynda dep oılasańyz árıne qatelesesiz. Eks-mınıstr «Qańtar oqıǵasyn» kórgennen keıin birden qımyldady. Jańa bılik tarapynan ózine suraqtar týyndaıtynyn bildi.
Arystanbek Muhamedıulynyń otbasyna tıesili birneshe mıllıon dollarlyq aktıvter Arman Baıqadam esimdi azamattyń atyna aýdarylǵan.
Bul jerde de naǵyz teatrlyq qoıylym oryn alýda: syrt kózge kúdik týdyrmas úshin Arystanbek Muhamedıuly Arman Baıqadammen sottasa bastady.
«Qańtar oqıǵasy» men Arystanbek Muhamedıulynyń mıllıardtary
Arystanbek Muhamedıuly kezinde óziniń barlyq bıznesin «Alem Corporation» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń aınalasynda toptastyrǵan bolatyn. Fırmany Arystanbek Muhamedıulynyń jubaıy Ǵalıa Ysqaqova, uldary Jandos pen Dinmuhamed basqardy.
Egov.kz vypıskasy. Foto: Orda.kz
2022 jyldyń sáýir aıyna deıin «Alem Corporation» quramynda «Qazaq ensıklopedıalary», Astananyń qaq ortasyndaǵy «Dıplomat» qonaq úıi men bıznes ortalyǵy, «THE FAMILY» meıramhanasy, Astanadaǵy kópsalaly kolej, Alem study, Alem IT pro, Alem Travel syndy fırmalar kirdi.
Biraq, sol kóktemde osy bıznestiń eń negizgi nysandarynda basqa qojaıyn paıda bolady.
«Qazaq ensıklopedıalary», «Qazaqstan Shveısarıa-Amerıka koleji», «Dıplomat» qonaq úıiniń jańa quryltaıshysy bolyp Arman Baıqadam jazylǵan.
Arman Baıqadamdy ózi fılolog, ózi qurylysshy, fermer, tipti IT-maman dep aıtýǵa bolady. Ol basqaratyn birneshe holdıń ekonomıkanyń barlyq salasymen aınalysady. Al ózi latyn álippesiniń nusqasy boıynsha birneshe suhbat bergen.
Biraq qazir quqyq qorǵaý organdary Arman Baıqadamnyń «Qazaq ensıklopedıasy», «Qazaqstan Shveısarıa-Amerıka koleji», «Dıplomat» kesheniniń úlesterine shekteý qoıyp tastady.
Arystanbek Muhamedıuly bıznes ımperıasyn qalaı qurdy? Mıllıardtaǵan somanyń nysandary jalaqysy joǵary emes memlekettik qyzmetkerdiń qolyna qalaısha tústi? Bul óte qyzyq suraq. Jáne oǵan jaýap berý úshin eks-mınıstrdiń bıznes ımperıasynyń negizin quraıtyn «Qazaq ensıklopedıalary» men «Dıplomat» kesheniniń tarıhyna kóz júgirtý kerek.
«Dıplomat», jáne kásipker men qyzdardyń kóz jasy
Áý basta «Dıplomat» kesheni kásipker Serik Qarymsaqovtiki boldy. Alaıda, ol esimin birneshe ret ózgertken Abdýlǵanı Bedelhan esimdi tájirıbeli alaıaqqa aldanyp, nátıjesinde bankke 2,5 mıllıard teńge bereshek bolady. Dál osy kezde iske Arystanbek Muhamedıuly kirisken.
2018 jyly Serik Qarymsaqovqa basqa jobalarǵa qarjy kerek bolǵanda, oǵan kásipker Abdýlǵanı Bedelhan shyǵyp, «Dıplomat» keshenindegi komersıalyq oryndardy satyp alýǵa daıyn ekenin habarlaıdy. Taraptar 15 000 sharshy metr bolatyn múlik qunyn 4,5 mıllıard teńgege baǵalaıdy. Biraq Bedelhan 4,5 mıllıard teńge qarjynyń ornyna 2,5 mıllıard teńgeni sol «Dıplomat» keshenin kepilge qoıyp, Nurbankten nesıege alýǵa sheshim qabyldaıdy. Sol úshin Qarymsaqovtyń qoltańbasyn jalǵan jasatyp, keshendi bankke ótkizip jibergen.
Serik Qarymsaqov artynan sotta jeńse de, óz qonaqúıi úshin bankke qaryz bolyp qaldy. Dál osy kezde, Arystanbek Muhamedıuly ýaqytsha qaryz berý turýdy usynady. Serik Qarymsaqov ol aqshany alyp, bank aldyndaǵy qaryzdy jaýyp, «Diplomat» keshenin arestten bosatady.
