Sońǵy aılarda kenetten Egeýbaeva hanymnyń basynan ótken «ot qoıý», «uryp-soǵý», «shabýyl jasaý» áreketteriniń barlyǵy aldyńǵy oqıǵalardaı. Qandaı da bir bitpeıtin trıller Harper's Bazaar jýrnalynyń burynǵy redaktorynyń (osyndaı amerıkandyq sán jýrnaly bar) jáne Pragadaǵy «Azattyq» radıosy búrosynyń burynǵy jýrnalısiniń (ıá, sol AQSH Memdepartamenti qarjylandyratyn «Bostandyq») basynan ótti.
Osy oqıǵalardyń bárin oqyp otyrǵan kez kelgen oqyrmannyń oıynda mynadaı zańdy suraq týyndaıdy. Elge is júzinde beımálim BAQ ókili az ýaqytta nege munsha atyshýly haıpty kerek etti? Qysqasy, bul tásil jańadan oılap tabylǵan joq. Dınara biraz ýaqyt jumys istegen Eýropanyń saıası tehnologtary bul tehnologıany áldeqashan josparlaǵan.
Shabýyldar, uryp-soǵý jáne qastandyq áreketteri týraly sensasıalyq jańalyqtar onyń halyq aldynda tez arada «kúresker» beınesin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Árıne, siz (táýelsiz jýrnalıs bolsańyz) qanshama shabýyldar men órtke qaramastan, eldegi barlyq nársege nemquraıly qaramaı, memlekette qandaı sumdyq «rejım» bılik ústemdik quryp turǵany týraly qoryqpaı jazýdy jalǵastyra beresiz.
Mine, ári qaraı biz negizgi máselege kóshemiz. Rasynda, Dınara Egeýbaevanyń jazbalaryna qarap otyryp, Qazaqstan týraly jaǵymsyz pikirlerdiń tolqynyna boı aldyrǵanyńyz sonsha, ómirden baz keship ketesiz. Osy tusta onyń teris pıǵyly tek bılikke ǵana qatysty bolsa jaqsy bolar edi ǵoı.Alaıda olaı emes. Dınara men onyń adamdary halyq týraly da sondaı jaman pikirde. Ol murnyn shúıirip, qazaqtardy «malshy», «qoıshy», «margınal» dep atap, óziniń eýropalyq bilim alǵanyn maqtanyshpen ár kezde eske salýdy umytpaıdy. Qazaqtar týraly dál osyndaıkózqarasyn ol taǵy bir «táýelsiz» jýrnalıs Mıhaıl Zygarǵa bergen suhbatynda aıtqan bolatyn. Biraq oǵan sál keıin oralamyz.
Jalpy, eger Dınaranyń materıaldaryn kóbirek oqysańyz, olarda Qazaqstan úshin naqty anyqtalǵan teris kózqarastar ǵana emes, sonymen qatar, osy «demokratıalyq qundylyqtar» men jahandyq ıdeıalardyń «minsizdigin», amerıkalyq qundylyqtarǵa basa nazar aýdara otyryp,batysshyl maqtanysh baryn baıqaý qıyn emes.
Bireý «Munda turǵan ne bar? Jýrnalıske amerıkalyq stıl jáne ómir súrý salty unaıdy. Ár adam óz pikirin aıtýǵa quqyly. Bireýge Quran nemese Bıblıa qundylyqtary jaqyn. Al bireýge ondaǵan genderlik jáne túrli baǵdarlarǵa erkindik berilgen, «№1 ata-ana jáne №2 ata-ana», balanyń jynys tańdaý erkindigi jáne basqa da «demokratıalyq» qundylyqtary, Batystyńzamanaýı ıdeologıasy kóbirek unaıdy» deıdi.
Iá, bári durys. Bizdiń elde de demokratıa, sóz bostandyǵy bar, árkim óz janyna, ózine jaqyn nárseni nasıhattaýǵa erikti. Bireýleri ata-baba ósıetin, otbasy muratyn, tól, rýhanı tutas Qazaqstandy jaqtaıdy. Al basqalary – LGBT toleranttylyǵy men genderlik ártúrlilik boıynshaanaǵurlym damyǵan Batysqa elikteý úshin, Batysta demokratıa óziniń ıdealdy, «klasıkalyq» nusqasynda usynylǵanyn aıtady.
Egeýbaeva, Zygar jáne basqa da «táýelsiz» jýrnalıserdiń óz shyǵarmashylyǵy arqyly kúndelikti aqparattarmen jumys isteýine, júıeni qulshynyspen synaýyna, Batys qundylyqtaryn ıdealdy etip kórsetip, «Qazaqstanda bári qorqynyshty, sumdyq» degen tezısterine ár túrli qaraýǵa bolady. Alaıda eger biz egjeı-tegjeılerdi elemeı, jalpy saıası termınologıaǵa kóshetin bolsaq, onda sarapshylar bul kún tártibin (tek bizdiń elde ǵana emes, basqa da kóptegen damýshy elderde) dástúrli demokratıalyq «mańdaıshalarynyń» astynda «Batystyń múddelerin alǵa jyljytý» dep ataıdy.
