«Eýrazıa álemi» pikirsaıys klýbynda bas qosqan sarapshylar «Eýrazıa jáne Eýropa: áriptestik bolashaǵy qandaı?» degen taqyrypty talqyǵa saldy.
Jıynnyń shymyldyǵyn túrgen saıasattanýshy Edýard Poletaevtyń pikirinshe Eýrazıalyq jáne Eýropalyq odaqtyń birigip jumys jasaıtyn múmkindigi mol. «Bıylǵy jyldyń kúzinde eki Odaqtyń birikken forýmy ótýi tıis. Osy forýmda áriptestik máselesi keńinen talqylanady dep oılaımyn» deıdi bul rette Poletaev.
Al saıasattanýshy Andreı Chebotarevtyń aıtýynsha Eýrazıalyq jáne Eýropalyq odaqtyń tıimdi jumys isteýi úshin Reseı Mınski kelisimsharttaryn oryndaýy qajet. «Eýroodaq Máskeýge dál osyndaı talap qoıyp otyr. Bul arada Eýroodaq óz múddesin kózdep otyr» dedi ol.
Jýrnalıs Vladıslav Iýrısynnyń pikirinshe, Eýroodaq Eýrazıalyq odaqqa áriptes emes, básekeles. Sondyqtan áriptestik máselesi kóterilgende ekonomıkalyq múddeni umytpaý kerek. Al jýrnalıs Sergeı Kozlov bolsa: «Eýropalyqtar, onyń ishinde Batys jýrnalıseri, sarapshylar, saıasattanýshylar Eýrazıalyq odaqty ekonomıkalyq odaq retinde qarastyrmaıdy. Olar bul odaqty Reseıdiń jobasy dep sanaıdy jáne osy odaqqa birikken ózge memleketterdiń Máskeýdiń aıtqanymen júredi dep esepteıdi» degen pikir bildirdi.
Otyrysty túıindegen tarıhshy Bolat Sultanov óz kezeginde: «Eki Odaqtyń birigip jumys isteýi oryndalmas arman. Sebebi, Batys eshqashan da Reseıdi qushaq jaıa qarsy almaıdy. Batys álemi Reseıdi óz órkenıetine qabyldaǵysy kelmeıdi» degen pikir bildirdi.
