Baıtasovtyń bastapqy saýaly partıaǵa qatysty boldy. Túneýkúni opozısıa qataryndaǵy qoǵamǵa tanymal úsh azamat tize qosyp demokratıalyq partıa quratynyn habarlaǵan-tuǵyn.
Baıtasov: «Partıa qurýdy qazirge mejelegeni qalaı jáne nege dál osy úsheýi ujymdasa qaldy?».
Sátpaev:
«Estigen bolarsyz ótkende Mels Eleýsizov te ekologıalyq partıa quratynyn habarlaǵan.
Al jańa dempartıanyń qurylý sebepterin JSDP-ny jikke bólgen konflıktimen baılanystyramyn. Partıanyń sol tustaǵy tóraǵasy Ermurat Bapı tizgindi Janbolat Mamaıǵa tapsyrmaq edi.
Buǵan Bapıdiń partıalastarynyń birazy qarsy bolyp, aqyr aıaǵy Janbolat Mamaı, Tólegen Júkeev jáne Sergeı Dývanov úsheýi jeke "otaý qurdy".
Bul úsheýi bizdiń eldiń tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan tosyn ádiske júginbek. Partıa músheleriniń qataryn kóbeıtý úshin áleýmettik jelige arqa súıemekshi. Eskirgen, taptalǵan súrleýmen júrgisi joq bul úsheýiniń.
Álbette partıa quramyz degenderi biz úshin tańsyq emes. Osy 30 jylda talaıy kelip, talaı ketti, onyń ishinde «Aq jol» men «Azat» ta bar"- deıdi saıasattanýshy.
Áıtse de Sátpaevtyń paıymdaýynda bul quptarlyq is. Saıası ómirdegi óli tynyshtyqtan qajyǵan halyq jańa oıynshylardyń kelýin asyǵa kútip otyr.
- Aıtýdaıyn aıtty-aý. Alaıda tirketer me eken olardy? Bılikti taǵy bir synaq kútip tur, anyǵynda. Bul jolǵysy burynǵyǵa qaraǵanda áldeqaıda kúrdeli, salmaqty synaq.
Partıalar týraly qazirgi zańnyń óreskel tustary óte kóp – tirkeýden ótý úshin 40 myń adamnyń qolyn jınaý, ár oblystan ofıs ashý órkenıetti elder kúletindeı tirlik.
Mundaı zańnyń qandaı maqsatpen qabyldanǵany da beseneden belgili. Partıany tirketýge qajetti kórsetkishti 20 myń adamǵa deıin tómendetý jáne óńirlerge qatysty talapty jumsartý qajet-aq".
Baıtasov oıyn ushtaı túskisi kelgen qonaǵynyń sózin osy aradan úzip "Mundaı táýekelge barsa saıası kúshter kóbeıip ketpeı me?" degen saýal qoıdy.
- Kóbeıse ne bolypty? Kóbeıgennen qorqýdyń qajeti joq. Jalǵyz "Nur Otan" kúlli eldiń kózqarasyn bildirmese kerek.
Tipti jastardyń ózi taram-taram. Aýyl jastary, qala jastary, qazaqtildi, orystildi jastarǵa bólingen búgingi býyn. Árqaısysynyń saıası kóshbasshy qandaı bolýy kerek degenge óz túsinigi, óz tujyrymy bar.
Partıanyń kóbeıgeninen qorqýdyń jóni joq. Eldiń sózin sóıleý úshin olar ot pen sýdan ótip, baqtalastyqtyń, básekeniń dámin tatýy tıis.
Qoǵam ulttyq demokratıalyq baǵyttaǵy jańa saıası kúshterge sýsap otyr, tipti ekologıalyq partıalarǵa da parlamentten oryn tabylýy tıis, eldiń ekologıalyq saýaty ósip keledi óıtkeni" - dedi Dosym myrza.
Kezekten tys parlament saılaýyna qatysty pikirin aıtqan Sátpaev ázir saılaý ótkizýge negiz joq dep sanaıdy.