Tolyǵyraq aıtaıyq. Chılıde, Gvatemalada, Grýzıada, Ýkraınada, Mysyrda jáne basqa dakóptegen memleketterde synǵa ushyraǵan saıasattanýshylar sıpattaǵan «túrli-tústi revolúsıalar» tehnologıalarynyń klassıfıkasıasyna sáıkes, Dınara sıaqty tulǵalar tóńkeristiń negizgi sýbektileri sanalady.
Árıne, «táýelsiz jýrnalıser» «2 qańtarǵa»sodyrlar jınaıdy nemese jappaı tártipsizdikterge barýǵa buıryq beredi dep eshkim aıtpaıdy. Olardyń áldeqaıda mańyzdy tapsyrmalary bar. Batystyń yqpal etý agentteri, ádette, osy sanatqa PR jáne úgit-nasıhat mamandaryn (Dınara Egeýbaeva sekildi) tartady. Olar «kópshiliktiń bılikke degen kózqarasy kúrt teris bolýy úshin áreket jasap, revolúsıalyq kóńil-kúı týǵyzýy kerek».
Tehnologıadaǵy keleńsizdik
Degenmen, Dınaranyń «túrli-tústi revolúsıanyń» ıdeologıalyq qolshoqpary retinde daıyndalýy, kóp nárseni kútpegeni qarapaıymadamǵa aıtpasa da túsinikti. Ol Zygarǵa bergen suhbatynda óz eline, salt-dástúrine, tiline, eń bastysy, qazaqqa murnyn shúıirip, mensinbeıtininbildirip, kóptegen strategıalyq qatelikter jiberdi.Egeýbaeva halyq týraly aıta otyryp, joǵaryda atalǵan «malshylar», «margınaldar», tipti, «pıtekantroptar» sıaqty anyqtamalardy qoldandy. Bálkim, onyń alystan baǵamdaı almaýy – eýropalyq ómirge, Pragaǵa tym sińisipketkendiginen shyǵar?
Shamamen jarty jyl buryn Dınara Pragadan kóship kelip, elimizdiń aqparattyq alańynda kenetten paıda boldy (aıtpaqshy, sol jerde,«Azattyq» radıosynda, alty aı jumys istep, ol bar bolǵany shaǵyn 5 baǵdarlama shyǵardy. Iaǵnı,ol «negizgi pýl reporterleriniń» qataryna kirmeıdi. Árıne, tájirıbesi jetpegeni, al kýratorlar Dınaramen onyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy ımıjdik strategıasynda mardymsyz jumys istegeni anyq. Olar Qazaqstandaǵy bolashaq elektoratqa (ózderińiz bilesizder, Egeýbaeva Májilis saılaýyna tirkelgen) ashyq qurmetsizdik kórsetýdiń qajeti joq ekenin túsindirmedi.
Egeýbaevanyń sóılegen sózderine tereńirek mán berseńiz, munyń bári bizdiń qashqyn radıkaldy opozısıanyń dástúrli popýlısik tezısteriniń jıyntyǵy baryn baıqaısyz. Iá, ıá, sóziniń mazmuny Qazaqstanda báriniń qanshalyqty nashar ekendigi týraly aıtatyn Áblázovtyń «asanqaıǵylanýymen» sáıkes keledi.
Dınaranyń arsenalynda dál osyndaı (týra Ábilázov sekildi) narazylyq mıtıńileriniń ýaǵyzdary, «munyń bárine qashanǵy shydaımyz?!» degen lebizder, «gúldengen Batystyń ómir súrýi qandaı tamasha!?» degen taqyryptaǵy urandy sózder bar. Sheteldik saıası strategterdiń pikirinshe, mundaı urandar Qazaqstandaǵy margınal qoǵamdy oıatyp, ilgeriletýi múmkin. Shyndyǵynda, qoǵam birazdan beri qozǵalmaǵan.
Taǵy aıtsaq: bul tozyǵy jetken urandar bizdiń elde burynnan «mınýs belgisimen» jumys istep keledi. Jumsartyp aıtsaq, jurtty batystyqtardyń bárin minsiz etip kórsetý, ata-babamyzdyń qadir-qasıetine aıaqtaryn súrtý týraly jalǵan urandar «shabyttandyrmaıdy». Bul ádis Ýkraınanyń bir jerinde iske asqan bolýy múmkin, biraq bul tásil dástúri bar Qazaqstanjurtshylyǵyna ótpeıdi.
