Eske sala ketsek, 9 qazanda túngi saǵat 01:00-de Ulttyq ulan 6636 áskeri bóliminiń merzimdi áskeri qyzmetkeri qatardaǵy Sultanov kezekshi bólimsheniń quramynda bola tura, bekitilgen shtattyq qarýmen ózin-ózi bastan atyp, qaza tapqan edi.
Ortalyq óńirlik áskeri-tergeý basqarmasy ózin-ózi óltirýge deiin jetkizý faktisi boiynsha sotqa deiingi tergep-tekserýdi bastady. Ony tergeý tájiribeli qyzmetkerlerden qurylǵan jedel-tergeý tobyna tapsyryldy. Qazir oqiǵa orny qaralyp, sot-meditsinalyq saraptamasy taǵaiyndaldy.
Aiǵaqtar, atap aitqanda qaza tapqan áskeri qyzmetkerdiń uialy telefony men beinebaqylaý kameralarynyń jazbalary alyndy. Tergeý barysynda qatardaǵy Sultanovtyń oqiǵa ornynda jalǵyz bolǵany anyqtaldy.
Oqiǵanyń barlyq mán-jaiyn anyqtaý jáne tergeýdiń jan-jaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin Sultanovtyń áskeri áriptesterinen, onyń komandirlerinen, basqa adamdardan jaýap alý, sondai-aq tiisti keshendi saraptamalyq zertteý sharalary júrgizilip jatyr. Jábirlenýshi jaqtyń ýájderi de tolyq tekseriledi. Aldyn-ala tergeý nátijeleri boiynsha oqiǵaǵa quqyqtyq baǵa beriledi. Tergeý barysy erekshe baqylaýda, – dedi IIM áskeri-tergeý departamentiniń bastyǵy Serikbai Qusaiynov.
Budan ózge aqparat tergeý múddesinde Qylmystyq-protsestik kodekstiń 201-babyna sáikes jariia etilmeidi.
