Eske sala ketsek, 9 qazanda túngi saǵat 01:00-de Ulttyq ulan 6636 áskerı bóliminiń merzimdi áskerı qyzmetkeri qatardaǵy Sultanov kezekshi bólimsheniń quramynda bola tura, bekitilgen shtattyq qarýmen ózin-ózi bastan atyp, qaza tapqan edi.
Ortalyq óńirlik áskerı-tergeý basqarmasy ózin-ózi óltirýge deıin jetkizý faktisi boıynsha sotqa deıingi tergep-tekserýdi bastady. Ony tergeý tájirıbeli qyzmetkerlerden qurylǵan jedel-tergeý tobyna tapsyryldy. Qazir oqıǵa orny qaralyp, sot-medısınalyq saraptamasy taǵaıyndaldy.
Aıǵaqtar, atap aıtqanda qaza tapqan áskerı qyzmetkerdiń uıaly telefony men beınebaqylaý kameralarynyń jazbalary alyndy. Tergeý barysynda qatardaǵy Sultanovtyń oqıǵa ornynda jalǵyz bolǵany anyqtaldy.
Oqıǵanyń barlyq mán-jaıyn anyqtaý jáne tergeýdiń jan-jaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin Sultanovtyń áskerı áriptesterinen, onyń komandırlerinen, basqa adamdardan jaýap alý, sondaı-aq tıisti keshendi saraptamalyq zertteý sharalary júrgizilip jatyr. Jábirlenýshi jaqtyń ýájderi de tolyq tekseriledi. Aldyn-ala tergeý nátıjeleri boıynsha oqıǵaǵa quqyqtyq baǵa beriledi. Tergeý barysy erekshe baqylaýda, – dedi İİM áskerı-tergeý departamentiniń bastyǵy Serikbaı Qusaıynov.
Budan ózge aqparat tergeý múddesinde Qylmystyq-prosestik kodekstiń 201-babyna sáıkes jarıa etilmeıdi.