- Maǵan saılaýdyń merzimi mańyzdy emes, naýqan óterdiń aldynda qandaı qurylymdyq ózgerister bolatyny qyzyǵyraq.
Saılaý ótkizbes buryn saıası partıalar týraly zańdy ózgertý, depýtattar quramyn teńdestý úshin parlamentke ózin ózin usynǵan azamattardy qaıtarý qajet.
Al egerde... - deıdi Sátpaev. Jańa saıası kúshter paıda bolmasa baıaǵy jartastyń basynda sopıǵan kúıimizde qalamyz.
Halyq daýys erkindigine, tańdaý erkindigine muhtaj. Elge naqty saıasatkerdi tańdap, soǵan daýys beretindeı múmkindik jasalýy kerek.
Qoǵamnyń únin tunshyqtyra bergennen túk utpasyn, onyń da bir kúni býlyǵatynyn búgingi júıe túsinetin kezge jetti.
Baıtasov qoltyǵy qyzyp kele jatqan úzeńgilesiniń sózin jol ortadan úzip, áńgime aýanyn basqa arnaǵa burdy osy kezde.
[perfectpullquote align="full" bordertop="false" cite="" link="" color="" class="" size=""]Ulttyq qoǵamdyq keńeske Dosymnyń ne sebepti kirmegenin, bálkim kirgisi kelmegenin bilgisi keldi Baıtasov.
Sóıtse Sátpaevty shaqyrmapty. Ózi aıtty bul týraly.[/perfectpullquote]
- Onyń ústine Ulttyq keńeste kóterilgen máselerdi men sońǵy 15 jyl boıy jyr qylyp jurmin.
Jańa bir alańnyń paıda bolǵany jaqsy úrdis, áıtse de Ulttyq keńes pen Parlament birin-biri copypasta-p qoıa ma degen qaýip bar...- dedi keńestiń jumysyndaǵy shıkilikterdiń shetin shyǵarǵan saıasattanýshy.
Baıtasov qonaǵynyń sózin qup almaı, "Kelispeımin. Ulttyq keńes óz arnasyn tapqan, tórt qubylasy túgel, tolyqqandy uıym" dep toıtarys berdi.
Sátpaev jalma-jan jaýap qatty oǵan.
- Ulttyq keńestiń statýsyn qarasańyz sheshim qabyldaý múmkindigin shektep tastaǵan, eldiń muńy, halyqtyń qamy sóz bolǵanmen sheshim qabyldaıtyn qabileti bolmaǵandyqtan aıtylǵan sóz qumǵa sińip joǵala ma dep qaýiptenem.
Jalpy Ulttyq keńesti qurmaı tura, aldymen parlamenttik reforma júrgizý edi, - dedi Sátpaev taǵy bir tolǵaqty máseleniń shetin shyǵaryp.
Saıasattanýshy jańadan qurylatyn keıbir saıası uıymdardyń qarjy tapshylyǵyna baılanysty parlamentten oryn alaryna kúmánmen qaraıdy.
Baıtasov pikirlesiniń bul paıymymen de kelispeıtin syńaı tanytty.
- Qazir burynǵydaı emes Doseke, jýan baılardyń (olıgarhtardyń) aqshasy ról oınamaıdy, bastysy eldiń ynta yqylasy ǵoı - dedi Armanjan myrza saılaýǵa siltep.
"Saılaýdyń ádil ótkenine múddeli myńdaǵan baqylaýshy bilekti túrip tastap naýqannyń bel ortasynda júrdi" - dedi ol.
- Qaıdam... Jańa partıalardy tirkemeı, tentiretip jibermese bolǵany - dedi Sátpaev bul júıeniń jumsara qalǵanyna senbeıtinin ańǵartyp.
Baıtasovtyń buǵan berer jaýaby da ázir bolyp shyqty.
"Áıtkenmen jaqsyǵa jorıyq. Eger zań oryndalyp, jarlyq jańaryp jatsa partıany tirkemeı qaıda qashar deısiz" - dedi medıabıznesmen.