Sol kezde Arystanbek Muhamedıuly qaryzdyń kepili retinde «Diplomat» kesheniniń 71 paıyzyn ózine aýdaryp berýdi talap etken. Artynan, Serik Qarymsaqov Arystanbekke qaryzdy qaıtarǵysy kelse de, aqshany almaı, quny 8 mıllıard teńgege baǵalanǵan keshendi ózine alyp alǵan. Osylaısha ol Astananyń ortasyndaǵy múlikti aldaý jolymen tórt ese arzanǵa qolǵa túsirdi.
Bul jerde taǵy bir suraq, Arystan Muhamedıuly 2,5 mıllıard teńgeni qaıdan aldy?
Qazaq ensıklopedıasy men aldanǵan memleket
Qazir «Jańa Qazaqstan» túrli qylmystyq joldarmen qoldy bolǵan memlekettik múlikti ózine qaıtara bastady. Osy rette, tergeý organdaryna «Qazaq ensıklopedıasy» kásiporynynyń qalaı jekeshelendirgenin taǵy bir tekserý qajet.
«Qazaq ensıklopedıalary» JSHS-niń memlekettik úlesi 2015 jyly arnaıy aýksıonda 222 mıllıon teńgege satyldy. Ol irgeli ensıklopedıalar, anyqtamalyqtar, sózdikter jáne basqa da ǵylymı jáne oqý ádebıetterin shyǵarýmen aınalysatyn eldegi jalǵyz mamandandyrylǵan kásiporyn edi. Ony «Astana Inter Art» prodúserlik ortalyǵy satyp alǵan.
Arystanbek Muhamedıulynyń bıznesin biriktirgen «Alem Corporation» fırmasy áý basta osy «Astana Inter Art» degen ataýmen jumys istegen bolatyn.
Onyń balansynda naryqtyq quny áldeqaıda joǵary bolǵan jyljymaıtyn nysandar, onymen birge memlekettik tapsyrystar bolǵandyqtan, tym arzan baǵalanyp, jeke qolǵa ótip ketken. Memlekettik múliktiń bulaısha talan-tarajǵa salynýyna kim múddeli boldy?
«Qazaq ensıklopedıasy» JSHS. Foto: e-auction
2014 jyly «Qazaq ensıklopedıalary» JSHS aktıvteriniń quny 68 mıllıon teńge, al menshikti kapıtalynda 59 mıllıon teńge jatqan edi. Memlekettik tapsyrystan jylyna kem degende 70 mıllıon teńge ákelip otyrdy.
Arystanbekti toqtatqan «Altyn adam»
2022 jyldyń mamyr aıynda Ulttyq mýzeı dırektory Arystanbek Muhamedıulyn Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi qamaýǵa aldy.
Negizgi aıyp - «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» halyqaralyq kórmesin ótkizý kezinde 146 mıllıon teńgeniń jymqyrylýy. Qazir shyǵyn somasy 221 mıllıon teńgege ósken.
Sebebi, osy jyldyń basynda antıkor Ulttyq mýzeı dırektorynyń orynbasary Almaz Nurazhandy qamaýǵa alǵanda oǵan QR Mádenıet jáne sport eks-mınıstri Arystanbek Muhamedıulymen jáne basqalarmen sóz baılasyp, "Álem murajaılary boıynsha Altyn adamnyń sherýi" halyqaralyq kórmesiniń jobasyn iske asyrý kezinde 221 mıllıon teńge somasynda senip tapsyrylǵan búdjet qarajatyn urlaýǵa qatysty degen aıyp taǵylǵan.
Bir qyzyǵy, sol sherý ótýi tıis ýaqyt pandemıa kezimen tuspa-tus kelip, shekaralardyń barlyǵy jabyq bolatyn.
Arystanbek Muhamedıuly barlyq kináni Nurazhanǵa artyp, ózi jazadan qutylyp kete ala ma? Qazir onyń qorǵaýshy jaǵy osyndaı strategıamen jumys istep jatqandaı. Sotta bárin búldirgen Almaz Nurazhan, al Arystanbek Muhamedıuly eshteńe baıqamaǵan degen ýájder aıtylary sózsiz.
Arystanbek Muhamedıuly Foto: orda.kz
Eks-mınıstr, «Eski Qazaqstan» sheneýiginiń obrazyn ózine syıdyrǵan Arystanbek Muhamedıulynyń júrgen jeri lań bolsa da, zań boıynsha shań jýymady. Onyń bılik basynda bedeldi qamqorshysy bolǵany anyq.
Biz oqyrman onsyz da jaqsy biletin «Tuńǵyshbaı Jamanqulovty qýdalaý» oqıǵasy, jábir kórgen qyzdardyń vıdeoúndeýi syndy epızodtardy tilge tıek etken joqpyz.
Buryn Qazaqstanda mıllıardtap urlaǵan jemqor men 50 myń teńgege qatelesip ketken esepshige birdeı jaza kesilip jatatyn. Biraq, endi «Ádiletti Qazaqstan» jaǵdaıynda kinási dáleldengen jan soǵan saı jazaǵa tartylýy kerek dep oılaımyz.
