Etnopedagogıka kýrsy bolashaq mamandy tárbıe júıesindegi etnıkalyq ózgeshelikter men últtyq daralyq jaıly bilimmen qarýlandyrady, kópǵasyrlyq tárbıe áreketi nátıjesinde jınaqtalǵan pedagogıkalyq baılyqty praktıkada qoldana alý daǵdysyn ıgertýdi kózdeıdi.
Sonymen qatar etnopedagogıka ózindik ishki tarıhı-pedagogıkalyq damý zandylyqtaryna ıe. Osyǵan oraı olardy jalpy jáne daralyq tártiptegi elementter quraıtynyn; jalpy zańdylyq etnostyq tárbıeniń qoǵamdyq bolmys, ómir saıat, qoǵamdaǵy óndiristik qatynastardyń damýy, onyń qaıta qurylýyna táýeldiligimen anyqtalsa; daralyq zańdylyq etnopedagogıkanyń ulttyq «adamshylyq tabıǵattyń» adamgershilik turǵydan qorǵalýyn, genofondty saqtaý jáne onyń tabıǵı damýyn qamtamasyz etýge qabilettiliginde ekenin kórsetý basty mindet bolyp tabylady.
Etnopedagogıkanyń zertteý ádisteri jóni sóz bolǵan jekelegen avtorlar /N.Ia.Hanbıkov, Sh.A.Shorov, A.Mırzoev t.b/ eńbekterinde ádet- ǵuryptar men dástúrler halyqtyq senimder, oıyndar men oıynshyqtar jónindegi etnografıalyq materıaldardyń halyqtyq tálim-tárbıe mazmunyn ashyp kórsetýdegi mańyzdylyǵy atap kórsetiledi. Zor tárbıelik yqpalǵa ıe, ózindik salt-dástúri bar balalar ortasynyń etnopedagogıkalyq zertteý obektisi retinde qarastyrylýy I.S.Kon asa quptarlyq jaılar.
Etnopedagogıkada keń teorıalyq qorytyndylaýdy talap etetin problemalarmen qatar, faktilik materıaldar jınaqtaý, tereńdep zertteý men taldaýdy qajet etetin jekelegen máseleler de az emes. Onyń aldynda sheshilýi eń aldymen pedagogıka men etnografıaǵa mándi járdemin tıgizetin ózekti mindetter tur. Bulardy tómendegideı taqyryptarmen belgileýge bolady: maqaldar men mátelder jáne olardyń jas urpaqqa adamgershilik tájirıbesi berilisin qamtamasyz etýdegi roli; jumbaqtar aqyl-oı tárbıesi quraly retinde; halyq ertegileri halyqtyń pedagogıkalyq kemeńgerliginiń jarqyn talpynystary retinde; halyq ánderi jáne olardyń balalar men jastarǵa estetıkalyq tárbıe berýdegi roli; balalar men jastar ortasy, onyń pedagogıkalyq qyzmetteri; dúnıe júzi halyqtarynyń besik jyrlary ana poezıasynyń, ana mektebiniń jáne pedagogıkanyń kórnekti jetistikteri retinde.
Tárbıeni qajet etý adamnyń paıda bolýymen birge týdy jáne adam qoǵamy qansha ómir súrse, sonsha ómir súrip keledi. Osyǵan oraı tárbıeniń damýyn halyqtyń, etnostyq qatysýymen alǵa basýyn eskermeý zańsyz.
Mektepter paıda bolǵanǵa deıin tulǵa qalyptastyrýda ǵasyrlar boıy qalyptasqan tárbıeniń halyqtyq dástúrleri sheshýshi rol atqardy. Halyq urpaqtan urpaqqa óziniń qoǵamdyq jáne áleýmettik tájirıbesin, rýhanı baılyǵyn, úlkenniń kishige qurmeti retinde mura etip keldi, sol arqyly qoǵamnyń materıaldyq jáne rýhanı medenıeti tarıhyn týǵyzdy.
Halyqtyń rýhanı ómirin anyqtaýshy jeıtter eńbekten, tabıǵattan, ishki daryndylyqtan, tabıǵılyqtan jáne adamgershilikten týyndady. Jáne dál osylar tárbıeniń naǵyz halyqtyq sıpattaryn aıqyndap berdi.
Jetilgen adam tárbıeleýdiń halyqtyq baǵdarlamasy kópqyrly jáne keń. Jáne ony júzege asyrý quraldary da san alýan. Jastardyń tulǵalyq beınesin qalyptastyrýǵa búkil halyq ómiri yqpal etti: bári terbıelendi, bárin tárbıeledi. Tárbıe qoǵamnyń ekonomıkalyq ómiri men rýhanı ómiri arasyn baılanystyrýshy retinde alǵa shyqty. Tutas alǵanda halyqtyń materıaldyq jáne rýhanı ómirindegi pedagogıkalyq mádenıetiniń erekshe hal-ahýaly osymen túsindiriledi. Adam mádenıetiniń eki salasy arasyndaǵy sabaqtastyq baılanys dál osy pedagogıkalyq mádenıetpen qamtamasyz etiledi. Kórnekti pedagogtardyń qaı-qaısysy bolmasyn halyqtyq pedagogıka etnostyq ujymdyq shyǵarmashylyǵynyń quramdy bóligi ekendigin eskertip, onyń pedagogıkalyq mádenıeti kórinisi retinde ejelgi dáýirlerden tamyr alatyndyǵyna nazar aýdartýy osydan.