"Iá, sen jaqsyǵa joryǵyshsyń" - dedi Sátpaev sózdi kóbeıtkisi kelmeı.
Baıtasov budan soń Dosymnyń kúnkórisine, tabysty qalaı, qalaı tabaryna qatysty saýal qoıdy.
Baıtasov: "Sizder Batystan qyrǵyn aqsha alyp ishimizdi iritip júr" deıdi áldekimder...
Sátpaev: Areke, muny maǵan emes Forbstyń ushar basynda turǵandarǵa qoıǵanyńyz durys-aý? Olar munshama baılyqqa qalaı kenelip júr? - dep qarsy suraq qoıdy Sátpaev.
"Biz bul daıynda jıi suraımyz" - dep jyly jaba saldy Baıtasov.
Dosym myrza Táýekeldi baǵalaıtyn kompanıa qurǵanyn, qazir bul uıym sheteldik kompanıalarǵa aqyl-keńes beretinin aıtty.
Kompanıadan túsken tabysty jeke jobalaryn qarjylandyrýǵa jumsaıtynyn da jasyrǵan joq.
"Onyń ishinde kitapqa kóńil qoıdyq. Osyǵan deıin túrli taqyryptaǵy 10 kitap shyǵardym" deıdi ol.
Baıtasov: "Elge kelgisi keletin ınvestorǵa qandaı keńes berer ediń?".
Sátpaev: "Kezinde TMD -ǵa kóz tigetin ınvestor Reseı, Qazaqstan, Ýkraınamen shekteletin. Qazir bul tizimge Ózbekstan qosyldy.
Bul el ınvestor úshin qazir Qazaqstannan da qyzyq, sebebi saıası sharýasyn sheshken, bizdegi jarym-jartylaı tranzıt ınvestordy tartynyp jumys isteýge májbúrleıdi".
Budan keıingi áńgime sottalǵan sınolog Konstantın Syroejkınge qaraı oıysty.
- Qazaqstanda kásipker bolsyn, saıasatker bolsyn bári de ıneniń ushynda, pyshaqtyń júzinde júr. Eshkim qorǵalmaǵan. Basyń bálege qalsa eshkim ara túse almaıdy. Tipti elıtanyń arasynda da alshań basyp júretinder az.
Qazirgi quqyqtyq júıe zańdy jattap, ádep saqtap júrseń de qaýipsizdigińe kepildik bere almaıdy. Bárimizdi dúrbi sap baqylap otyr.
Femıdamyzdyń kózi tańýly, aýzy jabýly. Sottar saıası júıeniń qolbalasy, bılik sot júıesin óziniń soıylsoǵary qylyp aldy.
Zań bar. Biraq adam quqyǵyn qorǵaýǵa dármensiz. Meshel. Meńireý.
Adamnyń taǵdyryn zańnyń úkimi emes, qolynda bıligi bardyń bir ǵana qońyraýy sheshetin elde ómir súremiz.
Bul irip-shirigen júıe tolyqtaı qıraýy kerek - deıdi saıasattanýshy.
Sátpaevtyń sózinshe búgingi saıası júıede kelmeske ketken keńestik sıstemanyń sarqynshaǵy bar.
Qazirgi jaǵdaı 80 jyldardy eske túsiretinin aıtty ol.
- Óz basym radıkaldy ózgeristi quptamaımyn - dedi osy arada Baıtasov. Al óziń she, saıasatqa aralasar oıyń bar ma, depýtattyqqa talasqyń kelmeı me?
- Bizdiń parlament buǵan laıyq emes, - kesip aıtty Sátpaev. - Eger júıede ózgeris ornap, saıası reforma júrgiziler bolsa álbette baq synap kórýge bolar edi. Al ázirge ózgeristiń aty bar da, zaty joq. Demokratıalyq reformalar júrgizýge julqynyp turǵan júıeni kórip turǵan joqpyn.
Dýman BYQAI