Al Dınara Egeýbaevanyń basty jáne qurdymǵa ketiretin ımıjdik qateligi – onyń «Qazaqstan óz táýelsizdiginen jáne halyq dástúrinen tezirek bas tartýy kerek» degen málimdemesi.
«Múmkin emes, men aıtar edim – qazir táýelsiz bolý qylmys ... Biz negizgi baǵytta, órkenıet damýynyń aǵymynda, jańa aqparattar men tapsyrmalardy sińirýge bolatyn ortada bolýymyz kerek», – deıdi Dınara. Árıne, «ortalyq» dep AQSH-ty meńzegeni anyq.
Qazaqstan táýelsizdiginiń qarsylasy, Shtattardyń ózinshe sylqym jankúıeri Egeýbaevanyń Zygar myrzaǵa bergen bul suhbatyjerlesteri jaǵymsyz pikirdi qarsha borata bastaǵanda YouTube arnasynan dereý alynyp tastaldy. Alyp tastaǵannan ne paıda? Jeli bárin umytpaıdy.
Bala boldy ma?
Jýrnalısimizdiń jumysynyń sapasyz bolǵanyn aıtpaý múmkin emes. Sensasıa jasaý – bul ózidurys qoldanýdy talap etetin óte názik tehnologıa. Áıtpese, bul arzan spektal bop shyǵady. Átteń,Dınaranyń «júrek jutqan kúresker» degendańqymdy shyǵaramyn dep jasaǵan áreketteri birinen soń biri tekke tyrashtaný bolady da qoıady. Sonymen birge Egeýbaeva «shyǵyńqy esektiń qulaǵyn» elemeı, óziniń jalǵan áńgimeleriniń astyna «úlken saıasatty» engizýge asyǵatyny sonshalyq, ashyqtan-ashyq kóptiń kóńilin kóteredi. Buǵan kóz jetkizý úshin Instagramdaǵy pikirlerdi oqysańyz jetkilikti.
Mysaly, onyń ulyna jasalǵan atyshýly shabýyldy alaıyq! Aıǵaqtardaǵy aqylǵa qonymsyz shatasýǵa qaramastan (myltyq oıynshyq boldy, al er adam, belgili bolǵandaı, shabýyl jasamaı, jaı ǵana ótip ketti), Dınara bul oqıǵany dereý óziniń «kásibı qyzmetine» baılanysty «saıası terrorlyq akt» dep málimdedi. Shyndyǵynda, sol kezde onyń balasy oqıǵa bolǵan jerde boldy ma, bolmady ma? Ony eshkim túsingen joq.
Dınaranyń kóligin órtep jibergeni týraly aqparat ta feık spektákl bop kórindi. Sarapshylar bastapqyda órttiń bolǵanyna kúmándanǵan. Ashyq derekkózderde Egeýbaevanyń janyp jatqan kóliginiń fotosy men vıdeosy joq,tek esikteri ashyq krosoverdiń fotolary ǵana bar.Al álgi fotodaǵy kólik Egeýbaevaǵa tıesili me, joq pa, bul da belgisiz.
Qazaqstandyq BAQ-tyń bul aqparattyq arandatýshylyqty jaıbaraqat taratqany beker emes. Biraq bul taqyryp belsendi túrde, buıryq boıynsha, sheteldik baspasózde óńdelip, taratyldy. «Qazaqstandyq táýelsiz jýrnalısiń kóligi órtendi» degen taqyrypta Eýropalyq Odaqtyń, AQSH-tyń iri basylymdary, tipti, ýkraınalyq BAQ kóshirme mátinderdi taratty.
Osy oqıǵadan keıin jýrnalısiń «asarlatyp aqsha jınap, kólik satyp alý» týraly málimdemesi óte suryqsyz kórindi. «Osylaısha jańa kólikalatyn aqsha jınaı alamyn ba dep úmittendim», –dedi Dınara.
Ymyrasyz, kúresker áıel úshin bul óte oǵash qylyq. Eń kúlkili jaǵdaı, Egeýbaeva jýyrda ózi til tıgizgen, «joly bolmaǵan malshylardan» jańa kólik alý úshin qaıyrymdylyqqa aqsha jınap berýin ótingeni.
«Túrli-tústi tóńkeristerdiń» talaptaryna sáıkes kelmeıtin, kásibı etıkaǵa jatpaıtyn minez-qulyǵy bar (ózderińiz biletindeı, naǵyz kúresker ash jáne kedeı bolyp kórinýi kerek) «Dınara Egeýbaeva jobasynyń» áreketine sheteldik demeýshilerdiń qalaı qaraıtyny qyzyq. Senarı boıynsha ony «bılikke qarsy kúrestiń sımvoly»dep jarıalaý kerek edi. Degenmen, osy ýaqytqa deıin amerıkalyq «qundylyqtardyń chempıony»bul róldi ashyq oryndamady.
Derekkóz: yvision.kz
