Jelmen jarysqan júırikti qolǵa úıretýimen ata-babalarymyzdyń adamzat órkenıetine úles qosqany belgili.
Jylqy minezdi jurttyń minezin, ómiriniń árbir belesin, tulǵanyń qalyptasý kezeńderin jylqymen qatystyra sýretteýi – bul qubylystyń dúnıetanymymyzǵa qanshalyqty sińisti bolǵanyna dálel.
«Sózi joǵalǵan jurttyń ózi de joǵalady» degen Ahmet Baıtursynuly. Iaǵnı, sóziniń mánine boılaǵan el óziniń bolmysyn tanymaq. Sondyǵymen de, osy maqalanyń meńzeri alys, máni tereń.
Ulttyq kod, genetıkalyq jadyńnyń bir ushyǵy, qordaly qory osynda jatyr. Dálelge tartsaq, mysalda qısap joq. Degenmen, eske túsken biren-saran tirkesterdi tizip kórsek.
Tarıhı sana qalyptaspaı, memleketshildik sana ornyqpasy belgili. Al tarıhı sananyń tuǵyry qashanda ulttyq bolmystan.
Álemdik órkenıet kóshine ulttyq sıpatyńdy saqtaı otyra ilesý Elbasy maqalasynyń negizi ózegi dep túsindik. Osyndaı ıgi bastamaǵa atsalysý – árqaısymyzǵa qasterli mindet.
Orazhan Arystanbaev, Arys qalasynyń «Qurmetti azamaty».
